Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T. Käärik kirjutasid alla "Määrused töökaitse komissaride kohta". Selle määrusega pandi töö- ja hoolekandeministrile kohustus määrata ametisse kohalikud töökaitse komissarid, nende arv ja tegevuspiirkonnad. Kehtestati töökaitsekomissaride ülesanded, mida oli 11 punkti.

Töökomissaride ülesandeks oli üleüldiste töökaitseseaduste täitmise järele valvamine, rikkumiste kohta protokollide koostamine, kohtutes oma protokollide järele süüdistamine, ettevõtete poolt väljaantavate ettekirjutuste, tabelite, reeglite ja määruste läbivaatamine ja kinnitamine, samuti järelevalve, tööliste ja ettevõtjate vahel ettetulevate konfliktide lahendamine, tööliste elusse puutuvate üleüldiste määruste kooskõlasse viimine töökaitse seaduste ja tööliste huvidega, tööministeeriumi käskude täitmine, valitsuse ülesandel vabrikute ja tehaste revideerimine, teadete kogumine ja läbi töötamine. Tolleaegsete töökaitsekomissaride ülesanded on võrreldavad tänastele tööinspektoritele pandud kohustustega.

Kõik ametisse nimetatud komissarid töötasid vanema töökaitsekomissari juhatuse all ning neil oli oma kantselei. Töökaitsekomissaridele anti õigus oma ülesannete täitmiseks abiks kutsuda ametiühisuse esindajad ning korraldada komisjonid. Kaebused komissaride tegevuse kohta tuli esitada töö- ja hoolekande ministeeriumile.

Esialgu määrati ametisse kolm komissari, kes paiknesid Tallinnas, Tartus ja Narvas. 1. jaoskonna töökaitsekomissar alustas tegevust 1918. aasta jõulukuus. Tema tegevuspiirkond oli kuni 1922. aastani Tallinna lääneosa ning Harju ja Lääne maakond, seejärel lisandusid Rapla kihelkond ja Paldiski linn.

1926. aastaks oli määratud ametisse vanemtööinspektor, kelle tegevuspiirkonnaks oli terve vabariik ja alluvuses olid vabariigi raudteed (ilma raudteetehasteta) ning viis Tööinspektsiooni jaoskonda (kaks tööinspektorit asusid Tallinnas, ülejäänud Narvas, Viljandis ja Tartus).

1929–1934 allusid tööinspektorid (komissarid nimetati inspektoriks 1927. aastal) Haridus- ja sotsiaalministeeriumile, 1934–1936 Teedeministeeriumile, 1936–1940 Sotsiaalministeeriumile.

Tööinspektsiooni seadus võeti vastu 16. septembril 1936. aastal.

Paralleelselt tööinspektoritega tegutses Vabariigis tehniline järelevalve. Eesti aurukatelde ja muude hädaohtlike sisseseadete järelevalve selts registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt 1. juunil 1920.

Tööõnnetuste vastu kindlustamiseks loodi Eesti Vabariigi algaastail Eesti Tööliste Kinnitusühisus. Riigikogu seaduse alusel kuulusid töölised kinnituse alla, kui ettevõttes oli üle viie töölise.

Sellest ajast, kui Eesti 1921.a. septembris Rahvaste Liitu vastu võeti algas, ka Eesti delegatsioonide aktiivne osavõtt rahvusvaheliste õigusaktide koostamisest. Eesti ratifitseeris praktiliselt kõik tolle ajani vastuvõetud ILO konventsioonid.

1940. aastal läksid tööinspektorid Töörahvakomissariaadi alluvusse.

Eesti Vabariigi annekteerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. a juunis peatas viiekümneks aastaks riigipoolse töökaitsealase järelevalve. Selle formaalseks läbiviijaks määrati Eesti Ametiühingute Nõukogu ja piirkondlike ametiühingute komiteede koosseisus olevad töö-tehnikainspektorid, kes töötasid kommunistliku partei poolt Moskvast antud suuniste järgi. Nende arv Eesti NSV-s oli alla viiekümne. Nõukogude aja lõpus hakkasid ametiühingute uuenemisega paralleelselt erinevatel põhjustel loobuma oma tegevusest ametiühingute tööinspektorid.

See kõik tingis vajaduse alustada taasiseseisvunud Eestis Tööinspektsiooni kui riikliku järelevalvesüsteemi loomisega.

Eesti Vabariigi Tööinspektsioon moodustati 10. juulil 1990 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 144 ja kinnitati Tööinspektsiooni põhimäärusega. Vabariigi Valitsuse määruse alusdokumendiks oli 1990. a Sotsiaalministeeriumi esildis Tööinspektsiooni moodustamiseks. Sisuliselt taastati 1918. a töökaitse komissaride ja 1936. a Tööinspektsiooni tegevus.

Sotsiaalministeerium kohustas 1990. a kõiki Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevaid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone tööõnnetustest Tööinspektsiooni operatiivselt informeerima ning tööõnnetuste kohta akte koostama, et vältida kohustuste dubleerimisi ametiühingute töö-tehnikainspektorite ja teiste tööohutuse järelevalve organite töös.

