<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Lepitusmenetlus ja kompromissi sõlmimine

Kompromissi või lepituskokkuleppe sõlmimine on parim viis töövaidluskomisjoni menetluse lõpetamiseks, kuivõrd pooled lepivad ise kokku, millistel tingimustel vaidlus lõpeb.

Kompromissi sõlmimine

Pooled võivad töövaidluse menetluse jooksul kuni töövaidluses tehtud otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromiss väljendab mõlema poole ühist tahet. Kompromissi sõlmimine tähendab, et mõlemad pooled teevad vastastikusi järeleandmisi töövaidluskomisjoni esitatud nõuete osas. Pooltel on võimalik nõudeid kompromissi korras ümber kujundada ning leppida kokku poolte jaoks olulistes tingimustes.

Pooled peaksid kogu menetluse ajal olema kompromissi sõlmimisele avatud, kuivõrd kompromissi sõlmimine tagab õigusrahu just sellistel tingimustel nagu pooled ise on kokku leppinud. Kompromissettepaneku võivad mõlemad pooled esitada teineteisele kogu töövaidluse menetluse kestel. Töövaidluskomisjoni juhataja suunab pooli kogu menetluse aja sõlmima kompromissi ning abistab pooli kompromissi sõlmimisel. 

Kompromissi on võimalik sõlmida kuni töövaidlusotsuse jõustumiseni. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui töövaidlus ei jätku kohtus (st pärast 30 kalendripäeva möödumist töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise hetkest). Seega on võimalik sõlmida kompromiss ka pärast seda, kui töövaidluse pooled on pärast asja sisulist arutamist tutvunud töövaidluskomisjoni otsusega.

Kompromiss ei tohi olla vastuolus heade kommete ja seadusega.

Kui pooled on töövaidlusasjas saavutanud kompromissi, esitavad nad töövaidluskomisjonile allkirjastatud kompromisslepingu. Kui kompromiss sõlmitakse töövaidluskomisjoni istungil, võib kompromissi tingimused kanda protokolli.

Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega, millega lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa pool samal alusel uuesti pöörduda töövaidluskomisjoni sama poole vastu. Töövaidluskomisjoni juhataja ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kompromissi kinnitamise määrus on samasuguse jõuga nagu töövaidluskomisjoni otsus ning sellega on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.

Kompromissi saab tühistada tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel (kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul).

Lepitusmenetlus

Lepitusmenetlus  on poolte vabatahtlikkusel põhinev lihtsustatud töövaidlusasja lahendamine lepitaja vahendusel. Töövaidluskomisjoni ehk lepitusorgani kaudu lepitusmenetluse läbiviimisel on lepitaja töövaidluskomisjoni juhataja.

Miks valida lepitusmenetlus?

Lepitusmenetluse eesmärk on lepitaja vahendamisel jõuda vähem bürokraatlikumalt mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni. Kui tavamenetluse või kirjaliku menetluse korral teeb töövaidluskomisjon otsuse, siis lepitusmenetluse korral ei tee töövaidluskomisjon otsust, vaid julgustab pooli leppima ning sõlmima lepituskokkulepet poolte jaoks olulistes tingimustes.  

Lepitusmenetluse korral ei toimu töövaidluskomisjoni istungit. Lepitusmenetlus toimub võrreldes tavamenetlusega vabamas õhkkonnas lepituskohtumis(t)el. Lepituskohtumis(t)e aja ja koha määrab lepitaja. Lepitaja kutsub pooled ja/või nende esindajad lepituskohtumisele kutsetega. Esindaja võib poole asemel lepituskohtumisel osaleda üksnes juhul, kui tal on volitus lepituskokkuleppe sõlmimiseks.

Lepitusmenetlus toimub üksnes juhul, kui mõlemad pooled on sellega nõus, st lepitusmenetluse alustamiseks on vajalik mõlema poole kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek, mis tuleb töövaidluskomisjonile esitada koos lepitusavaldusega.

Lepitaja roll lepitusmenetluses on esmalt aru saada, milles seisneb poolte vahel tekkinud vaidlus. Samuti tuleb lepitajal mõista, mis on poolte jaoks oluline, et suunata pooli nägema lisaks enda positsioonile ja seisukohtadele ka teise poole jaoks olulisi asjaolusid. Tihti on inimesed kinni enda õigustes ning seetõttu ei märgata suuremat pilti. Lepitaja, kes on menetluses sõltumatu ja erapooletu, osaleb menetluses aktiivse kuulajana ja loob pooltele rahumeelse keskkonna läbirääkimisteks. Lepitaja suunab pooli leppima ning teeb vajadusel ettepanekuid lepitusettepanekuid. Lepitaja võib suhelda kõigi lepitusmenetluses osalejatega koos või igaühega eraldi.

