Näidisnõuded ja tähtajad

Töösuhte tuvastamist on võimalik nõuda olukorras, kus töötajal puudub kirjalik tööleping (näiteks suulise töösuhte korral) või olukorras, kus on sõlmitud võlaõiguslik leping (nt käsundus- või töövõtuleping), kuid töö sisu vastab töölepingulisele suhtele.

Töötaja kohta teeb töötamise registrisse kandeid tööandja, kes vastutab andmete õigsuse eest. Kui töötajal on töötamise registris andmed võlaõigusliku lepingu kohta või puudub seal kanne töötamise kohta, on töötajal võimalik taotleda töövaidluskomisjonilt töötamise registris olevate andmete parandamist. Töövaidluskomisjon ei paranda töötamise registri kandeid omal algatusel, vaid pool peab esitama sellekohase taotluse. Töövaidluskomisjon parandab töötamise registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui on tuvastatud töösuhe. Töövaidluskomisjon muudab töötamise registris olevaid andmeid üksnes jõustunud otsuse alusel. 

 Võimalikud nõuete sõnastused töövaidlusavalduses:

Tuvastada töölepinguline suhe tööandja ja töötaja vahel.
Teha töötamise registris kanne töötaja töölepingu kohta.
Töölepingu sõlmimise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist. 

Töötamise registri kannete muutmise kohta loe rohkem siit.

Töölepingu lõppemise tuvastamist on võimalik nõuda olukorras, kus töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping on lõppenud (nt poolte kokkuleppel, tähtaja möödumise tõttu või töölepingu ülesütlemisavalduse alusel).

Töötaja kohta teeb töötamise registrisse kandeid tööandja, kes vastutab andmete õigsuse eest. Tööandja peab töötamise registrisse märkima andmed töötaja töölepingu lõppemise kohta. Kui tööandja ei ole töötamise registris teinud kannet töölepingu lõppemise kohta, on töötajal võimalik taotleda töövaidluskomisjonilt töötamise registris olevate andmete parandamist. Töövaidluskomisjon ei paranda töötamise registri kandeid omal algatusel, vaid pool peab esitama sellekohase taotluse. Töövaidluskomisjon parandab töötamise registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui on tuvastatud töölepingu lõppemine. Töövaidluskomisjon muudab töötamise registris olevaid andmeid üksnes jõustunud otsuse alusel. 

Võimalikud nõuete sõnastused töövaidlusavalduses:

1. Tuvastada töölepingu lõppemine tööandja ja töötaja vahel.
2. Teha kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta.

Töölepingu lõppemise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist. 

Töötamise registri kannete muutmise kohta loe rohkem siit.

Töölepingu ülesütlemise tühisust on võimalik nõuda olukorras, kus töötaja ei nõustu tööandja esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusega. Kui töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, tekib olukord, kus tööleping ei ole ülesütlemisavaldusega lõppenud. Sellisel juhul on mõlemal töövaidluse poolel võimalik taotleda töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjoni poolt.

Poolel on võimalik taotleda töövaidluskomisjonilt töötamise registris olevate andmete muutmist. Töövaidluskomisjon ei paranda töötamise registri kandeid omal algatusel, vaid pool peab esitama sellekohase taotluse. Töövaidluskomisjon parandab töötamise registris olevaid andmeid üksnes juhul, kui on tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus ning tööleping on lõpetatud töövaidluskomisjoni poolt. Töövaidluskomisjon muudab töötamise registris olevaid andmeid üksnes jõustunud otsuse alusel. 

 Võimalikud nõuete sõnastused töövaidlusavalduses:

1. Tuvastada tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ülesütlemise tühisus.
2. Lõpetada tööleping töövaidluskomisjoni poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
3. Teha kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta.

Töölepingu lõpetamise, ülesütlemise ning vaidlustamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist. 

 Töötamise registri kannete muutmise kohta loe rohkem siit.

Saamata jäänud töötasu, sh töötasu erinevaid osi on võimalik nõuda olukorras, kus töötaja on töötasu välja teeninud, kuid tööandja on jätnud kokkulepitud töötasu ja/või seadusest tuleneva tasu maksmata. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud tasu. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Kui tööandja ei maksa palgapäeval töötasu (või töötasu erinevaid osasid), on töötajal võimalik saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni. Töötajal tuleb avalduses ära märkida, mida ta nõuab ning kuidas on vastav nõudesumma arvutatud.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu summas X eurot.

Töötasu võib koosneda mitmetest osadest. Näiteks kuulub töötasu alla tasu ööajal töötamise eest, tasu riiklikel pühadel töötamise eest, tasu ületunnitöö eest ja tasu aja eest, mil tööandja ei kindlustanud töötajat tööga, kuid töötaja oli töö tegemiseks valmis (TLS § 35 alusel).

Töövaidlusavalduses tuleb töötajal kõikide tasude arvestus eraldi välja tuua.

Töötasu ja selle osade kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist. 

TvLS § 65 lg 1 Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses.  