Vabariigi Valitsuse poolt nimetati 07.07.1990 Tööinspektsiooni esimeseks direktoriks Heldur Nermann, kes alustas asutuse juhtimist Tallinnas, Vabaduse pst 65 asuvas peakontoris vastavalt põhikirjale ja arengukavale 1990.-1995. aastateks. Tööinspektsioonil tuli korraldada töökaitse järelevalvet, selgitustööd ja koolitusi, algatada teaduslikke uuringuid, arendada töökaitsealast kirjastustegevust, samuti korraldada normatiivaktide väljatöötamist, tootmises toimunud õnnetusjuhtumite uurimist, osalemist riiklikes vastuvõtukomisjonides, ennetusmeetmete väljatöötamist, karistusmeetmete ja sanktsioonide rakendamist töökaitse õigusaktidega kehtestatud nõuete eirajate ja rikkujate suhtes jne.

1990. aasta lõpuks oli Tööinspektsiooni direktor tööle võtnud 14 töötajat, nende hulgas direktori asetäitja järelevalve alal, Mati Järvise. Samal aastal moodustati Tööinspektsiooni Tallinna ja Loode-, Kirde-, Lõuna-, Kagu- ja Edela-Eesti piirkonnad, mis alustasid põhikirjajärgset tegevust.

1991. aasta novembris korraldas EV Tööinspektsioon koos Soome Tööinspektsiooniga Eesti Näituste ruumides rahvusvahelise töökaitsenäituse ja konverentsi „Töökaitse 91“, millel osalesid vabariigi kõrged ametnikud, töökeskkonnaspetsialistid ja teadlased vabariigist ja üheteistkümnest välisriigist. Töökaitsenäitusel oli välja toodud üle 25 eksponendi Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja teistest riikidest. Konverentsi eesmärk oli rõhutada töökeskkonna suuremat osatähtsust tärkava turumajanduse tingimustes. Nimetatud üritusi kajastati põhjalikult televisioonis, raadios ja trükimeedias.

Aastal 1991 loodi Tööinspektsiooni struktuuris isemajandav AS Tööekspert, mille ülesandeks oli töötajatele isikukaitsevahendite kindlustamine ettevõtetes ja asutustes. Hilisemal perioodil Tööekspert erastati seoses töötajate isikukaitsevahendite varustamise paremaks muutumisega ja eraettevõtluse kujunemisega selles turusektoris.

Tallinna Linnavalitsuse Kinnisvaranõukogu 11.09.1991. a istungi protokolli nr 18 alusel andis Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsus Tallinnas, Estonia pst 5  asuvad ruumid rendile Eesti Vabariigi Tööinspektsioonile, selle otsuse kinnitas Tallinna Linnavalitsus oma 08.10.1991. a korraldusega nr 793-k. Uutesse ruumidesse kolis Tööinspektsiooni Tallinna piirkond 1992. aastal. Samal aastal moodustati lisaks Tööinspektsiooni Lääne-Eesti piirkond.

Riigikogu võttis 15.04.1992 vastu Töölepinguseaduse ja 09.06.1992 Töökaitseseaduse. 21. juulil 1992. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Tööinspektsiooni uue põhimääruse. Selle kohaselt oli Tööinspektsiooni põhiülesandeks riikliku töökaitsepoliitika kavandamine ja töökaitsealase tegevuse suunamine ning riiklik järelevalve tööõigusaktide ja töökeskkonnaalaste õigusaktide täitmise üle.

Tööinspektsiooni töökeskkonna järelevalve kaasaegsemaks muutmisele ja spetsialistide koolitustele andsid suure panuse meie põhjanaabrid. Tööinspektsiooni spetsialistide esimene väliskoolitus toimus 1992. Soome Vabariigis, Tamperes, kus asus Soome Tööinspektsiooni peakontor.
Tööinspektsiooni keskuse struktuuris asus 1992. a tööle tööõiguse alal Juhan Salum ja sama aasta augustis moodustati tööõigusosakond, kus sama aasta lõpuks töötas 6 juristi.

1992. a lõpuks töötas Tööinspektsiooni struktuurides 124 töötajat, et tagada vabariigis järelevalvet töökeskkonna ja tööõiguse õigusaktide ja -normide järgimisel. Erilist tähelepanu pöörati tooteohutust reguleerivate õigusaktide täitmisele ja isikukaitsevahendite kasutamisele.

1993. a 7.-8. septembril toimus Tallinnas suurejooneline rahvusvaheline töökaitsekonverents ja näitus "75 aastat töökaitset Eestis", millest võtsid osa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ning Rootsi, Soome, Norra, Taani, Islandi, Leedu ja Läti töökeskkonna juhtivad ametnikud, samuti Eesti Vabariigi antud valdkonna juhtivad teadurid ja spetsialistid.

1993. a alguses, seoses tööõigusaktide järelevalve töökoormuse olulise suurenemisega, moodustati Tööinspektsiooni struktuuris ametikoht "direktori asetäitja tööõiguse alal", mida asus juhtima Juhan Salum. Aastatel 1992–1993 võeti Tööinspektsiooni piirkondadesse kuuluvates maakondade inspektsioonides tööle tööinspektor-juristid. Juristide ülesandeks oli selgitada uute seaduste rakendamist, samuti kontrollida tööandjate tegevust seaduste täitmisel.

