Töövaidluse menetluse liigid
Töövaidluskomisjonis lahendatakse töövaidlus kas tavamenetluses, kirjalikus menetluses või lepitusmenetluses. Menetluse liigi saab valida avaldaja töövaidlusavalduse esitamisel. Erisus on üksnes kirjaliku menetlusega, kuivõrd kirjalikus menetluses saab lahendada üksnes rahalisi nõuded ning asja kirjalikus menetluses menetlemise üle otsustab töövaidluskomisjoni juhataja.
Tavamenetlus on igasugune töövaidlusasja menetlus töövaidluskomisjonis, mis ei ole ei kirjalik ega lepitusmenetlus. Tavamenetluse käigus vaadatakse töövaidlusavaldus läbi istungil. Istungi aja määrab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega, mis saadetakse avalduse menetlusse võtmisel töövaidlusasja pooltele. Tavamenetluses lahendab töövaidlusasja kolmeliikmeline töövaidluskomisjon – töövaidluskomisjoni juhataja ning sotsiaalpartnerite poolt määratud esindajad ehk kaks kaasistujat (töötajate esindaja ja tööandjate esindaja). Tuleb silmas pidada, et kaasistujad ei esinda poolte huve, vaid osalevad istungil asja arutamisel ja töövaidlusasja otsuse langetamisel.
Kirjalikus menetluses lahendatakse üksnes rahalisi nõudeid, mille kogusumma ei ületa 6400 eurot. Kui avaldaja esitab töövaidluskomisjonile avalduse üksnes rahaliste nõuetega, võib töövaidluskomisjoni juhataja menetleda töövaidlusasja omal algatusel kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses lahendab töövaidluskomisjoni juhataja asja ainuisikuliselt, st ilma kaasistujateta. Kui töövaidluse asjaolud ei ole piisavalt selged ning töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul tuleb pooled istungil ära kuulata, ei ole töövaidluskomisjoni juhatajal kohustust rahaliste nõuete puhul, mille kogusumma ei üle 6400 eurot, kirjalikus menetluses menetleda.
Kirjalikus menetluses annab töövaidluskomisjoni juhataja pooltele tähtaja vastuväidete, vastunõuete, täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Töövaidluskomisjoni juhataja määratud tähtajast tuleb pooltel kinni pidada, st poole esitatud vastuväide, tõend, taotlus jms peab töövaidluskomisjoni jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval.
Töövaidlusasja menetletakse kirjalikus menetluses ka juhul, kui isik, kelle vastu nõue on esitatud (vastaspool), seda täies ulatuses tunnustab. See tähendab, et kui avaldaja nõuab näiteks töösuhte tuvastamist ning vastaspool nõustub, et tegemist on töösuhtega, võib töövaidluskomisjoni juhataja rahuldada töövaidlusavalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses, kuivõrd vajadus sisuliseks analüüsiks puudub.
Kui pool ei soovi asja menetlemist kirjalikus menetluses, on tal õigus taotleda, et töövaidlusasi vaadatakse läbi istungil. Samuti vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil, kui töövaidluskomisjoni juhata hinnangul on poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu. Sellisel juhul määrab töövaidluskomisjoni juhataja töövaidlusasja istungile ning pooltele teatatakse istungi aeg ja koht.
Lepitusmenetlus on lihtsustatud töövaidlusasja lahendamine lepitaja vahendusel. Lepitaja on töövaidluskomisjoni juhataja. Lepitusmenetluse käigus ei käsitleta mitte üksnes juriidiliselt seotud probleeme, vaid kõiki vaidlusega kaasnevaid poolte jaoks olulisi asjaolusid (sh emotsionaalne rahulolu). Lepitaja, kes on menetluses sõltumatu ja erapooletu, osaleb menetluses aktiivse kuulajana, saab suunata pooli leppima, tehes vajadusel ettepanekuid tüli lõpetamiseks konkreetsetel tingimustel. Lepitusmenetluse jaoks on pooltel vaja esitada töövaidluskomisjonile kokkulepe asja lahendamiseks lepitusmenetluses. Ilma poolte kokkuleppeta lepitusmenetluse alustamine ei ole võimalik.
