Eestis kehtivate töötervishoiu ja tööohutus nõuete täitmise tagab tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis tööülesandeid täidab. See tähendab, et lähetatud töötajaid Eestis vastuvõttev ettevõte peab arvestama, et tal on kohustused ka nende töötajate töötervishoiu ja tööohutuse osas ning talle kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel TTOS-s vastutuse kohta sätestatut. Tulenevalt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest (ELTTS) on lähetatud töötaja tegelikul tööandjal ja tellijal või isikul, kelle juures lähetatud töötaja tööülesandeid täidab, võimalus kokku leppida, kes neist TTOS nõuete täitmise eest vastutab või millistel juhtudel või millises osas. Siinjuures tuleb tähele panna, et kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab TTOS nõuete täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Kindlasti peab olema teadlik, et lähetatud töötajale peavad olema tagatud samasugused tingimused kui oma ettevõttes töötavatele töötajatele.
Renditöötajate töötervishoid ja tööohutus
TTOS kohaselt peab kasutajaettevõtja tagama renditöötajale kasutajaettevõtja juures töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Renditöötajate töötervishoid ja tööohutus peab olema tagatud samaväärselt tavatöötajatega.
Kasutajaettevõtja on kohustatud enne renditöötaja tööle lubamist kindlaks tegema töötaja erialateadmiste ja oskuste vastavuse tehtava tööle, samuti tagama, et renditöötajal on olemas vajalikud töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
Kasutajaettevõtja peab läbi viima renditöötaja juhendamise ja väljaõppe. Lähtudes asjaolust, et tööohutus- ja töötervishoiualane väljaõpe peab arvesse võtma töötaja kvalifikatsiooni ja kogemusi, tuleb rendiettevõtjal ja kasutajaettevõtjal vahetada töötaja kohta infot enne tema väljaõppe algust. Samuti on oluline, et juhendaja oskaks väljaõpetava töötajaga suhelda ja teda temale arusaadavalt juhendada. Lisaks muudele kohustustele on just kasutajaettevõtja kohustuseks soetada renditöötajale tööriided ja isikukaitsevahendid.
Kui ettevõtet külastav tööinspektor avastab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid rikkumisi, mis on seotud renditöötajaga, tehakse ettekirjutus kasutajaettevõtjale.
Tervisekontroll
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Näiteks kokkupuude müraga, vibratsiooniga, töötamine sundasendis, töötamine üle poole töötajast kuvariga.
Renditöösuhte korral peab töötaja tervisekontrolli korraldama kasutajaettevõtja. Seadus ei keela sõlmida rendiettevõtjal kasutajaettevõtjaga erikokkulepe, mille kohaselt korraldab tervisekontrolli kasutajaettevõtja, kuid rendiettevõtja kulul. Sellisel juhul läbib renditöötaja täpselt samasuguse tervisekontrolli nagu kasutajaettevõtja oma töötajad, tervisekontroll vastab kasutajaettevõtja ootustele ning töötajate erinevat kohtlemist ei esine. Samas ei kaasne kasutajaettevõtjale ebamõistlikke kulusid.
Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimine ning uurimine
TTOS kohaselt selgitab tööõnnetuste ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused uurimine, mille korraldab tööandja. Renditöösuhte korral on see kohustus kasutajaettevõtjal ehk kui renditöötajaga juhtub tööõnnetus, peab selle registreerima ja kõik asjaolud välja selgitama kasutajaettevõtja, kelle juures renditöötaja õnnetuse toimumise ajal tööd tegi.
Seaduse kohaselt esitab tööandja uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile. Raportis nimetatakse muuhulgas abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Kuna renditöötajaga juhtunud õnnetuse kohta koostab raporti kasutajaettevõtja, peab tööõnnetuse raporti saama ka töötaja tegelik tööandja ehk rendiettevõtja.
Käsitlusjuhend töötervishoiuarstidele
2022. aastal valmisid Sotsiaalministeeriumi tellimusel Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi koostatud käsitlusjuhendid, mis on töötervishoiuarstidele soovituslikuks abimaterjaliks tervisekontrollide läbiviimisel. Juhend sisaldab töötervishoiuarstidele suuniseid kõigi ohutegurigruppide (füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised ja psühhosotsiaalsed) praktiliseks kasutamiseks tervisekontrolli läbi viies. Käsitlusjuhendite näol on tegemist tööriistaga, mida töötervishoiuarstid saavad oma igapäevatöös kasutada.
Juhendid aitavad tervisekontrolli vastuvõtu piiratud ajaressurssi optimaalsemalt kasutada ja ühtlustada tervisekontrolli läbiviimist ning tervisekontrollide kvaliteeti, kuivõrd käsitlusjuhend võimaldab töökeskkonnaohutegurite tervisemõjude käsitlemist ühtse standardi kohaselt. Juhend on sisendiks töötervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi ühtlustamiseks ja parandamiseks. See tähendab, et töökeskkonna ohutegurite mõju hinnatakse ühesugusena olenemata teenuse osutajast, hindamine põhineb kokkulepitud reeglitel, mille aluseks on teaduspõhised uuringud, asjakohased ravi- ja käitumisjuhised, rahvusvahelised standardid ja asjakohased õigusaktid.
Samuti leiavad juhendist selgitusi töötervishoiuteenuse sisu paremaks mõistmiseks ja heaks koostööks ka teised esmatasandi eriala arstid ja eriarstid ning teised tervishoiuteenust osutavad spetsialistid, kellega koostöö diferentsiaaldiagnoosimise, ravi, rehabilitatsiooni ja tervisekäsitluse osas on töötervishoiuarstide töö lahutamatuks osaks.
Videod, kuidas lugeda käsitlusjuhendeid: http://ettas.ee/kasitlusjuhend/
Viimati uuendatud 10.02.2023