Ajaks, mil jõustusid töö- ja puhkeaja seadus ning palgaseadus, olid Tööinspektsiooni kõigis harukondlikes kontorites tööl juristid, kellest oli tööandjatele ja töötajatele seaduste rakendamise tõlgendamisel märkimisväärne abi. Töösuhteid reguleerivate õigusaktide rakendamisest tulenevad  vaidlused poolte vahel on olnud aastaid Tööinspektsiooni oluline tegevusvaldkond.  
Suurem osa Tööinspektsiooni piirkondlikesse kontoritesse jõudnud tööandjate ja töötajate pöördumistest, nii suulistest kui kirjalikest, oli seotud töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise või tõlgendamisega.

Aastatel 1992-1994 võeti vastu viis olulist töösuhteid reguleerivat seadust – TÖÖLEPINGU SEADUS, PUHKUSE SEADUS, TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS, PALGASEADUS ja DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS. Uued seadused vajasid lahtimõtestamist ja kommenteerimist. Selleks moodustati Tööinspektsiooni juurde Tööõigusnõukogu. Nõukogu koosseisu kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Riigikohtu, prokuratuuri, tööandjate ja ametiühingute kesknõukogu esindajad, samuti Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna teadlased ja Tööinspektsiooni esindajad. Nõukogu otsused ja seisukohad olid niivõrd kaalukad, et need avaldati Justiitsministeeriumi ajakirjas JURIDICA. Tööõigusnõukogu otsustele viitasid ka vabariigi kohtunikud oma kohtuotsustes. Tööõigusalastel nõupidamistel ja koolitustel esinesid sageli selgitustega Nõukogu liikmed. Nõukogu otsused ja seisukohtad olid abiks töövaidlusorganite ja tööinspektor-juristide, tööandjate ja töövõtjate ning ametiliitude ja -ühingute töös.

Tööinspektsiooni eestvedamisel kujunes Eesti riiklike järelevalveorganite vahel alaline koostöö, mis aitas tõhustada riiklike asutuste koostööd järelevalves, seaduste ja muude õigusaktide loometöös, omandada paremaid kogemusi asutuse juhtimises ja ressursside kasutamises. Järelevalveorganite koostöö paremaks korraldamiseks moodustati 1994. a pea kõikides Eesti maakondades (va. Hiiumaa) Tööinspektsiooni harukondlikud järelevalvepiirkonnad.

Aastatel 1990-1995 toetasid Tööinspektsiooni arengut mitmed välisriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, nende hulgas Soome, Inglismaa, Rootsi, Norra, Island, Taani, Saksamaa, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Euroopa Liit jne. Tööinspektsioon seadis sisse alalised suhted Rahvusvahelise Tööinspektorite Assotsiatsiooniga ning Euroopa Liidu Vanemtööinspektorite Komiteega. Tööinspektsiooni spetsialistide kogemused olid abiks Läti ja Leedu tööinspektsioonide loomisel, mis oli aluseks Põhjamaade ja Balti riikide tööinspektsioonide pikaajalisteks töösuheteks.

1990. aastate alguses, vaatamata majanduse raskele olukorrale ja üleminekul liberaalsele turumajandusele, alustas Tööinspektsioon kujundama töökeskkonda, töösuhteid ja tööelu, mille prioriteediks on olnud töötajate turvalisuse tagamine ja heaolu tõstmine.

Vabariigi Valitsuse 1995. a 4. aprilli määrusega nr. 162 reorganiseeriti Tööinspektsioon Töökeskkonnaametiks Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Sotsiaalminister nimetas ameti peadirektoriks Mati Järvise. Ameti tegevuse eesmärgiks oli õigusliku aluse loomine ja riikliku järelevalve teostamine tagamaks ohutu, turvaline ja tervislik töökeskkond.

1996. aastal esitati Sotsiaalministeeriumile tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu, mis põhines Euroopa Liidu direktiivil 89/391, ka esitati ministeeriumile seisukohavõtuks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu, mis põhines Euroopa Nõukogu määrusele 1408 ja Euroopa Liidu sotsiaalkoodeksile.

1996. a septembris jõustunud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel töötati välja ja kinnitati sotsiaalministri 1996. aasta 11. juuni määrusega nr 186 Töökeskkonnaameti töövaidluskomisjonide põhimäärus. Sellest alates lahendatakse põhiline osa töövaidlustest maakondade tööinspektsioonide juurde moodustatud töövaidluskomisjonides.

Riigi Töökeskkonnaamet likvideeriti sotsiaalministri 18. septembri 1997. a määrusega nr 34 ning taastati Tööinspektsioon. Töökaitsealase õigusloome funktsioonid anti üle Sotsiaalministeeriumis moodustatud töökeskkonna osakonnale. Tööinspektsiooni keskuse koosseisu koondati 37-lt inimeselt 17-ni ning struktuuri jäi kaks põhiüksust – järelevalve ja töökeskkonna osakond.

1998. aasta oktoobrist 1999. aasta lõpuni täitis Tööinspektsiooni peadirektori kohuseid peadirektori asetäitja Juhan Salum, kes oli varem töötanud Tööinspektsioonis 1992. aastast.

