Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Tööinspektsiooni iseteenindus

TEIS on Tööinspektsiooni infosüsteem, mille peamine eesmärk on toetada tööandjat hea töökeskkonna loomisel. TEIS hõlbustab Tööinspektsiooni ja tööandjate omavahelist suhtlust ning aitab vähendada ettevõtete halduskoormust. Samuti saavad töötajad näha TEISis infot enda ning oma ettevõtte kohta.

Mõistlik lahendus kõigile osapooltele

TEISi mõte on lihtne – vähendada asjaajamise ja dokumendivahetusega seotud ajakulu, sest vajalik info on igal hetkel süsteemis kättesaadav ja hallatav. TEIS annab ülevaate, mida riik tööandjalt ootab. Tööinspektsiooni iseteeninduses on võimalik kaardistada ja esitada vajalikku informatsiooni töötajate ning töökeskkonna kohta, planeerida tegevusi töökeskkonnas esinevate riskide maandamiseks ning suhelda järelevalvemenetluse käigus tööinspektoriga kiirelt, mugavalt ja paberivabalt.

Samuti on igal töötajal võimalik siseneda iseteenindusse ning tutvuda enda või enda esindatava tööeluga seotud teabega, vaadata enda tööandja poolt esitatud töökeskkonna informatsiooni ning osaleda endaga seotud menetlustes.

Iseteenindus on arendusjärgus ning täiendavaid funktsioone lisandub aegamööda pidevalt juurde. Järgnevalt anname ülevaate teenustest, mis tänaseks on iseteeninduse kaudu kättesaadavad ning kasutatavad.

Teenused

TEIS iseteeninduses on võimalik sisestada andmed töökeskkonna esindajate kohta. Seadusest tulenevalt on kohustus Tööinspektsiooni teavitada esindajate valimisest ja määramisest. Iseteeninduskeskkonnas saab seda teha mugavalt ning kiiresti.

Määratavateks esindajateks on:

Kui tegemist on ettevõtte töötajaga, saab isiku lisada mugavalt töötajate nimekirjast, mille kohta süsteem saab andmed töötamise registrist. Samuti on võimalik asutuseväline kontakt lisada nime ja isikukoodi alusel. Soovitame lisada ka isiku volituste perioodi ning kontaktandmed (tel, e-post), et infovahetus oleks võimalikult efektiivne. Peale isiku lisamist vastavasse rolli on võimalik temaga siduda ka konkreetne tegevuskoht (nt on isik esmaabiandja ettevõtte ühes filiaalis Tallinnas, aga Tartu filiaalis on määratud teine isik).

Täiendavalt on esindajate teenuseplokis võimalik määrata isikuid rolli muu volitatud isik. Selle rolli õigused on sarnased Äriregistri esindusõigusega ning sellised õigused on ka töökeskkonnaspetsialisti rollis oleval isikul. Roll võimaldab näha ettevõttega seotud informatsiooni, sh ka järelevalvemenetlustega seotud infot. Samuti on võimalik infot esitada, olemasolevat infot muuta, osaleda menetlustes jne. Teistel rollidel on üldjuhul vaatamise õigused ning ka need on vastavalt rollile erinevate piirangutega. Erandiks on õnnetuste ja haigestumiste moodul, mis on nähtav ainult esindusõiguslikele isikutele, töökeskkonnaspetsialistile ning piiratud kujul töökeskkonnavolinike ja usaldusisikutele. Tööõnnetuste ja haigestumiste infot ei näe muu volitatud isik rollis inimene.

Tööinspektsiooni järelevalve eesmärk on ära hoida tööõnnetusi ja aidata kaasa turvalise ja tervist säästva töökeskkonna loomisele. Järelevalve menetlus on protsess, mis eeldab tööinspektori ning tööandja esindaja tihedat koostööd ja suhtlust. Iseteeninduse kaudu on see nüüdsest võimalik varasemast kiiremini, hõlpsamalt ning halduskoormust vähendaval viisil.

Järelevalvet saab TEISi abil teha kahte moodi – kontaktivabalt iseteeninduse kaudu ja külastuse käigus ettevõttes kohapeal. Kontaktivaba dokumendipõhist järelevalvet teostatakse eelkõige töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle, mille eesmärk on tõsta tööandjate teadlikkust kehtivast õiguskorrast.

Järelevalvet kavandades planeerib inspektor kontrolli aja, teemad ning dokumendid, millega ta soovib tutvuda. Tööandjal on võimalik juba enne kontrolli küsitud dokumendid iseteeninduskeskkonda üles laadida. Nii saab inspektor nendega juba enne kontrolli tutvuda, lühendades niiviisi ettevõttes kohapeal kuluvat aega.