Enamasti ootavad vaidlevad pooled kolmanda isiku hinnangut ehk otsust, kellel on õigus ja kellel mitte. See ei ole aga iga vaidluse puhul vajalik. Lepitusmenetluse käigus ei käsitleta mitte üksnes juriidilisi probleeme, vaid kõiki vaidlusega kaasnevaid poolte jaoks olulisi asjaolusid, sh emotsionaalne rahulolu (nt võib lepituskokkulepe seisneda selles, et pooled vabandavad teineteise ees). Lepitusmenetluse tulemus sõltub sellest, mis on pooltele oluline.

Lepitusmenetluse kaudu töövaidluse lahendamine võib toimuda nii töösuhte ajal kui ka pärast töösuhte lõppemist.  Töövaidlustes on tihti näha, et üks pool on teise peale solvunud või on töötaja ja tööandja jätnud töösuhtes olulistest asjaoludest rääkimata ning see on viinud pooled tülli. Eriti oluline on lepitusmenetluse kaudu leppimine olukorras, kus poolte vahel on tekkinud tüli ning pooled soovivad tüli lahendada töösuhte ajal. Sellisel juhul on lepitusmenetlus parim viis asja lahendamiseks, kuivõrd pooled saavad vabas õhkkonnas arutada töösuhtes tekkinud probleeme ja erimeelsusi ning leida sellele lahendus ehk sõlmida lepituskokkulepe eesmärgiga jätkata rahumeelselt töösuhet.

Lepitusmenetluse saab läbi viia ka rahaliste nõuete osas. Kui tööandja on jätnud töötajale töötasu maksmata, saab ka seda vaidlust lahendada lepitusmenetluses näiteks juhul kui tööandja on valmis töötasu maksma ning töötaja on valmis arutama tingimusi, millise maksegraafikuga tööandja töötasu maksab. Iga vaidlus on siiski erinev ning lepituskokkulepe sõltub vaidluse asjaoludest ja poolte valmisolekust vaidluse lahendamisel leppimise teel.

Lepitusmenetlus on kiireim viis vaidluse lahendamiseks. Kui tavapäraselt vaadatakse töövaidluskomisjonile esitatud töövaidlusavaldus läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates avalduse saamisest (objektiivsetel asjaoludel võib see aeg ka pikeneda), siis lepituskokkulepe tuleb sõlmida 10 tööpäeva jooksul arvates töövaidlusavalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates ehk lepitusmenetluse alustamisest. Seega saavutavad töötaja ja tööandja vaidluse tulemuse kiiremini kui tavamenetluse või kirjaliku menetluse valimisel.

Lepitusmenetluses peetavad läbirääkimised ei ole avalikud ehk lepitusläbirääkimistel osalevad üksnes lepitaja ja pooled (s.o töötaja ja tööandja ja/või nende esindajad).

Lepituskokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kokkulepe täidetakse 30 päeva jooksul kokkuleppe ärakirja edastamise päevale järgnevast päevast arvates, kui kokkuleppes ei ole määratud teist tähtaega. Kui kokkulepet ei ole tähtaja jooksul täidetud, võib pool esitada lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Lepitusmenetluse alustamine töövaidluskomisjonis

Lepitusmenetlust on võimalik alustada töövaidluskomisjoni pöördumisel või töövaidlusasja lahendamise kestel. Töövaidlusasja lahendamise kestel on avaldust lepitusmenetlusse minekuks võimalik esitada kuni töövaidlusasjas otsuse tegemiseni. See tähendab, et asja läbivaatamisel istungil on võimalik lepitusmenetlusse pöörduda kuni istungi lõppemiseni või asja lahendamisel kirjalikus menetluses kuni töövaidluskomisjoni juhataja määratud otsuse teatavaks tegemise ajani.

Järgnevalt toome välja, kuidas lepitusmenetlust alustada töövaidluskomisjoni pöördumisel ning töövaidluskomisjoni menetluse kestel.