Majanduse kiire kasv ja ettevõtjate soov saada kiiresti suurt kasumit sundis ettevõtjaid nii mõnigi kord unustama töötingimuste ohutuse nõuet ja lausa ignoreerima töötajate terviseriske töökohal. Samas nõudsid ja nõuavad jätkuvalt Euroopa Liidu õigusaktid ja normdokumendid ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töökeskkonda reguleerivad konventsioonid ohutuma töökeskkonna loomist ning töötajaile ohutute ja tervislike töötingimuste tagamist.

1999. aasta juunis võttis Riigikogu vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, mis hakkas kehtima sama aasta juulist. Seaduse alusel kehtestati ridamisi õigusakte, mis aitasid kaasa ettevõtete töökeskkonna olulisele paranemisele.

2000. aasta algusest kuni 2006. aasta suveni oli Tööinspektsiooni peadirektoriks Priit Siitan.

Tööinspektsioon on pidevalt täiustanud järelevalve korraldust ja metoodikat, arvestades seejuures töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõudeid ning Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide pikaajalisi kogemusi töökeskkonnaalase järelevalve korraldamisel.

Kõige rohkem õpiti tundma ja rakendatud Rootsi, Soome, Taani ja Inglismaa kogemusi. Pärast Eesti Vabariigi töökaitseseaduse ja selle rakendusaktide jõustumist 1992. ja 1993. aastal töötati välja töökaitse riikliku järelevalve korraldamise juhend ja programm, millega määratleti järelevalve liigid ja metoodika, samuti nõuded tööinspektoritele ettevõtete kontrollimiseks.

Pärast EL direktiivide alusel väljatöötatud masinate ja seadmete ohutuse tagamise korra ning isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra jõustumist 1993. aastal juurutati uus järelevalve meetod – tooteohutuse- ehk turujärelevalve eesmärgiga kontrollida uute masinate, seadmete ja isikukaitsevahendite vastavust ohutuse põhinõuetele nende valmistamisel ja müümisel. See oli tollel ajal väga edumeelne arengusuund, sest sellist järelevalvemeetodit olid alles hiljuti asunud rakendama paljud EL riigid ja Põhjamaad.

Järelevalve korraldust täiustati edaspidi iga kahe aasta järel. Lähtudes arengusuundadest muutusid ka Tööinspektsiooni struktuur, osakondade ja kohalike inspektsioonide ülesanded.

Suuremad muudatused järelevalve metoodikas ja korralduses toimusid 1999. aastal pärast töötervishoiu ja tööohutuse seaduse jõustumist ning Phare projekti “Tööinspektsiooni institutsionaalne arendamine seoses integreerumisega Euroopa Liitu” raames tehtud tööd.

Töötati välja uus järelevalvetöö korraldamise juhend, millega määratleti järelevalvemeetodid, järelevalve tulemuste analüüsi ja töö planeerimise põhimõtted.

Võeti kasutusele uued järelevalvemeetodid: ettevõtete töökeskkonna seisundi hindamine eesmärgiga jagada ettevõtted ohtlikkuse taseme järgi gruppidesse ning sellest sõltuvalt määratleda nende kontrollimise sagedus; nõustav järelevalve eesmärgiga teavitada tööandjaid uutest õigusaktidest, nõustada neid õigusaktide rakendamisel ja saada tagasiside korras tööandjatelt teavet töökeskkonna parandamiseks rakendatud meetmetest. Juurutati uus järelevalvealase tegevuse planeerimise süsteem.

Lähtudes eelnevate aastate järelevalve tulemuste ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste analüüsist, on alates 1999. aastast igal aastal määratletud järelevalve prioriteedid ning püstitatud konkreetsed eesmärgid nendes prioriteetsetes valdkondades. Alustati suuremate ja ohtlikumate ettevõtete töökeskkonna hindamisest ning igal järgneval aastal suunati järelevalvealane tegevus järk-järgult väiksemate ja vähemohtlike ettevõtete kontrollimisele.

Oluline osa järelevalve efektiivsuse tõstmisel on olnud süvendatud sihtkontrollidel ja ohutuskampaaniatel, mis on suunatud töötajate töötingimuste parandamisele ja ohutuse tagamisele üksikutes ohtlikumate tegevusaladega ettevõtetes. 

Sihtkontrollide ja kampaaniate käigus koostati ja jagati tööandjatele juhendmaterjalid, abistamaks tööandjaid töötajate töötingimuste parandamisel ja ohutuse tagamisel. Sihtkontrollide ja kampaaniate tulemustest teavitati tööandjate ja töötajate liite.

2001. aasta juunis külastas Eestit SLIC-i (Euroopa Komisjoni juures asuva Vanemtööinspektorite Komitee) delegatsioon, kes hindas Tööinspektsiooni tegevust Euroopa Liidu liikmesriikide tasemega võrreldes. Esialgsetel hinnangutel jäädi rahule meie järelevalvealase töö planeerimisega ja läbiviimisega ning ametnike koolitusega. Seega oleme järelevalvetöös euroopalike põhimõtete realiseerimisel olnud edukad. See oli ka erapooletu hinnang inspektsiooni kümne aasta tegevusele taasiseseisvunud Eestis.

