Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Töövaidluskomisjoni pöördumine

Töövaidluskomisjon on kohtuväline organ, mis lahendab töösuhtest ehk töötajate ja tööandjate vahelisest suhtest tulenevaid vaidlusi erapooletult, efektiivselt, eesmärgipäraselt ja õigesti. Kui töösuhte poolte vahel on tekkinud erimeelsused, mida pooled ei ole võimelised ise lahendama, võib vaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon aitab lepitusmenetluses pooli lepitada, samuti leida vaidlevate poolte vahel kompromiss ning aidata sõlmida kompromisskokkulepe.
Töövaidluskomisjon lahendab individuaalseid ning kollektiivseid töövaidlusi.

Individuaalne töövaidlus

  • Töötaja ja Eestis registreeritud tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus.
  • Töötaja ja Eestis filiaali kaudu tegutseva tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus.
  • Töötaja ja Eestis mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vaheline töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus.
  • Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 7

Kollektiivne töövaidlus

  • Kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli.

Töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Eelnimetatud vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda maakohtusse.

Töövaidluskomisjon ei lahenda muude lepingute (nt võlaõiguslik lepingute) alusel tekkinud vaidlusi. Muude kui töölepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda maakohtusse.

ERAND! Töövaidluskomisjonisse võib võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping, töövõtuleping) alusel pöörduda üksnes juhul, kui sisult on tegemist töölepinguga. Sellisel juhul on võimalik nõuda töövaidluskomisjonilt töösuhte tuvastamist ning muid töölepingu alusel tekkivaid nõudeid (nt töötasu alammäär, ületunnitöötasu jne).

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest. Objektiivsetel asjaoludel võib avalduse läbivaatamise aeg pikeneda (nt pooltele antud tähtaja pikendamise taotlus, istungi edasilükkamise taotlus).

Avalduse tagasivõtmine.

Vahel laheneb töövaidlus enne istungi toimumist või otsuse jõustumist – olgu siis põhjuseks kas avaldaja ümbermõtlemine, asjaolu, et vastaspool täidab avaldaja nõuded vm põhjusel. Nõude äralangemise või ümbermõtlemise korral peab avaldaja esitama töövaidluskomisjonile avalduse – seda kas töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks või nõudest loobumiseks.

​Avalduse tagasivõtmine enne asja menetlusse võtmist

Juhul, kui oled töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse esitanud, aga vaidluse põhjus on lahenenud, siis tuleks esimesel võimalusel töövaidluskomisjonile enne töövaidlusasja menetlusse võtmist teha avaldus töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks. Tagasivõtmise avalduse vorm: 

Kui Sinu tagasivõtmise avaldus jõuab töövaidluskomisjoni enne, kui komisjon on töövaidlusavalduse menetlusse võtnud, loobub töövaidluskomisjon töövaidlusavalduse menetlusse võtmisest ja vastaspool ei saagi teada, et oled töövaidluskomisjoni pöördunud. Kui hiljem mingil põhjusel selgub, et vastaspool pole siiski oma nõudeid täitnud või on teinud seda osaliselt, on Sul võimalus pöörduda sama nõudega kohtusse. Töövaidluskomisjoni sama nõudega enam pöörduda ei saa.

Avalduse tagasivõtmine menetluse ajal

Kui töövaidlusavaldus on juba menetluses ning võib-olla on koguni istung toimunud ja otsuski tehtud, aga tekib vajadus töövaidlusavalduse tagasivõtmiseks, siis saab seda teha enne otsuse jõustumist ehk hiljemalt 30 päeva jooksul pärast otsuse saamist. Tagasivõtmise avalduse vorm on leitav siit: 

NB! Kui töövaidlusavaldus on juba menetlusse võetud, siis peab avalduse tagasivõtmiseks saama vastaspoole nõusoleku. Selleks edastab töövaidluskomisjon avaldaja tagasivõtmise avalduse vastaspoolele ning küsib nõusolekut. Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud. Kui mingil põhjusel peaks selguma, et vastaspool pole siiski oma nõudeid täitnud või on teinud seda osaliselt, on nõudjal võimalus pöörduda sama nõudega kohtusse. Töövaidluskomisjoni sama nõudega enam pöörduda ei saa. 

Nõudest loobumine 

Nõudest loobumine on oma olemuselt erinevate tagajärgedega, kui avalduse tagasivõtmine. Nõudest saab loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni, mis toimub istungil. Nõudest loobumiseks ei ole tarvis vastaspoole nõusolekut. Küll aga tuleb silmas pidada, et nõudest loobumise korral, ei ole avaldajal võimalik sama nõudega pöörduda ei töövaidluskomisjoni ega ka kohtusse.

Isikuandmete töötlemise kohta töövaidluses saab lugeda siit.

Viimati uuendatud 04.04.2024