Töövaidluskomisjoni pöördumisel

  1. Tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tekkinud tüli lahendatakse töövaidluskomisjonis lepitusmenetluses ning sõlmivad selle kohta kirjaliku (allkirjastatud) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel) kokkuleppe.
  2. Avaldaja (s.o töötaja või tööandja, kes töövaidluskomisjoni poole pöördub) täidab lepitusavalduse ehk töövaidlusavalduse, milles ta märgib, et soovib asja lahendamist lepitusmenetluses. Avaldaja võib töövaidlusavalduses välja pakkuda omapoolse lepitusettepaneku. Töövaidlusavalduse leiab siit: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidlusavalduse-taitmine.
  3. Avaldusele tuleb lisada poolte vahel eelnevalt sõlmitud kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Kui vastaspool ei ole lepitusmenetlusega nõus, siis ei ole võimalik töövaidlusasja lepitusmenetluses lahendada.
  4. Avaldaja saadab lepitusavalduse ehk töövaidlusavalduse koos kokkuleppega töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonide kontaktid on leitavad siit: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/menetlus-toovaidluskomisjonis/toovaidluskomisjonide-kontaktid-ja.
  5. Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab lepitusavalduse saamisest 3 tööpäeva jooksul määrusega töövaidlusasja lepitusmenetlusse võtmise. Kui töövaidlusavaldus võetakse lepitusmenetlusse, määrab töövaidluskomisjoni juhataja ehk lepitaja lepituskohtumise aja ja koha ning kutsub pooled lepituskohtumisele.  
  6. Toimub üks või mitu kinnist lepituskohtumist lepitaja juuresolekul, mille käigus kuulatakse ära poolte väited ning asutakse lepitaja juhtimisel leidma vaidluse ühisosa ja sõlmima lepituskokkulepet. Ettepanekuid lepituskokkuleppe sõlmimiseks võib lisaks pooltele esitada ka lepitaja.

Pooled saavutavad kokkuleppe:

  1. Pooled allkirjastavad lepituskokkuleppe 10 tööpäeva jooksul arvates töövaidlusavalduse lepitusmenetlusse võtmisest ning lepitaja kinnitab kokkuleppe, tehes selle pooltele kirjalikult teatavaks. Lepitusmenetlus lõpeb lepituskokkuleppe kinnitamisega lepitaja poolt ning pooled asuvad lepituskokkulepet täitma. Kui kokkulepet ei ole tähtaja jooksul täidetud, võib pool esitada lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Pooled ei saavuta kokkulepet:

  1. Kui pooled lepituskokkulepet 10 tööpäeva jooksul arvates töövaidlusavalduse lepitusmenetlusse võtmisest ei sõlmi, loetakse lepitusmenetlus lõppenuks. Avaldajal on õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni pöördumisel vaatab töövaidlusasja läbi teine töövaidluskomisjoni juhataja. Lepitusmenetluses lepitajaks olnud töövaidluskomisjoni juhataja sama töövaidlusasja tavamenetluse raames läbi ei vaata.

Töövaidlusasja menetluse kestel

  1. Pooled on pöördunud töövaidluskomisjoni ning töövaidluskomisjoni juhataja on võtnud avaldaja töövaidlusavalduse menetlusse (s.o tavamenetlus või kirjalik menetlus). Pooltel tekib menetluse käigus soov lahendada töövaidlusasi läbi lepitusmenetluses ning esitavad töövaidluskomisjonile sellekohase lepitusavalduse koos kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppega, millelt nähtub, et mõlemad pooled on nõus töövaidlusasja lahendamisega lepitusmenetluses. Avaldajal on õigus töövaidluskomisjonilt taotleda, et lepitusavalduseks loetaks töövaidluse lahendamise alustamisel esitatud töövaidlusavaldus. Kui lepitusesemeks ei ole samad nõuded, mis varasemalt esitatud töövaidlusavalduses, tuleb avaldajal esitada uus lepitusavaldus ehk töövaidlusavaldus, sh valida menetluse liigiks lepitusmenetlus.  
  2. Töövaidluskomisjoni juhataja otsustab taotluse või avalduse saamisest 3 tööpäeva jooksul määrusega töövaidlusavalduse lepitusmenetlusse võtmise. Kui töövaidlusavaldus võetakse lepitusmenetlusse, lõpetatakse asjas tavamenetlus. Töövaidluskomisjoni juhataja ehk lepitaja määrab lepituskohtumise aja ja koha ning kutsub pooled lepituskohtumisele. 
  3. Toimub kinnine lepituskohtumine lepitaja juuresolekul, mille käigus kuulatakse ära poolte väited ning asutakse lepitaja vahendusel leidma vaidluse ühisosa ja sõlmima lepituskokkulepet. Ettepanekuid lepituskokkuleppe sõlmimiseks võib lisaks pooltele esitada ka lepitaja.