Soovitus! Lepitusmenetlusse asumine on kindlasti kasulik, kui vaidlus on tekkinud töösuhte ajal ehk tööleping ei ole veel lõppenud ning ka juhtudel kui tekkinud konfliktil on tugev emotsionaalne külg (st seadusest tulenevaid nõudeid sisuliselt ei ole, kuid vastastikune solvumine on suur). Kuid kindlasti on see hea lahendus ka pärast töösuhte lõppu, et saavutada mõlemat osapoolt rahuldav tulemus.
Kompromissi sõlmimine
Pooled võivad töövaidluse menetluse jooksul kuni töövaidluses tehtud otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromiss väljendab mõlema poole ühist tahet. Kompromissi sõlmimine tähendab, et mõlemad pooled saavutavad töövaidluskomisjonile esitatud nõuete osas üksmeele ning teevad vastastikusi järeleandmisi nõuete sisu osas. Kompromissi sõlmimisel poolte vastastikused järeleandmised seisnevad tihti selles, et üks pool loobub osaliselt oma nõudest ning teine pool tunnustab seda ülejäänud osas.
Pooled peaksid kogu menetluse ajal olema kompromissi sõlmimisele avatud, kuivõrd kompromissi sõlmimine tagab õigusrahu just sellistel tingimustel nagu pooled ise on kokku leppinud. Kompromissettepaneku võivad mõlemad pooled esitada teineteisele kogu töövaidluse menetluse kestel. Töövaidluskomisjoni juhataja suunab pooli kogu menetluse aja sõlmima kompromissi ning abistab pooli kompromissi sõlmimisel.
Kompromissi on võimalik sõlmida kuni töövaidlusotsuse jõustumiseni. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui töövaidlus ei jätku kohtus (st pärast 30 kalendripäeva möödumist töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise hetkest). Seega on võimalik sõlmida kompromiss ka pärast seda, kui töövaidluse pooled on pärast asja sisulist arutamist tutvunud töövaidluskomisjoni otsusega.
Kompromiss ei tohi olla vastuolus heade kommete ja seadusega.
Kui pooled on töövaidlusasjas saavutanud kompromissi, esitavad nad töövaidluskomisjonile allkirjastatud kompromisslepingu. Kui kompromiss sõlmitakse töövaidluskomisjoni istungil, võib kompromissi tingimused kanda protokolli.
Töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab kompromissi määrusega, millega lõpetab töövaidlusasja menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa pool samal alusel uuesti pöörduda töövaidluskomisjoni sama poole vastu. Töövaidluskomisjoni juhataja ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommete või seadusega või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kompromissi kinnitamise määrus on samasuguse jõuga nagu töövaidluskomisjoni otsus ning sellega on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
Kompromissi saab tühistada tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alustel (kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul).
Töövaidluskomisjoni istung
Kui töövaidluskomisjoni juhataja võtab töövaidlusasja määrusega tavamenetlusse, on määruses kirjas istungi toimumise aeg ja koht. Määrus saadetakse mõlemale töövaidlusasja poolele. Vastaspoolele saadetakse määrus koos töövaidlusavalduse ja selle lisadega vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjoni juhataja annab vastaspoolele tähtaja vastuväidete esitamiseks.
Töövaidluskomisjoni istungil vaadatakse töövaidlusasi läbi kolmeliikmelise töövaidluskomisjoni poolt. Töövaidluskomisjoni koosseisu kuuluvad töövaidluskomisjoni juhataja ning sotsiaalpartnerite poolt määratud esindajad ehk kaks kaasistujat (töötajate esindaja ja tööandjate esindaja). Töövaidluskomisjoni koosseis teavitatakse pooltele enne töövaidluskomisjoni istungit. Tuleb silmas pidada, et kaasistujad ei esinda poolte huve, vaid osalevad istungil asja arutamisel ja töövaidlusasja otsuse langetamisel.
Poolte osalemine istungil
Töövaidlusasi vaadatakse läbi poolte või nende esindajate juuresolekul. Asja lahendamisel võivad vaidlevad pooled volitada kedagi ennast esindama, näiteks juristi. Esindust tõendav volikiri esitatakse töövaidluskomisjonile.