Hindamiskomisjon tõdes, et Eestis on Tööinspektsioon teinud oma töös edusamme, seda eriti ressursside vähesust arvestades. Välja töötati inspektorite koolitussüsteem ja standardid inspektorite tööle võtmisel ning koolitamisel. Tööinspektsioonist sai sotsiaalpartner riigi tasandil. Aidati kaasa seaduste väljatöötamisel. Välja on töötatud inspektorite koolitussüsteem ja standardid inspektorite tööle võtmisel ja koolitamisel. Tööinspektsioon on sotsiaalpartner riigi tasandil ning on aidanud kaasa seaduste väljatöötamisele. Inspektorid muutusid enesekindlamaks ning nende tööülesannete täitmine muutus efektiivsemaks.

Uudsena alustati 2001. aastal Maksuameti, Politseiameti ja Tööhõiveametiga ühiseid reide töölepinguta töötajate avastamiseks. Reidid on jätkunud tänaseni.

2002. aastasse jäi Phare Consensus III lõpukonverents, millel tehti kokkuvõte Taaniga koostöös toimunud partnerlusprojektist. Kohal olid ka Taani esindajad-eksperdid, kelle panus projekti õnnestumisse oli tähelepanuväärne.

Projekt, mis algas 2001. aasta suvel, käsitles Tööinspektsiooni teavitussüsteemi väljaarendamist. Pooleteise aastaga loodi Euroopa standarditele vastav tööõnnetuste info- ja analüüsisüsteem, jagati Tööinspektsiooni töötajaile koolitusüritustel teadmisi Euroopa töötervishoiualase seadusandluse kohta ning koostati juhendmaterjalid.

2002. aasta alguseks valmis Tööinspektsiooni infosüsteem. Infosüsteemis registreeritakse kõik inspektorite toimingud: kontrollimised, ettekirjutused, nõusolekud, kooskõlastused, tööõnnetuste ja kutsehaiguste materjalid, ehitiste ülevaatused, haldusõigusrikkumised jms. Samuti registreeritakse kõigi töövaidlusasjade materjalid.

2002. aastal sai iga tööinspektsiooni töötaja enda käsutusse tööks vajaliku laua-arvuti. Maakondade tööinspektsioonid said lisaks sülearvutid, mis andsid võimaluse infot registreerida sündmuskohal, samuti digitaalsed fotoaparaadid, mis lubasid digitaalselt fikseerida tööohutusalaseid rikkumisi ja tööõnnetuste asjaolusid. Samuti said kõik inspektsioonid skännerid, et viia digitaalsele kujule saabunud paberdokumendid.   

2003. aasta 1. juulist hakkasid kehtima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis muutsid Tööinspektsiooni töö sisu.

Selgitamaks välja, kui suured on tööõnnetustest tingitud tegelikud kulud Eestis, käivitas Tööinspektsioon koos Taani Töökeskkonnaametiga 2003. aasta veebruaris programmi, millega üritati välja tuua 10 programmis osalenud ettevõttes toimuvate tööõnnetustega seotud kulud ning kõik tööõnnetustega seotud kulud riigi ja ühiskonna tasandil.

Programm tipnes 5. novembril korraldatud konverentsiga, kus üle 60 spetsialisti, töötajate ja tööandjate esindaja arutasid tööõnnetuste kulude väljaarvutamise mudeleid.

2003. aasta lõpus töötas Tööinspektsioonis 146 ametnikku, neist 38 olid kõrgemad, 84 vanem- ja 24 nooremametnikud ning 1 nõunik.

2007. aasta algusest asus Tööinspektsiooni juhtima Katrin Kaarma.

2008. aasta veebruaris muutus Tööinspektsiooni struktuur, mille käigus vähendati kohalike inspektsioonide arvu ja muudeti keskuse töökorraldust. Uue struktuuri järgselt on asutuses varasema 153 ametikoha asemel 131 ametikohta.

Peale reformi on Tööinspektsiooni keskuses 4 osakonda: töökeskkonna, töösuhete,  teabe- ning finants- ja haldusosakond. Varasema 14 piirkonna asemel tekkis 4 kohalikku inspektsiooni: Ida inspektsioon (Ida- ja Lääne-Virumaa), Lõuna inspektsioon (Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa), Lääne inspektsioon (Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa) ja Põhja inspektsioon (Tallinn ja Harjumaa).

Lisaks struktuurimuutusele toimusid muutused ka asutuse põhiülesannetes, uueks ülesandeks sai ka ennetustööga tegemine. Uues struktuuris nähti ette selleks vastavad ametikohad - igas kohalikus inspektsioonis asus tööle teabespetsialist.

2008. aastal käivitusid mitmed arendusprojektid: alustati organisatsiooni arengukava koostamisega, viidi läbi enesehindamine (CAF), ESF vahendite kaasabil töötati välja kompetentsimudelid erinevatele ametikohtadele ning viidi läbi ametnike pädevust suurendavaid koolitusi ja õppereise EL liikmesriikide tööinspektsioonidesse. 2008. a kevadel toimus Tallinnas Baltimaade Tööinspektsiooni juhtide traditsiooniline kohtumine.