Järelevalvet tehes näeb inspektor nutiseadmest ettevõtte infot. Samuti saab vajadusel teha nutiseadmega näiteks mõnest ohtlikust olukorrast pilti ning see otse infosüsteemi salvestada, kus on see info koheselt nähtav ka tööandjale. Kui ohutegur on kõrvaldatud, saab lahendusest samuti pildi infosüsteemi lisada, kus inspektor seda omakorda koheselt näeb. Seega on puuduste kõrvaldamine senisest kiirem ja lihtsam ning ka meeldetuletus rikkumise korral kergesti märgatav.

Iga menetluse juurde kuulub ka vestlusaken, mille kaudu saavad Tööinspektsiooni inspektor ja tööandja mugavalt ja turvaliselt omavahel suhelda ning menetlusse puudutavat informatsiooni ja vajadusel ka faile vahetada või koostöökokkuleppeid sõlmida. Nt juhul, kui tööandjal on puuduse parandamiseks tarvis pikemat perioodi, kui algselt määratud, on vestlusakna kaudu võimalik inspektorit sellest teavitada ja uue tähtaja osas ühisele kokkuleppele jõuda.

Tööinspektsioon viib transpordiettevõtete osas läbi tervikjärelevalvet, mille käigus kontrollitakse nii tööohutuse ja töötervishoiu seaduses, töölepingu seaduses, autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses kui ka sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajakorralduse seaduses nõutud tingimuste täitmist.

Transpordiettevõtete järelevalve toimib iseteeninduses samal viisil nagu muu järelevalve, koos mugavate võimalustega dokumentide ettesaatmiseks, puuduste parandamise tõendamiseks, vestlusakna kasutamiseks jne. Siiski oleme sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete kontrollimiseks arendanud eraldi funktsionaalsuse, kuivõrd see eeldab nn tavakontrolliga võrreldes pisut spetsiifilisemate andmete töötlemist ja haldamist.

Tööandjatel on võimalik iseteeninduse kaudu mugavalt üles laadida sõidumeerikute .DDD formaadis failid, mille inspektor sisestab Tachoscan programmi ja sealt omakorda TEISi järelevalve menetluse juurde. Süsteemi poolt tuvastatud kõrvalekalded kuvatakse iga juhi ja artikli lõikes eraldi mugavalt sõidukijuhtide kontrolli aknasse ning tööandjal on senisest mugavam võimalus neid ka iseteeninduse kaudu omalt poolt põhjendada, vajadusel lisades juurde faile või muid materjale.

Teenuse raames on loodud automaatsed X-tee liidestused ka liiklusjärelevalve infosüsteemi ning liiklusregistriga.

Alates 1. septembrist 2021 peavad tööandjad TEISi üles laadima kõik kehtivad töökeskkonna riskianalüüsid ja tegevuskavad.

Kui ettevõttel pole veel riskianalüüsi läbi viidud, saab selle mugavalt koostada iseteeninduskeskkonnas. Riskianalüüsi moodulis on välja toodud erinevad ohutegurid ning abinõud konkreetse ohu vältimiseks ja vähendamiseks, alustades üldistest probleemkohtadest töökeskkonnas ning jätkates tegevusalapõhiste ohtudega. Riskide hindamise töövahend aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõtetele vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel ning ohutumaks muutmisel. Ohtude kaardistamine iseteeninduses asuva töövahendiga toimub EI/JAH meetodil – s.t riskianalüüsi koostajal tuleb hinnata, kas organisatsioonis esineb kirjeldatud oht või mitte. Jaatava vastuse korral kuvatakse vastavad abinõud, millega on võimalik konkreetset ohtu vältida või maandada – taas tuleb otsustada, kas abinõu on juba kasutusel või veel mitte.

Tegevuskava koostamise etapis on võimalik lisada tulevikuks plaanitud abinõud ja tegevused. Koostatud tegevuskava kuvatakse ettevõttele eraldi „tegevuskava“ paneelis. Tegevuskava on oma idee poolest n-ö elav plaan ning sinna on tööandjal võimalik lisada planeeritavaid tegevusi ka riskianalüüsist sõltumatult. Tegevustele saab täiendavalt lisada vastutaja ja tähtaja ning märkida tegevuste staatus (pooleliolev või tehtud).

Riskianalüüsi näevad ainult ettevõtte esindajad ja töötajad.