Kui tööandja ja töötaja on leppinud kokku, et tööandja maksab täiendavat tasu lähtuvalt majandustulemustelt (nt kasumist või käibest) või tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kuid tööandja on jätnud tasu maksmata, saab töötaja vastava nõudega pöörduda töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud tasu. Majandustulemustel ja tehingutel makstava tasu nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma antud tasu.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

• Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja majandustulemustelt makstav tasu summas X eurot.
• Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja tehingu(te)lt makstav tasu summas X eurot.

 Majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Valveajatasu on võimalik nõuda olukorras, kus tööandja ja töötaja on leppinud kokku töötajale valveaja kohaldamises, kuid tööandja ei ole töötajale valveaja tasu välja maksnud. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud tasu. Valveajatasu nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma valveajatasu.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja valveaja tasu summas X eurot.

Valveaja ja selle eest makstava tasu kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Varalise vastutuse hüvitist on võimalik nõuda üksnes juhul, kui pooled on leppinud kokku kehtivas varalise vastutuse kokkuleppes. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Varalise vastutuse hüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma hüvitise.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis varalise vastutuse kokkuleppe eest summas X eurot.

 Varalise vastutuse ja selle eest makstava hüvitise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.  

Konkurentsipiirangu eest makstavat hüvitist on võimalik nõuda üksnes juhul, kui pooled on kokku leppinud kehtivas konkurentsipiirangu kokkuleppes, mis kehtib pärast töösuhte lõppemist. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Konkurentsipiirangu hüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma hüvitise.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest summas X eurot.

Konkurentsipiirangu ja selle eest makstava hüvitise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Välislähetuse päevaraha nõuet on võimalik esitada juhul, kui tööandja on saatnud töötaja välislähetusse, kuid ei ole maksnud välislähetuse päevaraha. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud tasu. Välislähetuse päevaraha nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma välislähetuse päevaraha.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja välislähetuse päevaraha summas X eurot.

Välislähetuse ja välislähetuse päevaraha maksmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

Tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamise nõuet on võimalik esitada juhul, kui töötaja on kandnud mõistlikke kulusid tööülesannete täitmiseks, mille tasumise kohustus on tööandjal. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Kulude hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil töötaja on kulutusi kandnud ning tööandja peab need töötajale hüvitama.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitis summas X eurot.

 Tööülesannete täitmisel kulude kandmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

Haigushüvitist on võimalik nõuda olukorras, kus töötaja on olnud haiguslehel, kuid tööandja ei ole maksnud töötajale haigushüvitist haiguslehe teise kuni viienda kalendripäeva eest. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Haigushüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma haigushüvitise.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja haigushüvitis summas X eurot.

 Tööandja haigushüvitise maksmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Puhkusetasu on võimalik nõuda üksnes juhul, kui töötaja on kasutanud puhkust, kuid tööandja ei ole maksnud välja puhkusetasu. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud tasu. Puhkusetasu nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma puhkusetasu.

 Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusetasu summas X eurot.

 Puhkusetasu maksmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Puhkusehüvitist on võimalik nõuda üksnes juhul, kui tööandja ei ole töölepingu lõppemisel maksnud töötajale puhkusehüvitist kasutamata jäänud aegumata põhipuhkusepäevade eest. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Puhkusehüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma puhkusehüvitise.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja puhkusehüvitis summas X eurot.

Puhkusehüvitise maksmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud päevade eest on võimalik nõuda hüvitist üksnes juhul, kui tööandja ei ole järginud töölepingu ülesütlemisel töösuhte kestusest tulenevat ülesütlemistähtaega. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Etteteatamistähtaja rikkumise hüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma hüvitise.

 Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töölepingu lõppemisest vähem etteteatatud aja eest summas X eurot.

Töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimise ning selle järgimata jätmise korral makstava hüvitise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Töölepingu lõppemisel makstavat hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel on võimalik nõuda üksnes juhul, kui töötaja on töölepingu erakorralisel tööandja rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel üles öelnud ning tööandja ei ole maksnud töötajale täiendavat hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma hüvitise.

 Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu summas X eurot.

TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise maksmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

Koondamishüvitist saab nõuda üksnes juhul, kui töötaja tööleping on lõppenud koondamise alusel, kuid tööandja ei ole töölepingu lõppemisel maksnud töötajale koondamishüvitist. Töövaidluskomisjoni kaudu saab nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud hüvitist. Koondamishüvitise nõue muutub sissenõutavaks sel päeval, mil tööandja peab töötajale maksma hüvitise.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja koondamishüvitis summas X eurot.

Koondamise ja koondamishüvitise maksmise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

TLS § 109 lg-te 1 või 2 alusel hüvitist saab töötaja nõuda üksnes juhul, kui töötaja on vaidlustanud tööandjapoole töölepingu ülesütlemisavalduse ning töövaidluskomisjon on tuvastanud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse. TLS § 109 lg 1 või lg 2 alusel hüvitise väljamõistmise eelduseks on töölepingu lõpetamine töövaidluskomisjoni poolt TLS § 107 lg 2 alusel, mistõttu tuleb töötajal taotleda töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjoni poolt. Alles seejärel on võimalik nõuda tööandjalt hüvitist TLS § 109 lg 1 või lg 2 alusel.

 Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

1. Tuvasta tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ülesütlemise tühisus.
2. Lõpetada tööleping töövaidluskomisjoni poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
3. Teha kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta.
4. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis summas X eurot.

 Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise ja TLS § 109 lg 1 või lg 2 alusel makstava hüvitise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

 Töötamise registri kannete muutmise kohta loe rohkem siit.

 Töötaja saab tööandjalt nõuda kahju hüvitamist juhul, kui tööandja käitumine (tegevus või tegevusetus) on tekitanud töötajale kahju. Kahju võib olla varaline või mittevaraline (ehk moraalne kahju).

 Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja kahju hüvitis summas X eurot.

Viivist on võimalik nõuda juhul, kui tööandja on töötajale mingi tasu maksmisega viivitanud. Viivis on kõrvalnõue, mistõttu tuleb see esitada koos põhinõudega. Näiteks kui tööandja ei ole töötajale maksnud töötasu palgapäeval, saab töötaja töövaidluskomisjoni kaudu nõuda saamata jäänud töötasu maksmist ja viivitatud päeva eest viivist.

 Võimalik nõuete sõnastus töövaidlusavalduses:

1. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu summas X eurot.
2. Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis avalduse esitamise kuupäeva seisuga ehk 01.05.2022 seisuga summas X eurot ja alates 02.05.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni X% põhinõudest.

Viivise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

TvLS § 65 lg 1 Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses.  

Tööandja saab esitada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude olukorras, kus töötaja on esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, kuid tööandja on seisukohal, et töötajal puuduvad mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kui komisjon tuvastab, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus töötaja poolt on tühine, loetakse, et töölepingu ülesütlemine korraliseks. 

Võimalik nõuete sõnastus töövaidlusavalduses:

• Tuvastada tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ülesütlemise tühisus.
• Lugeda tööleping TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks korraliselt.

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

Tööandja saab töötajalt nõuda kahju hüvitamist juhul, kui töötaja käitumine (tegevus või tegevusetus) on tekitanud tööandjale kahju (nt saladuse hoidmise kohustuse rikkumise, konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise, seoses tööle mitteasumisega, seoses töölt etteteatamata lahkumisega, seoses töökohustuste rikkumisega, varalise vastutuse kokkuleppe alusel).

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista töötajalt tööandja kasuks välja kahju hüvitis summas X eurot.

Tööandja saab töötajalt nõuda leppetrahvi üksnes juhul, kui pooled on leppetrahvi kohaldumises kokku leppinud (nt saladuse hoidmise kohustuse rikkumise, konkurentsipiirangu kohustuste rikkumise tõttu, seoses töötaja tööle mitteasumisega või töölt omavolilise lahkumisega).

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista töötajalt tööandja kasuks välja leppetrahv summas X eurot.

Tööandja saab nõuda töötajalt enammakstud töötasu juhul, kui tööandja on maksnud töötajale töötasu rohkem kui töötaja on välja teeninud.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista töötajalt tööandja kasuks välja enammakstud töötasu summas X eurot.

Tööandja saab nõuda töötajalt koolituskulude hüvitamist üksnes juhul, kui tööandja ja töötaja on leppinud kokku kehtivas koolituskulude hüvitamise kokkuleppes ning töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist (välja arvatud juhul, kui tööleping öeldakse üles tööandja rikkumise tõttu) või tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles töötaja olulise rikkumise tõttu.

Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista töötajalt tööandja kasuks välja koolituskulud summas X eurot.

Töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud päevade eest on võimalik nõuda hüvitist üksnes juhul, kui töötaja ei ole järginud töölepingu ülesütlemisel ülesütlemistähtaega. Tööandja saab nõuda töötajalt kahju hüvitamist, kui töötaja etteteatamistähtaja järgimata jätmine on põhjustanud tööandjale kahju.

 Võimalik nõude sõnastus töövaidlusavalduses:

Mõista töötajalt tööandja kasuks välja kahju hüvitis töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud aja eest summas X eurot.

 Töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja järgimise ning selle järgimata jätmise korral makstava hüvitise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist.

Näide. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni poole, sest müüja lahkus töölt ette teatamata ja põhjust nimetamata. Tööandjal tekkis probleem lahkunud müüjale asendaja leidmisega. Seetõttu palkas tööandja ajutiselt rendiettevõtte kaudu renditöötaja 30 kalendripäevaks. Tööandja nõudis töövaidluskomisjoni kaudu endiselt töötajalt ette teatamata töölt lahkumise eest hüvitist lisakulude tekkimise ulatuses ehk renditöötajale makstud töötasu ja endisele töötajale makstud töötasu vahe. Tööandja esitas oma nõuete tõendamiseks ka vastavad tõendid. Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööandja pidi kandma lisakulutusi töötaja töölt lahkumisega etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu ning mõistis töötajalt tööandja kasuks välja hüvitise.