2012. aasta

2012. aasta tõi muudatusi järelevalve töös, teavitustegevustes ja Tööinspektsiooni struktuuris. 2012. aastal otsustas peadirektor Katrin Kaarma Tööinspektsioonist lahkuda ning naasta arsti elukutse juurde. Katrin Kaarma oli Tööinspektsiooni peadirektor alates 1. jaanuar 2007 kuni 31. august 2012. Tööinspektsiooni peadirektori ametikohustustes jätkas kuni uue peadirektori valimiseni peadirektori asetäitja Herko Sunts. Alates 2. jaanuarist 2013 asus Tööinspektsiooni peadirektori ametikohale Ain Noormägi.

Järelevalve planeerimisel võeti 2012. aastal esmakordselt kasutusele ettevõtte riskihinne, mis kujuneb välja mitmetest teguritest. Ettevõtte riskihinne kujuneb kahes vaates - esiteks tegevusala vaade, millises valdkonnas ettevõte tegutseb ning teine vaade on ettevõtte enda põhine. Riskihinne sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnale omistatud riskitasemest, viimasest ettevõtte külastuse ajast, kontrollide tulemustest, töötajate arvust ning tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste arvust ettevõttes.

2013. aasta

2013. kui ka 2014. aastal pikendati infotelefonile vastamise aega ühe tunni võrra, et vähendada väljaspool tööaega tehtavate kõnede arvu. Infotelefoni kõnedele vastatakse ajavahemikul 9.00 kuni 16.30. Alates 2014. aastast lisati infotelefonile vene keele valik, et jõuda vastustega laiema ringkonnani. Alates 2015. aasta sügisest läks Tööinspektsioon üle ühtsele numbrile 640 6000 (endise nimega juristi infotelefon).

Kui enne pidid kliendid helistama tööõigusalastes küsimustes juristi infotelefonile, töökeskkonnaalastes küsimustes tööinspektorile või töökeskkonna konsultandile ning kodulehelt oli leitav ka sekretäri number, siis nüüd saab kogu vajaliku info Tööinspektsiooni infotelefonilt 640 6000. Lisaks on alates 2010. aastast on võimalik kodanikel pöörduda küsimustega Tööinspektsiooni poole ka e-kirja teel kirjutades e-posti aadressile [email protected]. Samal aadressil saab vastuseid nii juristidelt kui ka töökeskkonna konsultandilt töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.

2013. aastast on Tööinspektsioon läbi viinud töösuhete alaseid infohommikuid, mis on osutunud väga populaarseteks. Infohommikute peamisteks teemadeks on töölepingu sõlmimine, töö- ja puhkeaeg, töötasu, puhkused ja töölepingu lõppemine, töölepingute ülesütlemisel enim vaidlusi tekitanud küsimused jne.

2014. aasta uued tuuled

01.01.2014 kinnitas Sotsiaalministeerium Tööinspektsiooni peadirektori ametikohale Maret Maripuu. Maret Maripuu on töötanud Tallinna linnavolikogus ja riigikogus ning aastatel 2007-2009 oli ta sotsiaalminister. „Miks ma kandideerisin Tööinspektsiooni peadirektoriks oli eelkõige see, et Tööinspektsioon kannab endas väga olulist missiooni – anda kindlustunne tööelus osalemiseks ja ennetada tööõnnetusi. Sellel hetkel me rääkisime veel ka ausast konkurentsist. Need teemad, millega Tööinspektsioon tegeleb, kõnetasid mind. Võimalus olla osa asutusest, kes aitab luua ohutut ja turvalist töökeskkonda, tundus väljakutseid pakkuv“ sõnab Maret Maripuu.

2014. aastal toimus Tööinspektsioonis struktuurimuudatus, kus varasemalt regionaalsel põhimõttel tegutsenud inspektsioonid (Põhja, Lõuna, Lääne ja Ida) läksid üle funktsioonipõhisele struktuurile. 20.10.2014 peadirektori käskkirjaga kinnitatud Tööinspektsiooni koosseis jagunes järgmisteks osakondadeks: töökeskkonna osakond, töösuhete osakond, teabeosakond, finants- ja haldusosakond, töökeskkonna nõustamise osakond ning töövaidluskomisjonid ja juhtkond.

2014. aasta veebruarist muutus ka Tööinspektsiooni logo ning tuli uus ühine valitsusasutuste logo. Valitsus ja valitsusasutused töötavad tervikuna ühiste eesmärkide nimel ja see peab kajastuma ka visuaalselt.

Tööinspektsiooni koduleht läks 2014. aastal üle ühtsele valitsusasutuste visuaalile, saades uue väljanägemise, mis seob seda teiste riigiasutustega.