Kui istungile kutsutud poolel ilmneb asjaolu, mis takistab tema osalemist istungil, peab ta sellest esimesel võimalusel enne istungi algust töövaidluskomisjoni teavitama ja seda tõendama. Kui asjaolust, mis takistab istungil osalemist, ei ole võimalik teavitada enne istungi algust, tuleb töövaidluskomisjoni teavitada esimesel võimalusel, kui takistav asjaolu on ära langenud. Kui poolel on mõjuv põhjus istungil mitteosalemise kohta, määrab töövaidluskomisjoni juhataja uue istungi aja ning kutsub pooled istungile.
Kui avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab töövaidluskomisjoni juhataja töövaidlusasja menetluse. Kui menetlus lõpetatakse, ei saa avaldaja sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda töövaidluskomisjoni sama poole vastu. Kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist põhjendatud taotluse töövaidlusasja menetluse taastamiseks, taastab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega töövaidlusasja menetluse. Menetluse taastamisel jätkab töövaidluskomisjon töövaidlusasja menetlust varem lõpetatud menetlusstaadiumist.
Kui vastaspool ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ilma mõjuva põhjuseta või on vastaspool esitanud kirjaliku nõusoleku töövaidlusasja läbivaatamiseks tema kohaolekuta, võib töövaidluskomisjon vaadata töövaidlusasja läbi ilma vastaspoole kohalolekuta.
Erand on sätestatud juhuks, kui pool on välismaalane, kes töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist välja saadetud või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise kestel. Kui eelnimetatud olukorras isik ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile, vaadatakse töövaidlusasi läbi tema kohalolekuta ka siis, kui välismaalane on avaldaja.
Pooltel on võimalus töövaidluskomisjoni istungil osaleda virtuaalselt. See tähendab, et töövaidluse pool ei pea ilmuma töövaidluskomisjoni istungile füüsiliselt kohale, vaid osaleb istungil virtuaalselt. Istungil virtuaalselt osalemiseks on poolel vajalik süle- või lauaarvuti, kaamera, mikrofoni ja stabiilse Interneti olemasolu. Virtuaalselt istungil osalemiseks tuleb poolel esitada vastav taotlus töövaidluskomisjonile enne istungit.
Istungile on võimalik kaasata:
- Esindaja, kellele on antud volitus suuliselt istungil või kirjalikult (st allkirjastatud paberil või digitaalallkirjaga). Esindaja saab lisaks poolele või poole eest anda selgitusi ja vastuväiteid.
- Tunnistaja, kes annab ütlusi konkreetsete asjaolude kohta, mis puudutavad otseselt poole nõudeid või vastuväiteid. Tunnistaja ütlus on tõend. Kui pool soovib istungile kaasata tunnistaja, siis tuleb selleks esitada töövaidluskomisjonile taotlus.
- Vabakuulaja, kes viibib saalis, kuid ei saa töövaidluse asjaoludes kaasa rääkida. Vabakuulajaid ei lubata istungile, kui menetlus on töövaidluskomisjoni poolt kuulutatud kinniseks.
Istungi edasilükkamine
Kui poolel ei ole võimalik töövaidluskomisjoni juhataja määratud ajal istungil osaleda, tuleb esitada töövaidluskomisjonile istungi põhistatud edasilükkamise taotlus. Edasilükkamise taotlus rahuldatakse üksnes mõjuva põhjuse olemasolul.
Istungi edasilükkamiseks tuleb põhjendada, miks ei ole võimalik istungil osaleda, miks ei saa istungile saata esindajat või miks ei saa osaleda videoühenduse kaudu. Töövaidluskomisjon peab istungi edasilükkamise taotluse lahendamisel veenduma, et see oleks põhjendatud ja esitatud heas usus.
Istungi edasilükkamise korral annab töövaidluskomisjon pooltele teada uue istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja koha.
Enne istungi edasilükkamise taotluse esitamist tasub mõelda, kas poolel on võimalik istungil osaleda virtuaalselt või saata enda asemel istungile volitatud esindaja.