Õnnetuste ja haigestumiste mooduli abil saavad tööandja esindajad (juhatuse liikmed, töökeskkonnaspetsialistid) kiiresti ja lihtsalt registreerida toimunud tööõnnetuse. Andmete esitamisega on ühtlasi täidetud kohustus Tööinspektsiooni juhtunud õnnetusest teavitada. Samuti saab tööandja iseteeninduse kaudu esitada endapoolsed uurimistulemused, ning juhul kui Tööinspektsioon otsustab samuti uurimise läbi viia, saab infot kiiresti ja lihtsalt vahetada.

Eraisikud saavad endaga seotud juhtumitega tutvuda, inspektoriga suhelda ja osaleda juhtumi uurimises ning esitada ka dokumente, logides iseteenindusse sisse mitte tööandja, vaid eraisiku kontole.

Tööinspektsioon võib tööõnnetuse kohta saada infot juba enne, kui tööandja jõuab meid teavitada – sellisel juhul registreerime ise õnnetusjuhtumi ning saadame info ka tööandjale.

Erinevalt tööõnnetustest, registreerib kutsehaigestumise juhtumid Tööinspektsioon ja teavitab neist tööandjat. Sellisel juhul lasub juhtumiga seotud tööandjatel kohustus esitada raport. Kui tööõnnetuste puhul on juba täna seda võimalik teha iseteeninduse kaudu nõutud välju täites, siis kutsehaiguste puhul tuleb esialgu veel täita vorm ning see tööelu infosüsteemi üles laadida ja Tööinspektsioonile esitada.

Teenus kasutab ka automaatseid X-tee liidestusi nii töötamise registri, rahvastikuregistri kui tervisekassaga, mis tõhustab ja lihtsustab kogu protsessi nii Tööinspektsiooni ametnike kui tööandjate jaoks. Andmeid, mis on teistes registrites juba olemas, enam täiendavalt sisestama ei pea.

Alaealiste moodul annab lapsevanematele võimaluse olla rohkem kaasatud ja teadlik noore töötingimuste kohta ning lisada või võtta tagasi oma nõusolek lapse töötamiseks. Tööandja peab 7-12 aastaste töötajate osas (välja arvatud juhul, kui tegemist on VÕS lepingu või tasuta töötamisega) esitama iseteeninduse (iseteenindus.ti.ee) kaudu Tööinspektsioonile lisainfot alaealise töötamise kohta.

Iseteenindusest saadetakse nii tööandjatele kui lapsevanemale ka automaatseid teavitusi koos vajaliku info ja juhistega hõlbustamaks informatsiooni leidmist ning seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

Protsess saab alguse tööandja poolt töötamise registrisse tehtud kandest noore töötamise kohta ettevõttes.

7-12 aastase alaealise töötamine tuleb kanda töötamise registrisse (TÖR) kümme tööpäeva enne tööle asumist, pärast mida Tööinspektsioon kontrollib (v.a VÕS lepingu ja tasuta töötamise puhul) kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega.

Kui alaealise töötamise kohta on TÖR kanne tehtud, tuleb tööandjal sisestada lisainfo TEISi, kust saab ka mugavalt Tööinspektsiooniga läbi vestlusakna suhelda. Töötamise registrisse lisainfo lisamine enam vajalik ei ole. Täiendav info koos juhistega suunduda TI iseteenindusse andmeid esitama, saadetakse TÖR kande järgsel päeval tööandjale süsteemi poolt automaatselt äriregistri kohasele ning töökeskkonnaspetsialisti e-postile (juhul, kui TKS on iseteeninduses lisatud). Iseteeninduses on tööandja töölauale loodud ka vastav tööülesanne lisainfo esitamiseks. Tööülesande kaudu on võimalik hõlpsasti leida üles täiendamist vajav noore töötamise juhtum.

Tööandja peab iseteeninduskeskkonnas sisestama:

  1. Alaealise seadusliku esindaja nõusoleku;
  2. Vormikohased andmed alaealise töötingimuste kohta, sh tööaeg ja töökohustused ning andmed tööandja poolse kontaktisiku kohta;
  3. Andmed koolikohustuslikkuse kohta.

13-17-aastaste puhul peab TÖR kande tegema hiljemalt töötaja tööle asumise hetkeks. Tööinspektsiooni iseteeninduses täiendavaid andmeid esitada ei ole vaja. Iseteenindusest saadetakse tööandjale informatiivseid kirju koos vajaliku info ja juhistega hõlbustamaks informatsiooni leidmist ning seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

Alaealise tööle vormistamisel tuleb küsida ka seadusliku esindaja (üldjuhul lapsevanema) nõusolekut.

