Alustava ettevõtte infokiri

Hea alustav ettevõtja!

Tööinspektsioon õnnitleb Teid uue ettevõtte asutamise puhul!

Ettevõtlusega alustamine toob endaga mitmeid küsimusi ja uusi teemasid, millega tegeleda. Üks nendest on hea töökeskkonna loomine ning selgete töösuhete hoidmine. Tööinspektsioon soovib nõuga appi tulla, et Teie ettevõtte töökeskkond oleks algusest peale turvaline ning töösuhted oleksid kõigile selged ja arusaadavad.

Tööleping

Tööleping tuleb vormistada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale. Leping tuleb omakäeliselt või digitaalselt allkirjastada. Töölepingu näidis.

Töötasu

Töölepingus lepitakse kokku töötasu brutosummas. Palgapäeva kokkulepe peab olema välja toodud kuupäevaliselt (nt iga kuu 5. kuupäev) või muul viisil (nt iga kuu esimene tööpäev). Kui töötaja asub tööle täistööajaga, ei või töötasu olla madalam Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast (2024. aastal 820 eurot). Ületunnitööd tuleb hüvitada tasustatud vaba ajaga või rahas (1,5 kordne töötasu).

Töökeskkonna esindajad 

Sõltumata ettevõtte suurusest peab ettevõttes olema määratud töökeskkonnaspetsialist, esmaabiandja. 10 ja enama töötaja korral peab olema valitud ka töökeskkonnavolinik. Esindajad saab määrata Tööinspektsiooni iseteeninduses (iseteenindus.ti.ee).

• Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja või juhatuse liige ise. Kasutada võib ka pädevat ettevõttevälist spetsialisti.
• Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas. Töökeskkonnavoliniku valimised tuleb korraldada ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat. Valimistel peab osalema vähemalt 50% töötajatest. Valitud töökeskkonnavolinikule tuleb kuu jooksul tema valimisest alates korraldada  koolitus, mis kestab 24 akadeemilist tundi.
• Ettevõttes peab olema määratud vähemalt üks esmaabiandja. Esmaabiandjate vajalik arv sõltub töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust, näiteks kui ettevõttes on mitu tiimi ja/või vahetust, tuleb igasse neist määrata vähemalt üks esmaabiandja. Esmaabiandja tuleb saata koolitusele ühe kuu jooksul alates määramisest. 

Töökeskkonna riskianalüüs 

Tööandja, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi ehk selgitama välja töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske töötaja tervisele. Tööandjal on võimalus koostada riskianalüüs Tööinspektsiooni iseteeninduses või laadida muus vormis koostatud töökeskkonna riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üles iseteenindusse. Peale riskide hindamist koostatakse tegevuskava probleemide kõrvaldamiseks.

Ohutusjuhendid

Kui riskianalüüsi järgselt peetakse ohutusjuhendit vajalikuks, siis tuleb see koostada, muudel juhtudel piisab kasutusjuhenditest. Oluline on, et juhendamine ja juhendid oleks töötajale arusaadavas keeles, võimalikult lühikesed, informatiivsed ja soovituslikult illustreeritud.

Juhendamine ja väljaõpe

Kõikidele töötajatele tuleb läbi viia juhendamine ja väljaõpe, et töötajad teaksid töökeskkonna riskidest ning oskaks neid vältida ja vähendada. Nii juhendamine kui ka väljaõpe tuleb kirjalikult registreerida. Registreerida tuleb kuupäev ning väljaõppe ja juhendamise sisu. Oluline, et töötaja kinnitab juhendamise ja väljaõppe toimumist kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Näiteks, võib olla selline registreerimise dokument:

Mati Maasikas,  / amet /

Isikukaitsevahendite üle arvestuse pidamine 

Isikukaitsevahendite vajaduse väljaselgitamisele eelneb riskianalüüs, mis annab vastuse küsimusele, kas mõni töötaja vajab mõne ohuteguri eest isikukaitsevahendit. Tööandjal on kohustus pidada töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. Tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul. Tööandja peaks läbi mõtlema, kuidas ta saab hiljem tõendada, et on töötajale isikukaitsevahendid väljastanud.

Näiteks, võib olla selline arvestuse dokument:

Mati Maasikas,   / amet /

Töötervishoiuteenuse korraldamine ehk töötajate tervisekontroll töötervishoiuarsti juurdes

Tervisekontrolli korraldamise vajadus selgub riskianalüüsist. Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja (4) kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase 6 kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal. Öötööd tegevale töötajale tuleb tervisekontrollid korraldada enne öötööle asumist. Töötajale, kes puutub kokku plii või nende ühenditega, kantserogeenide, mutageensete või reproduktiivtoksiliste kemikaalidega, tuleb kontrollid korraldada enne töö alustamist. Edaspidi tuleb tervisekontrollid korraldada arsti määratud ajavahemiku järel.

Mida teha, kui juhtub tööõnnetus?

Tööõnnetus on õnnetus, mis juhtub tööandja huvides tegutsemise ajal ning põhjustab kannatada saanule füüsilist või vaimset kahju. Tööandjal on kohustus uurida kõiki õnnetusjuhtumeid kümne tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööandja uurimise eesmärk on välja selgitada juhtunu põhjused ja asjaolud, et vältida sarnaste õnnetuste kordumist tulevikus.

Tööandja uurimine hõlmab mitmeid olulisi samme ja tegevusi: sündmuskoha fotografeerimine; sündmuse täpne kirjeldus ja asitõendite dokumenteerimine; tunnistajate küsitlemine; kogutud andmete põhjal väljaselgitamine, kas tegemist oli inimliku eksimuse, tehnilise rikke, ohutusreeglite rikkumise või muude teguritega. Põhjuste väljaselgitamisel peab tööandja leidma abinõud, et tulevikus taolisi tööõnnetusi vältida.

Kui tegemist oli tööõnnetusega, koostab tööandja tööõnnetuse raporti Tööinspektsiooni iseteeninduses. Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab iseteeninduses uurimise lõpetamise põhjuse.

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist Tervisekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga. Väljamakse eelduseks on tööõnnetuse raporti olemasolu.

Huvitavaid uudiseid, kasulikke näpunäiteid ja muud infot tööeluga seotud teemade kohta leiab Tööelu portaalist ja Tööinspektsiooni koduleheküljelt. Kui Teil tekib küsimusi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse vallas, helistage tasuta infotelefonile 640 6000 või kirjutage [email protected]. Tööandjad saavad ettevõttesse kutsuda Tööinspektsiooni konsultandi, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja töötaja tervist hoidev töökeskkond. Teenus on tööandjale tasuta. Konsultandi ettevõttesse kutsumiseks palume kirjutada aadressile [email protected].

Hoidke pilk peal ka Tööinspektsiooni sotsiaalmeedia kontodel (Facebook, Instagram, LinkedIn).