Tööinspektsioon on oma teavitustegevustega jõudnud ka erinevate sotsiaalmeedia platvormidele. Seda selleks, et oluline info jõuaks ühe suurema ringkonnani. Tööinspektsioon haldas 2014. aastal kokku nelja sotsiaalmeedia kanalit, milleks olid: Tööelu portaali Facebooki konto ja Tööinspektsiooni Facebooki kontod (eesti ja vene keeles) ning Tööinspektsiooni Twitteri konto. Tööelu portaali Facebooki postitustega antakse märku kui Tööelu portaali on ülesse pandud kas uus teemaleht, lähiajal on toimumas mõni töökeskkonna alane koolitus või teabepäev või on Tööinspektsioon valmis saanud uue tööohutusalase videoga. 2021. aastal jõudis Tööelu ka Instagrami platvormile.

Kliendiportaal eTI

Tööinspektsiooni kliendiportaal eTI on olnud ametlikus kasutuses 2014. aasta septembrist. eTI kliendiportaali eesmärgiks on võimaldada tööandjatele ja eraisikutele kiiremat, lihtsamat ja odavamat võimalust Tööinspektsiooniga digitaalselt suhelda ja dokumente vahetada.

Ettevõtte riskianalüüsi koostamise lihtsustamiseks loodi Tööbiku keskkond. Töövahend aitas tööandjal omada ülevaadet ettevõtte töötajatest, tööruumidest, töövahenditest, ametitest, töölaadidest ja nendega kaasnevatest ohuteguritest. Tööbik oli avalikult kasutatav kuni 01.09.2021.

2015. aasta

2015. aasta tõi muutusi töösuhete osakonna töökorralduses ning toimus sisemine jaotus. Osad tööinspektor-juristid asusid täitma nõustamisega seotud ülesandeid ning töösuhete järelevalvega jäi tegelema 9 tööinspektor-juristi ja üks meretöö inspektor.

2015. aasta olulisim eesmärk Tööinspektsiooni jaoks oli töökeskkonna konsultanditeenuse põhimõtete väljatöötamine ja konsultanditeenuse käivitamine. Konsulteerimine ei tähenda ettevõttes rikkumiste otsimist, vaid eesmärk on anda soovitusi ettevõtte töötervishoiu ja -ohutuskultuuri parendamiseks. Töökeskkonna konsultanditeenus on ettevõtetele tasuta ning tööandjad võivad ise kutsuda konsultandi endale ettevõttesse kohale.

2016. aasta

2016. aasta jaanuarist kontrollivad lisaks tööinspektoritele ka tööinspektor-juristid, meretöö tööinspektor ja sõidukijuhtide tööinspektorid muude spetsiifiliste küsimuste kõrval ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) nõuete täitmisega seotud küsimusi.

2017. aasta

SLIC  2016. aasta hindamiskomisjoni ettepanekute tulemusena otsustati Tööinspektsiooni tegevusi selgemalt jaotada ehk järelevalve ja ennetustöö. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tegi tervise- ja tööministrile ettepaneku muuta Tööinspektsiooni põhimäärust. Muudatuste tulemusena nimetati töökeskkonna osakond ümber järelevalve osakonnaks ning töösuhete osakond ennetuse ja õigusosakonnaks.

2018. aasta

Koos Eesti riigiga tähistas Tööinspektsioon 2018. aastal oma sajandat sünnipäeva. 6. novembril toimus Tallinnas Tööinspektsiooni 100. sünnipäeva auks konverents „Hea töökeskkond uueneval tööturul“, kus rääkisid oma ala eksperdid ja teadlased, kuidas võiks tööturg välja näha 2030. aastal, millised on tänapäeva tööturu proovikivid, kuidas disainida töökeskkonda selliselt, kuhu töötajad tahaksid töötama tulla ning millised on kaugtöö tegemise võimalused.

Tööinspektsiooni koostöö teiste ametiasutustega

Tööinspektsiooni teenistujad osalevad mitmetes rahvusvahelistes ühisprojektides ja töögruppides, kus jagatakse kogemusi, vahetatakse infot ja osaletakse aruteludel. Tihe koostöö on Balti tööinspektsioonidega, mille raames toimuvad iga-aastased kohtumised nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ning 2018. aastal sõlmis Tööinspektsioon koostöölepingu Norra Tööinspektsiooniga, et kaitsta Eestist lähetatud töötajate õigusi Norras.

Alates 01.01.2018 hakkas kehtima uus töövaidluse lahendamise seadus, mis tõi endaga kaasa märgatavaid muudatusi töövaidluskomisjoni töös. Senisele tavamenetlusele lisandusid kirjalik menetlus, kompromissi kinnitamine ja lepitusmenetlus, mille eesmärgiks oli töövaidluste kiirem ja odav menetlemine ning võimalus jõuda kompromissi korras mõlemat osapoolt rahuldava tulemuseni.

21.03.2018 tunnustati Tööinspektsiooni mitmekesisuse märgisega „Austame erinevusi“. Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata nende vanusest, soost või taustast.

2019. aasta

Järelevalve osakonda loodi kvaliteedi peaspetsialisti ametikoht, kelle ülesandeks oli tööinspektorite järelevalvemenetluste hindamine, tulemuste pinnalt kokkuvõtete tegemine ja tagasiside andmine. Sellise sisekontrolli eesmärgiks oli järelevalve osakonna järelevalvemenetluse ja väärteomenetluse kvaliteedikontrolli läbiviimine ja kontrolli andmete alusel tööinspektoritele mõeldud koolituste läbiviimine. Pikemas perspektiivis soovis Tööinspektsioon, et läbiviidav sisekontroll tagaks ühetaolise praktika järelevalves.

