Kohaldatav õigus ja töötingimused

Töötasu

Eestisse lähetatud töötajale tuleb tagada Eestis kehtiv töötasu ja ületunnitöö hüvitamine. Töötasu on töölepingu seaduse (TLS) kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.

Töötasu alammäär

Töötajale ei või maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast väiksemat töötasu. Töötasu alammäär on seega üks töötasu liike, mille maksmine tuleb lähetatud töötajale tagada. Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2024. aastal on töötasu alammääraks tunnis 4,86 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 820 eurot (bruto). Samuti on kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, milleks on 2024. aastal 1803 eurot (bruto) kuus.

Muud töötasu liigid

Lisaks töötasu alammäärale tuleb lähetatud töötajale tagada ka teiste töötasu liikide maksmine, mis Eesti seaduste ja laiendatud kollektiivlepingute kohaselt on kohustuslik. Sellisteks töötasu liikideks saab pidada näiteks tasu riigipühal töötamise eest ja ööajal töötamise tasu, samuti töötasu aja eest, mil töötajale tööd ei tagata.

• Ületunnitöötasu
  Tasuline vaba aeg või kokkuleppel 1,5-kordne töötasu
• Riigipühal töötamise tasu
  2-kordne töötasu või kokkuleppel täiendav tasustatud vaba aeg
• Ööajal töötamise tasu
  1,25-kordne töötasu või kokkuleppel täiendav tasustatud vaba aeg
  Kokkuleppel võib tasu ööajal töötamise eest sisalduda töötasus (v.a. kui töötasu makstakse alammääras)
• Tasu töö mitteandmisel
  Töötaja keskmine töötasu
• Tasu mittetöötamisel takistuse korral
  Töötaja keskmine töötasu

Laiendatud kollektiivlepingud ja töötasu suurus

Lähetatud töötajale makstav töötasu suurus võib tuleneda ka laiendatud kollektiivlepingutest. Juhul, kui lähetatud töötaja vastuvõtja (teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte) töötajate suhtes kohaldub laiendatud kollektiivleping laieneb see ka lähetatud töötajale.

Muud tingimused 

• Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused
• Renditöö tingimused
• Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine

Töötajale tuleb hüvitada töölähetusega seotud kulud (nt sõidukulud, majutuskulud). Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.

Vastutus

Eestisse lähetatud töötajale tööaja, puhkeaja, töötasu ja ületunnitöö hüvitamise tingimuste kohaldamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule (tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud) kuni 32 000 eurot.

Lühiajaline lähetamine ja kohalduvate töötingimuste erisus

Erandina kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa ei kohaldata järgmisi tingimusi:

• töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
• põhipuhkuse kestus;

Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud:

• kaevetööd;
• pinnaeemaldustööd;
• tegelikud ehitustööd;
• valmiselementide koostamis- ja lammutustööd,
• ühendamis- või paigaldustööd,
• muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd;
• parandustööd.

Kuni kaheksapäevase lähetusperioodi arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt lähetatud sama töö tegemiseks sama või erinevate Eestisse lähetatud töötajate töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul. See tähendab, et eelnimetatud juhtudel erinevate lähetatud töötajate lähetusperioodid liidetakse kokku.

Ka lühiajalise lähetamise puhul tuleb Eestisse lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerida.

Lähetuse kestus ja pikendamine

ELTTS § 5 lõikes 1 sätestatud kohalduvaid töötingimusi peab tööandja Eestisse lähetatud töötajale kohaldama kuni 12-kuulise lähetuse korral. Kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Näiteks kui lähetatud töötajale peab olema tema lähetuse algusest tagatud põhipuhkuse kestus vastavalt Eesti õigusele, siis pärast 12 kuu möödumist hakkab talle kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus.

Kui tööandja on asendanud lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestus (nt kui esimene lähetatud töötaja paigaldas objektil torusid ja lahkus objektilt pärast kaheksa kuu möödumist ning tema asemel asus samal objektil torusid paigaldama teine lähetatud töötaja, on põhjust nende kahe lähetatud töötaja Eestis viibimise ajad liita. Kui teine töötaja teeb tööd üle nelja kuu, loetakse ta pärast nelja kuu täitumist pikaajaliselt lähetatud töötajaks ja teisele töötajale hakkab tema töötamise viiendast kuust alates kehtima kogu Eesti tööõigus).

12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni. Pikendamiseks tuleb Tööinspektsiooni infosüsteemis (TEIS) vastava lähetamise teate juures lisada põhjendus, mis ilmub automaatselt, kui lähetuse kestvus ületab 12-kuulist perioodi. Teade peab olema põhjendatud ehk välja peab olema toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab.

Pikema kui 18kuulise lähetuse korral tuleb Eestisse lähetatud töötajale tagada kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid).

Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõtja tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist kohaldatakse.

Rohkem informatsiooni töötajatele rakenduvate töötingimuste kohta leiab töölepingu seadusest, töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, Sotsiaalministeeriumi selgitustest töölepingu seaduse juurde ja Tööelu portaalist.

Renditöö tingimused

Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt peab olema renditöötajatele tagatud samad töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimused ning juurdepääs kasutajaettevõtja toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenusele. 