Lapsevanemal, kelle alaealine laps asub tööle, on võimalik TEISist vaadata andmeid oma lapse töötingimuste kohta ja anda oma alaealise lapse töötamise osas nõusolek või see tagasi võtta. Moodul võimaldab lapsevanemal olla tööprotsessi rohkem kaasatud ning annab ülevaate, millist tööd laps tegema asub ja kas see on talle jõukohane ja ohutu. Lisaks saab ka lapsevanem iseteenindusest informatiivse kirja, milles on välja toodud alaealiste töötamisega seotud info koos vajalike viidetega.

Lisainfot alaealise töötingimustest saab lugeda Tööelu portaalist.

Süsteemi logimine

Ilmselt on asi selles, et kasutate vananenud veebilehitsejat. Kui kasutate Internet Explorerit, siis ongi tõrge, sest Internet Explorer on vananenud (ka tootja Microsoft ei toeta seda enam) ja seda ei peaks enam kasutama. Soovitame iseteenindust kasutada näiteks Google Chrome või Safari veebilehitsejatega.

Sisenemine toimub ID-kaardi, mobiil-ID või smart ID-ga. Välismaalaste puhul sõltub sisselogimise võimalus sellest, kas ta on registreeritud Eesti ettevõttesse tööle ning kas ta omab Eesti Smart ID-d või on e-resident ja omab vastavaid sertifikaate, mida kasutada ID-kaardi või Mobiil-IDga sisselogimiseks.

Iseteenindust saavad kasutada need ettevõtted, kes on Eesti äriregistris. Tulevikus, kui saame kasutada teiste riikide äriregistrite andmeid, siis on võimalik, et nad saavad Eestis tegutsemise ajal Tööinspektsiooni iseteenindust kasutada. See oleneb, kas nende koduriik on liitunud EL-i ülese isikutuvastusteenusega (eIDAS) või mitte.

Volituste andmine

Jah, erandolukorras saab Tööinspektsioon volituse andmisel abistada, kui Tööinspektsioon saab tuvastada volitamise õiguse olemasolu näiteks Äriregistrist või eraldi dokumendilt.

Esmalt peaks iseteenindusse sisse logima juhatuse liige, kes saab seejärel lisada töökeskkonnaspetsialisti rolli soovitud isiku. Kõik volitused tehakse isikukoodi alusel.

Kohe alguses ei saa volitatud isik teadet, et ta on volitatud, kuid ta näeb, milliste ettevõtetega ta seotud on, kui ta logib sisse iseteenindusse.

Jah, juhatuse liikmele sarnane volituste lisamise õigus on ka töökeskkonnaspetsialistil.

Siis sisestab Tööinspektsioon vajaliku informatsiooni ametnikurakenduse kaudu, kuid suunab jätkuvalt tööandjat järgnevate kirjadega iseteenindust kasutama.

Ettevõtte toimingud TEIS iseteeninduses alates 2021. aastast

Äriregistri kontaktaadress on automaatselt, kuid ettevõtte juurde saab lisada aadresse ja täpsustavaid märkmeid (nt kui on tegemist laoga vms.)

Jah, iseteenindus kuvab teadet, et andmed on saadud Äriregistrist ning juhul, kui need ei vasta tegelikkusele, siis muuda ÄR-s (kuvatakse ÄR viide).

Esindajate lisamisel saate lisada oma ettevõtte töötajaid (kes on töötamise registris ettevõtte töötajatena registreeritud). Kui Te soovite nt töökeskkonnaspetsialistiks või esmaabiandjaks, usaldusisikuks lisada ettevõttevälist töötajat, siis valige isiku lisamisel valik “muu isik”. Kui on tegemist ettevõtte oma töötajaga, aga iseteenindus ei näita seda töötajat, siis võib olla asi selles, et tegemist on väga suure ettevõttega, ehk töötajate nimekirja laadimisega läheb tavalisest rohkem aega. Palun proovige hetke pärast uuesti.

Rollid juhatuse liige, töökeskkonnaspetsialist ja muu volitatud isik omavad iseteeninduses sarnaseid õiguseid, sh õigust lisada isikuid teistesse rollidesse. Erinevalt juhatuse liikme ja töökeskkonnaspetsialisti rollile, ei kuvata muule volitatud isikule õnnetuste ja haigestumiste moodulit.