Pooled saavutavad kokkuleppe:

  1. Pooled allkirjastavad lepituskokkuleppe 10 tööpäeva jooksul arvates töövaidlusavalduse lepitusmenetlusse võtmisest ning lepitaja kinnitab kokkuleppe, tehes selle pooltele kirjalikult teatavaks. Lepitusmenetlus lõpeb lepituskokkuleppe kinnitamisega lepitaja poolt ning pooled asuvad lepituskokkulepet täitma. Kui kokkulepet ei ole tähtaja jooksul täidetud, võib pool esitada lepitusorgani kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Pooled ei saavuta kokkulepet:

  1. Kui pooled lepituskokkulepet 10 tööpäeva jooksul arvates töövaidlusavalduse lepitusmenetlusse võtmisest ei sõlmi, loetakse lepitusmenetlus lõppenuks. Avaldajal on õigus pöörduda sama töövaidlusasja lahendamiseks kohtusse. Töövaidluskomisjoni sama töövaidlusasja läbivaatamiseks pöörduda ei saa.

Pool võib töövaidluskomisjoni kinnitatud kokkuleppe kohtus vaidlustada juhul, kui lepitusorgan ehk töövaidluskomisjon on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi ja see rikkumine mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu. Avalduse lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada lepitusorgani asukohajärgsele maakohtule 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest arvates. Kui kohus tuvastab lepitusorgani poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu, loetakse lepitusorgani kinnitatud kokkulepe tühiseks ning poolel on õigus kohtumääruse jõustumisest alates pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kompromissi sõlmimise ja lepitusmenetluse erinevused

Kompromissi ja lepituskokkuleppe sõlmimise eesmärk on üks – pooled saavutavad õigusrahu nendele sobivatel tingimustel. Nii kompromissi kinnitamise määrus kui lepitusorgani poolt kinnitatud lepituskokkuleppe on pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on täitedokumendiks täitemenetluses.

Kompromissi sõlmimise ja lepituskokkuleppe sõlmimise vahel on erinevus töövaidluskomisjoni juhataja rollis. Ehkki töövaidluskomisjoni juhataja kohustus on teha endast kõik olenev, et pooled saavutaksid vaidlusküsimustes kompromissi, siis tegelikkuses võivad pooled ka ilma töövaidluskomisjoni juhataja sekkumiseta sõlmida omavahel kompromissi ning esitada see töövaidluskomisjoni juhatajale üksnes kinnitamiseks. Lepitusmenetlust ilma töövaidluskomisjoni juhatajata ehk lepitajata läbi viia ei saa.

Seega kui pooled ei saavuta omavahel kompromissi, on pooltel võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni  juhataja poole lepitusmenetluse läbiviimiseks. Selliselt saavad pooled arutada neile olulisi tingimusi ja esitada ettepanekuid sõltumatu ja erapooletu lepitaja juhtimisel.

Kompromissi sõlmimise ja lepituskokkuleppe sõlmimise vahel on erinevus ka selle sõlmimise ajalises piirangus. Pooled võivad kompromissi sõlmida igal ajal kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumise aeg sõltub aga menetluse käigust.

Pole välistatud, et pooled saavutavad kompromissi juba varajases menetlusstaadiumis, kuid teatud juhtudel võib kompromissi saavutamine olla ajaliselt pikem. Näiteks tavamenetluse korral, kui töövaidluskomisjoni juhataja on määranud töövaidlusasja läbivaatamiseks istungi, võib istungi aeg olla määratud kuu aja pärast arvates töövaidlusasja menetlusse võtmisest. Objektiivsetel asjaoludel võib istungi aeg ka edasi lükkuda. Pärast istungit teeb töövaidluskomisjoni juhataja pooltele teatavaks otsuse teataks tegemise aja. Otsus tehase pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub 30 kalendripäeva möödudes arvates otsuse kättesaamisest, kui pooled ei pöördu sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse. Seega võib kompromissi sõlmimise aeg olenevalt asjaoludest olla väga pikk.

Lepitusmenetlus on seevastu kiirem, kuna see on reguleeritud konkreetse ajaperioodiga – lepituskokkulepe tuleb lepitusmenetluse alustamisest sõlmida 10 tööpäeva jooksul. Seega on lepituskokkulepe pooltele kiirem võimalus saavutada vaidlusküsimustes üksmeel.

Lisalugemist:

Viimati uuendatud 01.03.2024