2020. aasta

2020. aasta oli proovikiviks kõigile Tööinspektsiooni töötajatele. Uus olukord COVID-19 vallas nõudis nii organisatsioonilt kui ka selle töötajatelt kiiret reageerimist, ümberõppimist, külma närvi ja ühise infovälja olemasolu. Maret Maripuu kirjeldab 2020. aasta järelevalve toimumist järgmiselt: „Kui esimene šokk oli möödas, olime valmis alustama kontaktivaba järelevalvega. Reageerisime COVID-19 olukordadele ja pakkusime tööandjatele tuge, kuidas paremini COVID-19 vastu meetmeid kasutada. Pakkusime tuge ka töötajatele, kes soovisid meie abi, et veenduda töökeskkonna ohutuses. Ma arvan, et Tööinspektsioon sai nende väljakutsetega väga hästi hakkama ning meid ei tabanud selline šokk nagu mõnda teist asutust.“

2020. aastal otsustati kaotada järelevalve osakonnast uurimistalitus ning vabanevad teenistuskohad suunati nii järelevalvesse kui ka nõustamisse. Tootmise- ja tööstussektori ning teeninduse ja avaliku halduse rakkerühmad liideti ning moodustati ühtne üldjärelevalve rakkerühm. Tööinspektor-uurijatest ja kahest senise töötervishoiu rakkerühma liikmete arvelt moodustati uus rakkerühm - tööõnnetused ja kutsehaigused.

Alates 2020. aasta juulikuust on Tööinspektsiooni töötajatel võimalus sõlmida lisaks ka kaugtöö kokkuleppe. Kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel vaatab Tööinspektsiooni töökeskkonnaspetsialist üle töötaja kaugtöökoha tingimused, näiteks saadetud piltide teel.

Tööelu infosüsteem ehk TEIS

2020. aasta kevadel avati kõigile kasutamiseks Tööelu Infosüsteem (TEIS). TEIS loodi koos Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ning hanke võitnud partneritega TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ. Infosüsteemi loomisesse kaasati jooksvalt sotsiaalpartnereid ning erineva suurusega ettevõtteid, kes testisid, andsid tagasisidet ja tegid ettepanekuid, kuidas uus süsteem toimima peaks. Tööelu infosüsteemi arendust rahastatakse projektist Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014-2020“.

TEIS-i suurim ülesanne on toetada tööandjat hea töökeskkonna loomisel. 2020. aastal saadi valmis esimene etapp ehk järelevalve funktsioon. Eesmärgiks oli parandada ettevõtete tööohutuskultuuri, suurendada tööandjate teadlikkust, pakkudes riigi poolt võimalikult palju tuge ja nõu ning vähendada järelevalvega kaasnevat halduskoormus. Edaspidi kolivad kõik Tööinspektsiooni teenused iseteenindusse ning see muudab ettevõtetele töökeskkonna haldamise ja suhtlemise Tööinspektsiooniga kiiremaks ja mugavamaks.

Alates 1. septembrist 2021 peavad kõik kehtivad töökeskkonna riskianalüüsid ja tegevuskavad olema tööandja poolt TEIS-i üles laetud või seal koostatud. Iseteeninduses saavad tööandjad määrata ka näiteks ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega tegeleva isiku ehk töökeskkonnaspetsialisti.

30.06.2022 seisuga on TEIS infosüsteemi ehk Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonna kasutajaid 82% tööandjatest, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja ning ettevõtte riskianalüüsi on läbi TEIS keskkonna esitanud Tööinspektsioonile 53% oodatavatest riskianalüüsidest. Tööandjate rahulolu iseteeninduskeskkonna kasutusmugavusega oli maikuu 2022. aasta seisuga 88%.

2021. aasta

1. oktoobrist 2021 liideti teabe- ja välissuhete osakond ning ennetusosakond. Nõustamine, konsulteerimine ja teavitus kuulub nüüd ühtse ennetus- ja teavitusosakonna alla. Sellise muudatuse tingis vajadus läheneda ennetustööle terviklikumalt ning tulenevalt riigi pikaajalisest arengustrateegiast „Eesti 2035”.

2022. aasta muudatused

2022. aasta esimesel poolel suurenes Tööinspektsiooni töömaht suuresti Ukraina sõjakriisi tõttu. Paindliku organisatsioonina leiti võimalusi, kuidas abistada Ukraina sõjapõgenike töösuhete alase info ja muu abinõuga. Ukraina sõjast saabunuile, kes soovivad Eestis töötada, koostati infoleht, kus on  kirjas kõige olulisem, mida töösuhte puhul silmas pidada – lepingu sõlmimine, töö- ja puhkeaeg, töötasu, töölepingu lõpetamine. Infoleht on saadaval ka ukraina keeles.

30.06.2022 lahkus ametist peadirektor Maret Maripuu, kes asus Sotsiaalkindlustusameti peadirektori ametikohale. Peadirektori ametikohustusi on täitnud kuni uue peadirektori ametisse nimetamiseni Meeli Miidla-Vanatalu.