Teistel rollidel (töökeskkonnavolinik, usaldusisik, töökeskkonnanõukogu liige, esmaabiandja) on mõnevõrra väiksemad õigused.

Ettevõtted saavad määrata töötervishoiu ja tööohutuse rollidesse õiged isikud (töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liikmed, usaldusisik ja esmaabiandja). Töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku andmete sisestamisega täidetakse ka TTOS-ist tulenev teavitamiskohustus. Lisaks on võimalik teha järgnevaid toiminguid: riskianalüüsi esitamine failina ja koostamine riskianalüüsi töövahendi abil, ettevõtte tegevuskohtade lisamine. Juhul, kui ettevõtte suhtes on algatatud järelevalvemenetlus, siis kogu menetlusega seotud andmevahetus ja suhtlus toimub samuti menetlusosalise ja TI vahel iseteeninduse kaudu.

Vastavalt TTOS § 134 lg 6 ja 7 koostab tööandja riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.

Muid seadusest tulenevaid kohustusi ei ole.

Kui teil tekib iseteeninduse kasutamisel küsimusi või esineb tõrkeid, saate meie poole pöörduda numbril 640 6000. Helistamisel valige palun kõigepealt teeninduse keel ning see järel 3. valik: "Teatised, raportid ja iseteenindus". Samuti võite meile kirjutada e-posti aadressile [email protected].

Järelevalve

Kontrolli toimumise aega ja kohta näete iseteeninduse töölaual. Kontrollima tuleb üks meie tööinspektoritest. Kui te soovite inspektoriga enne kontrolli suhelda, siis tehke seda palun iseteeninduses oleva vestlusakna kaudu.

Ilmselt on asi õiguste puudumises. Iseteenindusse saavad sisse logida kõik ettevõtte töötajad, kuid järelevalvega seotud infot näevad töökeskkonnaspetsialist, juhatuse liige või muu volitatud isik. Klikkige vasakmenüüs valikule “Esindajad” ning vaadake, kas Te olete lisatud töökeskkonnaspetsialisti või muu volitatud isiku rolli. Kui näete end seal, siis peaksite järelevalve infot nägema. Kui ei näe end seal, siis saab teile kasutajaõigused anda juhatuse liige (eraettevõte) või esindusõiguslik isik (riigi- või KOV-asutus). Ta peaks sisse logima ja lisama Teid kas töökeskkonnaspetsialistiks või muuks volitatud isikuks. Kui töökeskkonnaspetsialist on lisatud, siis tema pääseb juba järelevalve andmetele ligi.

Riskianalüüs

Ei ole. TEIS iseteeninduses oleva riskianalüüsi tööriista kasutamine ei ole kohustuslik. See on võimalus, millest näeme, et enim võiksid kasu saada just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Endiselt on võimalik jätkata riskianalüüsi koostamist ka senisel viisil ning laadida koostatud riskianalüüs üles failina TEIS-i. Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne 2021. aasta 1. märtsi, on tööandja kohustatud esitama TEIS-i või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. Tulevikus on kõik töökeskkonna riskianalüüsid koostatud või kättesaadavad TEIS-is.

Esimese hooga oleme süsteemi ette valmistanud ja lisanud tegevusalad, kus toimetab enim ettevõtteid. Tegevusalasid lisame pidevalt ja jooksvalt süsteemi juurde. Kui Sa ei leia enda ettevõtte tegevusala, aga soovid kasutada TEISi riskianalüüsi tööriista, võta palun Tööinspektsiooniga ühendust ja anna meile sellest teada!

Hetkel on tööriistas võimalik valida üks ettevõtluse tüüp (ehk tegevusvaldkond), mille kohta riskianalüüsi teha. Kui tegevusi on rohkem, oleks mõistlik teha nende osas erinevad riskianalüüsid. Selline lähenemine aitab hoida ka erinevate keskkondade ja nendega seonduvate ohtude analüüsi ja maandamist lahus ning tagab selgema pildi olukorrast. Kui on siiski soov teha ühine riskianalüüsi dokument, on võimalus ühe ettevõtluse tüübiga alustatud riskianalüüsi ise käsitsi ohte juurde valida ja ka vabas vormis neid kirja panna. Siinkohal on ettevõtte enda otsustada, milline lähenemine on parim ja kuidas hiljem on koostatud riskianalüüsi ja tegevuskava mugavaim kasutada. Lähitulevikus plaanime tekitada süsteemi võimaluse valida peamise ettevõtluse tüübi (ehk tegevusvaldkonna) juurde sellega kõige tõenäolisemad kaasnevad tegevused. Samuti võib pöörduda Tööinspektsiooni poole ja paluda lisada enda jaoks oluline tegevus konkreetse ettevõtluse tüübi juurde. Tööinspektsioon kindlasti võtab võimalusel selliseid soove arvesse.