Istungi läbiviimine
Töövaidluskomisjoni istungit juhib töövaidluskomisjoni juhataja, kes teatab istungi avamisel, millist töövaidlusasja arutatakse, millised on menetlusse võetud nõuded, selgitab menetluses oleva töövaidlusasja olemust ja vaidlusele kohaldatavaid õigusnorme. Samuti tutvustatakse töövaidluskomisjoni koosseisu. Istungi alguses teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks, kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja tuvastab nad isikut tõendava dokumendi alusel, kas istungilt puuduvad isikud on seaduse kohaselt istungile kutsutud, kas poolte esindajatel on olemas esindusõigus (st kas on olemas kehtiv volitus), kas puuduvad alused töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.
Enne töövaidlusasja sisulist arutamist lahendab töövaidluskomisjon poolte taotlused. Selle raames on võimalik taotleda täiendavate tõendite esitamist, kui tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Suuremahuliste tõendite esitamisel ei pruugi teisel poolel olla aega nendega tutvumiseks ning ta võib esitada istungi edasilükkamise taotluse, mis omakorda pikendab menetlust. Samuti peab komisjon töövaidluse lahendamiseks enne istungit jõudma kõikide tõenditega tutvuda. Seega tuleks kõik tõendid esitada töövaidluskomisjonile esimesel võimalusel ning mitte jätta tõendite esitamist istungipäevale.
Taotluseks võib olla ka näiteks menetluse kinniseks kuulutamise taotlus, poolte taotlus kompromissiks jne. Avaldaja võib kirjalikus avalduses märgitud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Loobumisavaldust tagasi võtta ei saa.
Seejärel alustatakse sisulise aruteluga. Sisulise arutelu käigus kuulatakse ära vaidlevate poolte selgitused ja tunnistajate ütlused, uuritakse dokumente ja muid tõendeid ning antakse neile hinnang. Töövaidluse pooled saavad võimaluse esitada ka teineteisele küsimusi. Istungi lõpus kuulatakse ära poolte lõppseisukohad. Lõppseisukohtade ärakuulamisel ei saa pooled esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi lõpus teeb töövaidluskomisjon teatavaks otsuse kättetoimetamise kuupäeva, kellaaja ja viisi.
Istung protokollitakse. Pooltel on õigus tutvuda protokolliga ning esitada protokollile vastuväiteid, kuid selleks tuleb esitada vastav taotlus töövaidluskomisjonile.
Põhjendatud taotluse korral võib asja arutamise edasi lükata. Edasilükkamisel määrab juhataja uue istungi aja ja pooltele antakse kutsed, milles sisaldub uus istungi aeg.
KKK
Töövaidluskomisjoni istungil saab osaleda virtuaalselt. Selleks tuleb esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et pool soovib osaleda istungil virtuaalselt. Töövaidluskomisjon sekretär-referent edastab poolele enne istungit vajaliku informatsiooni istungil osalemiseks.
Töövaidluskomisjoni istungil saab osaleda ka esindaja kaudu. Kui pool ei saa istungil ise osaleda, võib ta volitada kolmanda isiku tema eest istungil osalema.
Kui poolel on mõjuv põhjus, mille tõttu ta ei saa istungil osaleda, on võimalik esitada töövaidluskomisjonile taotlus istungi edasilükkamiseks. Pool peab sellisel juhul mõjuvat põhjust tõendama (nt kui pool on haige, tuleb esitada haigust tõendav dokument, kui poolel on samal ajal teine istung, tuleb esitada tõend teise istungi aja kohta jne).
Kui avaldaja ei ilmu istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust istungi edasilükkamiseks, lõpetab töövaidluskomisjon asjas menetluse. Töövaidluskomisjon saab istungil asja läbi vaadata ilma vastaspoole kohalolekuta, kui vastaspool on andnud selleks kirjaliku nõusoleku või kui vastaspool ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta.
Menetlus töövaidluskomisjonis toimub eesti keeles. Seega toimub ka töövaidluskomisjon istung eesti keeles. Kui pool ei valda eesti keelt, tuleb poolel endal võtta istungile kaasa tõlk. Tõlk ei pea olema vannutatud, vaid peab valdama piisaval määral eesti keelt, et pool saaks aru istungil toimuvast ning töövaidluskomisjon ja teine pool saavad aru poole ütlustest.
Töövaidluskomisjon ei anna pooltele ise tõlki ega hüvita tõlkimisega seotud kulusid.
Viimati uuendatud 23.03.2023