Avaldaja lisab tõendid töövaidlusavaldusele ning märgib avalduses, mida iga tõend tõendab. Vastaspool esitab tõendid koos vastuväitega. Mõlemale poolele antakse võimalus tutvuda teise poole nõuete, vastuväidete ja tõenditega.
NB! Töövaidluskomisjon ei kogu töövaidlusasjas tõendeid. Töövaidluskomisjon saab otsuse tegemisel kasutada üksnes neid tõendeid, mida pooled on töövaidluskomisjonile esitanud.
Töövaidluskomisjonis on tõendiks igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Töövaidluskomisjon võtab vastu tõendi, millel on töövaidlusasjas tähtsust. Tõendi vastuvõtmisest keeldumist peab töövaidluskomisjon põhjendama. Töövaidluskomisjon hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas poole esitatud väide on tõendatud või mitte.
Tõendid tuleb töövaidluskomisjonile esitada võimalikult varakult (eelduslikult koos töövaidlusavalduse või vastuväite esitamisega). Kui tõendi varasem esitamine ei ole võimalik, võib esitada tõendi ka töövaidluskomisjoni istungil enne sisulist arutelu. Pool peab põhjendama, miks tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Ehkki poolel on võimalik esitada tõendeid ka töövaidluskomisjoni istungil enne sisulist arutelu, võib see venitada töövaidluse menetlust, kuivõrd teisel poolel ning töövaidluskomisjonil ei jää aega tõenditega tutvumiseks. Seega tuleks kõik tõendid esitada töövaidluskomisjonile koos avalduse või vastuväidetega.
Töövaidluskomisjonis on tõendiks:
- dokumentaalne tõend;
- tunnistaja ütlus;
- asitõend;
- vaatlus.
Nõuded tõenditele:
-
Töövaidluskomisjonile esitatavad tõendid peavad olema PDF-formaadis ning pealkirjastatud arusaadavalt (nt Lisa 1 – Tööleping).
-
Võõrkeelsetele tõenditele tuleb lisada tõlge eesti keelde.
Tõendid
Dokumendi esitamine tõendina on kõige levinum tõendamise viis. Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik esitada tajutaval kujul (nt tööleping, töölepingu ülesütlemisavaldus, kirjavahetus, pangakonto väljavõte jne). Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad ning jõustunud kohtulahendid teistes kohtuasjades.
Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel üle kuulata tunnistaja. Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kes on tõendatavat elulist asjaolu ise vahetult kogenud. Seega on tunnistaja kolmas isik (nt kolleeg) kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud.
Tunnistaja ülekuulamiseks tuleb esitada taotlus töövaidluskomisjonile. Poole esitatud taotluses tuleb märkida tunnistaja nimi ja asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab. Töövaidluskomisjon võib määrusega jätta poole taotluse tunnistaja kaasamiseks rahuldamata, kui tunnistaja kaasamine on vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega hindab töövaidluskomisjon, kas tunnistaja kaasamine töövaidluse menetlusse on mõistlik või mitte.
Tunnistaja kuulatakse üle vahetult töövaidluskomisjoni istungil. Tunnistaja istungile ilmumise tagab pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse. Kui tunnistaja ei räägi eesti keelt, tagab tunnistaja ütluste tõlkimise töövaidluskomisjonile pool, kelle taotlusel tunnistaja üle kuulatakse.
Kui tunnistaja istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav, võib tunnistaja vastata kirjalikult töövaidluskomisjoni esitatud küsimusele komisjoni määratud tähtaja jooksul, kui kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. Poolel on õigus tunnistajale töövaidluskomisjoni kaudu kirjalikult küsimusi esitada, kuid küsimused, mille kohta tunnistaja vastust soovitakse, määrab töövaidluskomisjon.
Asitõend on asi, mille olemasolu või omadused võivad aidata selgitada tsiviilasja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Asitõendiks on ka sellistele tunnustele vastav dokument.
Töövaidluskomisjon vaatleb asitõendit istungil ja esitab selle menetlusosalistele ning vajaduse korral ka tunnistajatele. Pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist tagastatakse asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub.
Vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta töövaidluskomisjoni poolt, muu hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine.
Vaatluse korraldamiseks teeb töövaidluskomisjon määruse, milles märgitakse vaatluse ese ning vaatluse korraldamise aeg ja koht. Vaatluse korraldamisest teatatakse menetlusosalistele, kuid nende puudumine ei takista vaatluse tegemist. Vaatlusel kirjeldatakse eset, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised omadused muul viisil. Vaatluse korraldamine protokollitakse, protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused.
Tõendi väljanõudmine teiselt poolelt
Kui poolel puudub oma väite tõendamiseks tõend, sest tõend on vaidluse teise poole käes, võib pool taotleda töövaidluskomisjonilt, et töövaidluskomisjoni juhata nõuaks teiselt poolelt tema käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist. Kui pool taotleb, et töövaidluskomisjon nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama, märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes ning mida ta selle tõendiga tõendab.
Kui seadusest tuleneb poole kohustus säilitada tõendeid või andmeid ning pool töövaidluskomisjonile neid põhjuseta ei esita, võib vastaspoole väiteid tõendi või andmete sisu kohta lugeda tõendatuks.
Näide. Töötaja ja tööandja sõlmivad enne töösuhte alustamist kirjaliku töölepingu. Tööandja ei anna töötajale kirjaliku töölepingu teist eksemplari. Töötajal on õigus esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et töövaidluskomisjoni juhataja nõuaks tööandjalt töötaja kirjaliku töölepingu esitamist, kuivõrd tööandjal on TLS § 5 lg 5 kohaselt kohustus säilitada töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
Töölepingu kirjalikku dokumenti ei ole võimalik teiselt poolelt välja nõuda, kui pooled ei ole tegelikkuses kirjalikku töölepingut sõlminud ehk olukorras, kus töötaja töötas suulise töölepingu alusel.
KKK
Töövaidluse lahendamise seaduse § 45 lg 1 kohaselt tuleb pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töövaidluskomisjon ei kogu töövaidlusasja lahendamiseks tõendeid, vaid saab asja arutamisel ja otsuse tegemisel lähtuda üksnes nendest tõenditest, mida pooled on töövaidluskomisjonile esitanud. Pool valib ise, kas ja milliseid tõendeid ta oma nõuete või väidete tõendamiseks esitab.
Kui pool soovib, et istungil kuulatakse üle tunnistaja, peab pool, kes soovib tunnistaja kaasamist, ise tunnistaja istungile kutsuma. Töövaidluskomisjon ei kutsu tunnistajaid istungile.
Töövaidluse lahendamise seaduse § 45 lg 1 kohaselt tuleb pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastaspool peab samuti on väidete ja seisukohtade tõendamiseks esitama tõendeid. Vastaspool valib ise, kas ja millised tõendid ta töövaidluskomisjonile oma väidete tõendamiseks esitab.
Kui avaldaja on taotlenud vastaspoolelt tõendite esitamist ning vastaspoolel on kohustust teatud andmeid säilitada (nt tööandjal kirjalikult sõlmitud tööleping, palgalehed), annab töövaidluskomisjoni juhataja vastaspoolele tähtaja tõendite esitamiseks. Vastaspoolel on kohustus töövaidluskomisjoni määruses välja toodud tõendeid esitada. Kui vastaspool avaldaja poolt taotletud tõendit põhjuseta ei esita, kuid tal on seadusest tulenev kohustus seda tõendit säilitada, loeb töövaidluskomisjon väited tõendi või andme sisu kohta tõendatuks.
Viimati uuendatud 11.04.2024