Alustava ettevõtte infokiri

Hea alustav ettevõtja!

Tööinspektsioon õnnitleb Teid uue ettevõtte asutamise puhul!

Ettevõtlusega alustamine toob endaga mitmeid küsimusi ja uusi teemasid, millega tegeleda. Üks nendest on hea töökeskkonna loomine ning selgete töösuhete hoidmine. Tööinspektsioon soovib nõuga appi tulla, et Teie ettevõtte töökeskkond oleks algusest peale turvaline ning töösuhted oleksid kõigile selged ja arusaadavad.

Tööleping

Tööleping tuleb vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale. Leping tuleb omakäeliselt või digitaalselt allkirjastada. Töölepingu näidis.

Töötasu

Töölepingus lepitakse kokku töötasu brutosummas. Palgapäeva kokkulepe peab olema välja toodud kuupäevaliselt (nt iga kuu 5. kuupäev) või muul viisil (nt iga kuu esimene tööpäev). Kui töötaja asub tööle täistööajaga, ei või töötasu olla madalam Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast (2025. aastal 886 eurot). Ületunnitööd tuleb hüvitada tasustatud vaba ajaga või rahas (1,5-kordne töötasu).

Töökeskkonna esindajad 

Sõltumata ettevõtte suurusest peab ettevõttes olema määratud töökeskkonnaspetsialist, esmaabiandja. 10 ja enama töötajaga ettevõttes peab olema korraldatud töötajate üldkoosolek töökeskkonnavoliniku valimiseks. Esindajatest saab teavitada Tööinspektsiooni iseteeninduses (iseteenindus.ti.ee).

• Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja või juhatuse liige ise. Kasutada võib ka pädevat ettevõttevälist spetsialisti.
• Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas. Valitud töökeskkonnavolinikule tuleb kahe kuu jooksul tema valimisest alates korraldada, mis kestab 24 akadeemilist tundi.
• Ettevõttes peab olema määratud vähemalt üks esmaabiandja. Esmaabiandjate vajalik arv sõltub töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust, näiteks eraldiasetseva struktuuriüksusesse ja/või vahetusse tuleb igasse neist määrata vähemalt üks esmaabiandja. Esmaabiandja peab tööandja korraldama esmaabiandja koolituse ühe kuu jooksul alates määramisest. 

Töökeskkonna riskianalüüs 

Tööandja, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi ehk selgitama välja töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske töötaja tervisele. Tööandjal on võimalus koostada riskianalüüs Tööinspektsiooni iseteeninduses või laadida töökeskkonna riskianalüüs üles iseteenindusse. Peale riskide hindamist koostatakse tegevuskava riskida vältimiseks või vähendamiseks. 

Ohutusjuhendid

Kui riskianalüüsi läbi viies selgub, et töökohal on töövahendeid ja/või töid, mis võivad ohustada töötajat, tuleb selle töö ja/või seadme kohta koostada ohutusjuhend. Oluline on, et juhendamine ja juhendid oleks töötajale arusaadavas keeles, võimalikult lühikesed, informatiivsed ja soovituslikult illustreeritud.

Juhendamine ja väljaõpe

Kõikidele töötajatele tuleb läbi viia juhendamine ja väljaõpe, et töötajad oleksid teadlikud töö või seadme kasutamisega seotud ohtudest ning oskaksid neid vältida ja vähendada. Nii juhendamine kui ka väljaõpe tuleb registreerida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Registreerida tuleb kuupäev ning väljaõppe ja juhendamise sisu. Töötaja kinnitab juhendamise ja väljaõppe toimumist.

Näiteks, võib olla selline registreerimise dokument:

Mati Maasikas,  ametikoht kokk, asus tööle 01.04.2024

Isikukaitsevahendite üle arvestuse pidamine 

Isikukaitsevahendite vajaduse väljaselgitamisele eelneb riskianalüüs, mis annab vastuse küsimusele, kas mõni töötaja vajab mõne ohuteguri eest isikukaitsevahendit. Tööandjal on kohustus pidada töötajatele isikukaitsevahend väljastada ning pidada töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. Tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul. Tööandja peaks läbi mõtlema, kuidas ta saab hiljem tõendada, et on töötajale isikukaitsevahendid väljastanud.

Näiteks, võib olla selline arvestuse dokument:

Mati Maasikas,   / amet /

Tervisekontroll

Tervisekontrolli korraldamise vajadus selgub riskianalüüsist. Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja (4) kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ja edaspidi arsti näidatud ajal. Kui töötaja on viimase 6 kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal. Töötajale, kes puutub kokku bioloogiliste ohuteguritega, plii või nende ühenditega, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete ning asbestitolmuga, tuleb tervisekontroll korraldada enne töö alustamist. Ka öötööd tegevale töötajale tuleb tervisekontrollid korraldada enne öötööle asumist. Edaspidi tuleb tervisekontrollid korraldada arsti määratud ajavahemiku järel.

Mida teha, kui juhtub tööõnnetus?

Tööõnnetusega on tegemist kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja: 

• täitis tööülesannet;
• tegi muud tööd tööandja loal;
• tegutses tööandja huvides; 
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal. 

Tööandjal on kohustus uurida kõiki õnnetusjuhtumeid kümne tööpäeva jooksul pärast selle toimumist. Uurimise eesmärk on välja selgitada juhtunu põhjused ja asjaolud ning leida vajalikud abinõud, et vältida sarnaste õnnetuste kordumist tulevikus.

Kui juhtus eluohtliku seisundi tekitanud või surmaga lõppenud tööõnnetus, siis teavita viivitamata Tööinspektsioonile telefoni teel 640 6000. Surmaga lõppenud tööõnnetusest teavita ka politseid.

Tööandja uurimine hõlmab: sündmuskoha fotografeerimine; sündmuse täpne kirjeldus ja asitõendite dokumenteerimine; tunnistajate küsitlemine; kogutud andmete põhjal väljaselgitamine, kas tegemist oli inimliku eksimuse, tehnilise rikke, ohutusreeglite rikkumise või muude teguritega. 

Kui tegemist oli tööõnnetusega, mille tagajärg oli ajutine töövõimetus või surm, koostab tööandja tööõnnetuse raporti Tööinspektsiooni iseteeninduses. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja akti Tööinspektsiooni iseteeninduses, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti ja raporti koostamiseks on tööandjal aega kolm tööpäeva ning need tuleb edastada ka kannatanule või tema huvide kaitsjale. 

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist Tervisekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast. Tegemist on eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel arvutatava hüvitusega. Väljamakse eelduseks on tööõnnetuse raporti olemasolu.

Huvitavaid uudiseid, kasulikke näpunäiteid ja muud infot tööeluga seotud teemade kohta leiab Tööelu portaalist ja Tööinspektsiooni koduleheküljelt. Kui Teil tekib küsimusi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse vallas, helistage tasuta infotelefonile 640 6000 või kirjutage [email protected].

Tööandjad saavad ettevõttesse kutsuda Tööinspektsiooni konsultandi, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja töötaja tervist hoidev töökeskkond. Teenus on tööandjale tasuta. Konsultandi ettevõttesse kutsumiseks palume kirjutada aadressile [email protected].

Hoidke pilk peal ka Tööinspektsiooni sotsiaalmeediakontodel (Facebook, Instagram, LinkedIn).