Vastutus ja vaidluste lahendamine

Vastavalt Eestis kehtivale seadusele on töövaidluste lahendamise töökeel eesti keel. Töövaidluskomisjoni tuleb esitada eestikeelne avaldus koos eestikeelsete tõenditega. Kui esitatud avaldus või dokumendid on võõrkeelsed, on töövaidluskomisjonil õigus nõuda nende tõlget eesti keelde.

Eestisse lähetatud töötaja saab Eestis töövaidluskomisjoni pöörduda kahel juhul. Esimesel juhul saab ta esitada nõude enda tööandja vastu, kes töötaja Eestisse lähetas, kui tema õigusi, mis tulenevad Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest on rikutud. Näiteks juhul, kui lähetatud töötaja tööandja ei ole töötajale hüvitanud ületunnitööd vastavalt Eestis kehtestatud ületunnitöö hüvitamise korrale.

Teisel juhul võib Eestis töövaidluskomisjoni pöördumine aset leida seoses töötasu nõudega Eestisse lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastu. Eestisse lähetatud töötajale on kohustatud töötasu maksma tema välisriigi tööandja. Kui tööandja jätab lähetatud töötajale töötasu maksmata on tööandja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Sellisel juhul on töötajal kõigepealt võimalik töötasu nõudega pöörduda kas välisriigi või Eesti töövaidlusorganisse oma tööandja vastu.

Juhul, kui lähetatud töötaja tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda on teatud juhtudel võimalik töötasu maksmist nõuda isikult, kes tellis Eestisse lähetatud töötaja tööandjalt teenuse pöördudes selleks Eesti töövaidluskomisjoni poole.

Õigus nõuda töötasu maksmist teenuse tellijalt on rakendatav, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.

Töötasu suurus, mida Eestisse lähetatud töötaja sellisel juhul nõuda saab on piiratud Eestis kehtestatud kuu töötasu alammääraga. 2022. aastal on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 654 eurot (bruto).

Seejuures tuleb silmas pidada, et lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik ei ole kohustatud töötasu Eestisse lähetatud töötajale maksma, kui ta on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust.

Olulised punktid seoses töövaidluste lahendamisega, kui avalduse esitajaks on Eestisse lähetatud töötaja:

  • Töövaidluste lahendamine ja suhtlus töövaidluskomisjoniga toimuvad eesti keeles, see tähendab ühtlasi, et töövaidlusavaldus tuleb esitada eesti keeles. Võõrkeelsete tõendite puhul tuleb esitada eestikeelne tõlge
  • Töövaidluskomisjon pakub võimalust istungit pidada ka virtuaalselt (videosilla vahendusel), kui istungil osalemine osutub vajalikuks
  • Töövaidluskomisjoni on võimalik pöörduda isiklikult või läbi esindaja. Esindajaks võib olla iga isik (v.a tunnistaja antud juhtumis), kelle Eestisse lähetatud töötaja on määranud end esindama, näiteks tuttav, sõber või jurist, kuid oluline on, et isik valdaks eesti keelt. Esindaja määramiseks on töövaidlusavaldusele vaja lisada allkirjastatud volikiri
  • Töövaidlusavaldus tuleb allkirjastada. Avalduse võib allkirjastada digitaalselt ja saata e-posti aadressile [email protected]. Kui digitaalse allkirjastamise võimalus puudub, võib avalduse allkirjastada paberkandjal ja saata töövaidluskomisjonile posti teel.
  • Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (näiteks võimalikud töövaidlusavalduse täitmise ja töövaidluses esindamisega kaasnevad kulud)

Loe pikemalt: Töövaidliskomisjoni pöördumine

Viimati uuendatud 21.06.2022