Sellisel juhul saab juba olemasoleva esitatud riskianalüüsi andmete pinnalt alustada uut riskianalüüsi. Eelmise esitatud riskianalüüsi andmed on ees olemas ning tuleb muuta andmeid vaid uuenenud olukorra osas. Selleks vajutage esitatud riskianalüüsi juures paremal kolme punktiga „Toimingud“ nupule-> Alusta uut – saate alustada uut riskianalüüsi, kuhu on kantud eelnevalt esitatud riskianalüüsi andmed. Kui eelmine riskianalüüs ei ole enam kohane, saab selle arhiveerida ning vajadusel hiljem ka taastada.

Jah, loomulikult saab. Esimesena tasub üle vaadata seesama KKK ehk korduma kippuvate küsimuste leht ning siin viidatud iseteeninduse kasutusjuhend. Kui siin Teie probleemile vastust ei ole, saab E-N kell 9.00-16.30 ja R 9.00-15.00 helistada infotelefonil (+372) 640 6000. Helistamisel valige palun kõigepealt teeninduse keel ning see järel 3. valik: "Teatised, raportid ja iseteenindus". Samuti võib kirjutada e-posti aadressil [email protected].

Riskianalüüsile antavat nime on võimalik muuta peale riskianalüüsi alustamist ja ettevõtluse tüübi valiku tegemist, kuid enne selle Tööinspektsioonile ära esitamist. Süsteemi poolt vaikimisi antud pealkirja muutmiseks liikuge hiirega riskianalüüsi pealkirja juurde - >vajutage seal olevat pliiatsi ikooni - > avaneb tekstisisestuskast - > pealkirjastage oma riskianalüüs Teile sobivalt.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei täpsusta, millises mahus või osas tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüs töökekskonna andmekogusse lisatakse ja erandeid ette ei nähta. Siiski, lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi üleslaadimise eesmärgist, eeldab Tööinspektsioon, et juhul, kui töökeskkonna riskianalüüs on koostatud iga töötaja põhiselt (nt kaugtöö tõttu või töötaja isiku vajadustest tulenevalt), siis isikuandmete kaitse põhimõtetest lähtudes on tööandjal kaks võimalust:

1. Töökeskkonna andmekogusse üles laadida üldine töökeskkonna riskianalüüs, mis kajastab üldiselt ettevõtte töökeskkonna ohutegureid, vajadusel nende parameetreid ning sisaldab iga ohuteguri vaates üldist riskihinnangut töötaja tervisele ja ohutusele, viidates seejuures eraldiseisvale ameti- või töökohapõhisele riskianalüüsile ning kus see asub või

2. Laeb üles töödeldud isikuandmetega ameti- või töökohapõhise riskianalüüsi ehk arvestades asjaolu, et TEIS iseteeninduskeskkonna vahendusel näevad riskianalüüsi kõik ettevõtte töötajad, eemaldab enne üleslaadimist isikustatud andmed.

Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(4) lõige 2). Ehk tegevuskava on riskianalüüsi osa ning ka see tuleb üles laadida. Riskianalüüsiga leitakse üles töökeskkonnas parendamist vajavad teemad ja valdkonnad ning tegevuskavas planeeritakse kitsaskohtade lahendamine. Töökeskkonna parendamiseks on vajalikud mõlemad.

Tööelu infosüsteemis palume esitada ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs eesti keeles. Keeleseaduse § 10 lõike 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Sama seaduse § 12 lõike 1 kohaselt kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Selleks, et töötajate juhendamine sh töökeskkonna riskianalüüsi tutvustamine oleks töötajale arusaadav, võib olla vajalik juhendite ja riskianalüüsi tõlkimine neile arusaadavasse keelde või teises keeles koostamine. Tõlkimise korral tuleks eelistada kirjalikku tõlget, sest suulise tõlke puhul võib tekkida vaidlus selle üle, kas tõlgiti kogu informatsioon. Teise keelde tõlgitud või teises keeles koostatud töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda esitama ei pea, kuid selle riskianalüüsi eestikeelse versiooni on tööandja TTOS § 13 ülamärkega 4 kohaselt kohustatud Tööinspektsioonile esitama.

Viimati uuendatud 09.10.2023