Teavitamiskohustus

Renditöötajate osas on tööandjale ette nähtud erinevad teavitamiskohustused:

1. Tööandja peab teavitama töötajat TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh tööülesannetest ja –tasust.
2. Samuti tuleb töötajaga kirjalikult kokku leppida TLS §-is 6 nimetatud töötingimuste erijuhtudes. Üheks erijuhuks loetakse ka renditööd. Seega tuleb töötajale teavitada, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui kirjalik kokkulepe puudub, eeldatakse, et kokkulepet pole sõlmitud.
3. Lisaks on tööandja kohustatud renditöötajat teavitama tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Näiteks on renditöötöötajaga sõlmitud tähtajaline töösuhe töötamiseks kasutajaettevõtjas veebilehe administraatorina ning kasutajaettevõtja loob samal ajal enda ettevõttes veebilehe administraatori töökoha, kus töötamiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tööandja on tulevikus kohustatud renditöötajat sellest ametikohast teavitama. Tööandjal eraldi teavitamiskohustus puudub, kui kasutajaettevõtja on oma vabadest töökohtadest renditöötajat eelnevalt teavitanud.
4. Töötajate usaldusisiku seaduse kohaselt on tööandja kohustatud informeerima ettevõtte usaldusisikut renditöötöötajatest, kui muudatused ja kavandatavad otsused avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule. Näiteks peab tööandja andma infot selle kohta, millistel ametikohtadel ja kui palju renditöötöötajaid kasutajaettevõtjas töötab.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

Tähtajalise töölepingu saavad tööandja ja töötaja sõlmida juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Renditöö puhul saab renditöötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ka juhul, kui see on seotud kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomuga.

Seega saab tööandja sõlmida renditöötajaga tähtajalise töölepingu kahel juhul:

1. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad tööandja töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks vajab tööandja asendajat või töömaht on ajutiselt suurenenud);
2. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks on kasutajaettevõtjal vaja töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna teise töötaja asendamiseks või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu).

Tähtajalise töölepingu pikendamise ning järjestikku sõlmimise piirangud

Töötajate kaitseks on ette nähtud piirangud, mis tingimustel võib tööandja töötajaga tähtajalist töölepingut pikendada või järjestikku sõlmida. Renditöö puhul kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. Näiteks juhul, kui tööandja sõlmib renditöötajaga tähtajalise töölepingu töö tegemiseks ühe ja sama kasutajaettevõtja juures rohkem kui kaks korda, muutub tööleping algusest peale tähtajatuks. Kui renditöötaja teeb tööd tähtajaliste töölepingute alusel erinevate kasutajaettevõtjate juures, siis loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut kasutajaettevõtjate suhtes eraldi.

Majandustegevusteate esitamine ja tasu võtmise keeld töövahenduse ja renditööjõu vahendamise eest

Tööturumeetmete seaduses on sätestatud kaks tähtsat aluspõhimõtet:

1. Ettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade juhul, kui ta pakub töövahendusteenust ja/või tegutseb renditööjõu vahendajana. Seega peab töövahendusteenust või renditööjõudu pakkuva ettevõtja kohta olema vastav kanne majandustegevuse registris. Kui see puudub, tegutseb ettevõtja ebaseaduslikult.  
2. Töövahendusega tegelev ettevõtja ei tohi nõuda tööd leida soovivalt isikult tasu töövahenduse eest ning renditöö vahendaja ei või nõuda tasu renditöötajalt tema vahendamise eest kasutajaettevõtja juurde tööülesannete täitmiseks või kasutajaettevõtjaga töölepingu sõlmimise eest

Tööinspektsioon teostab eelpool väljatoodud tingimuste täitmise üle järelevalvet. Kui tööandjal ei ole registreerimiskohustus täidetud, tööandja on nõudnud renditöötajalt tasu tema vahendamise eest või kui ettevõtja on nõudnud tööd leida soovivalt isikult tasu töövahenduse eest, alustab Tööinspektsioon järelevalvemenetlust.

Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavatele inimestele sotsiaalkindlustussüsteemi kohaldamise reeglid

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud ka õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes ühe riigi õigust rakendades ei ole alati võimalik rändtöötajale sotsiaalkaitset tagada. Seetõttu on ELis vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 avaneb uues vahekaardis  ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009 avaneb uues vahekaardis . Reeglid, kuidas sotsiaalkindlustusasutused teevad kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib, on kirjas nimetatud määrusete II jaotises.

Üldreegel on, et Euroopa majanduspiirkonna riikides (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) liikuvatele töötajatele ja ka füüsilisest isikutest ettevõtjatele (FIE) kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi. Reeglina on selleks selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus töötaja töötab või FIE tegutseb ja seda olenemata sellest millises riigis töötaja või FIE elab või millise riigis asub tööandja.

Olukorras, kui inimene on töötamise tõttu või FIE oma tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on aga vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib. Sellised olukorrad on näiteks töötajate ajutine lähetamine ja mitmes riigis samaaegselt töötamine/tegutsemine. Otsuse selle kohta, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes sellises olukorras kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast. See riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte otsustati kohaldada, väljastab isikule tõendi A1.

Tõend A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“) on Euroopa Komisjoni poolt kehtestanud tõend ja sellega saab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav inimene vastuvõtva riigi ametkonnale tõendada, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu ei ole tõendi omanikul ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tema tööandjad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis, kust talle on väljastatud tõend A1 ja seeläbi on tagatud inimesele ka kõik sotsiaalõigused ning –hüved selle riigi seaduste kohaselt.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleb tõendit A1 alati taotleda sellest riigist, kus töötaja elab ja lähetuse puhul sellest riigist, kust soovitakse töötajat teise riiki tööle lähetada.

Loe edasi Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.