Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Tööohutuse seisukord Eesti tehnoloogiaklassides on kohati murettekitav

22.02.2024 | 11:26

Põhi- ja kutsekoolides on puu- ja metallitööde õppeklassides ohtlikud masinad ja tihti jätab töökeskkonna ohutus soovida. Märtsi alguses alustab Tööinspektsioon sihtkontrolli põhi- ja kutsekoolides.

Kool on koht, kus igaüks eeldab, et nii õpetaja kui õpilane viibivad turvalises keskkonnas ja kõik, mis seal tehakse on ohutu. Paraku see nii igas koolis pole. Tööinspektsioon on viimase kahe aasta jooksul käinud mitmekümnes õppeklassis, kus õppekeskkond on olnud ohtlik ja kus on kasutatud ohtlikke töövõtted. Ainuüksi kaitsepiiretega seotud puudusi avastati kokku 75.

Puu- ja metallitööde õppeklassides on kasutusel seadmed, millega töödeldakse puit- ja metallmaterjali.  Kuna õppeklasside seadmed ja tööriistad on samad, mis tegelikus töökeskkonnas, kaasnevad nendega samad ohud – peamiselt vigastuste oht, aga ka näiteks tolm ja müra.

Hea töökultuur algab koolipingist. Õppeklassi ohutus puudutab nii õpetajat kui ka õpilasi, kes omandavad koolis tööohutusalaseid teadmisi ja -töövõtteid. Kui seade ei vasta ohutusnõuetele, näiteks puuduvad seadmel kaitsepiirded, siis on see olukord ohtlik ning annab vale eeskuju ja harjumusi edaspidiseks tööeluks. Õppeklasside õpetajatega on viimase viie aasta jooksul juhtunud tööõnnetusi ketassaega, platesaega ning plekipainutuspingiga.

Näide: kutseõpetaja demonstreeris õpilastele plekipainutuspingi tööd. Ta lükkas juhtkangi käsitsi asendisse, mis avas painutuspingi ülemise sulgurraua. Seejärel asetas ta detaili kahe käega painutuspingile, kuid fikseerimata jäänud sulgurraud kukkus alla ja vigastas õpetaja sõrme, mis jäi painutuspingi vahele.

Mõned tööinspektorite kogutud tähelepanekud õppeklassidest:

  • Kasutatakse ohtlikke seadmeid, mille liikuvatel osadel puuduvad kaitsepiirded, nt höövel-, frees- ja puurpingid.
  • Seadme kasutusfunktsiooni on muudetud, nt puurpingi pöörlevat spindlit kasutatakse lihvimiseks (spindli ümber on paigaldatud lihvimispaber).
  • Klassides hoitakse ohtlikke, kaitsepiireteta seadmeid, mida väidetavalt ei kasutata.
  • Seade ei ole tugevalt alusele kinnitatud (nt järkamissae ketta allatõmbamisel liigub kaasa ka laud, mille peal saag asub).
  • Puuduvad väljatõmbeventilatsioonid seadmetel, millega töötamise käigus eraldub siseõhku puidutolmu ja/või saepuru.
  • Puuduvad muud korralduslikud ohutusmeetmed - juhendamise ja väljaõppe kord, ohumärguannete kasutamine, esmaabivahendid ja isikukaitsevahendid (nt lihvimistöö ajaks kaitsemask) ei ole kättesaadavad.
  • Isikukaitsevahendid paiknevad tolmu sees, on määrdunud ja defektidega, sest puudub nõuetekohane hoiukoht.
  • Kasutatavatel ohtlikel kemikaalidel puuduvad ohutuskaardid, nende pakenditelt puudub nõuetekohane märgistus või kasutatakse eksitava teabega pakendeid (nt seadme hooldamiseks kasutatav emulsioon on valatud joogipudelisse). Halvematel juhtudel puudub igasugune märgistus, mis vedelik on anuma sees.
  • Puu- või metallitöö klassides võib võõrkeha (nt tolm, puidu- või metalliosake) silma sattuda, kuid sageli puudub kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas silmadušš (silmaloputusvedelik).

Seadmete ohutuse hindamine ja meetmed riskide vähendamiseks või vältimiseks

Töö- ja õppevahendite ohutust tuleb analüüsida ja hinnata süstemaatiliselt. Hindamisel tuleb pöörata tähelepanu ohuteguritele ja kahjudele, mis kaasnevad töö- ja õppevahendi ja selle liikuvate osade, väliskonstruktsiooni, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, automaatsete funktsioonide, elektri ning konkreetse töö ja töötingimustega. Ohtude analüüsimise, tuvastamise ja hindamise sätete aluseks on määrus "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" ning "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 5.

Riskide vähendamisel kasutatakse kolmeastmelist meetodit.

  1. Riskid kõrvaldatakse eelkõige töökorralduslikke abinõusid kasutades, näiteks vahetatakse ohtlikud seadmed ohutumate vastu.
  2. Kui sellisel moel ei ole võimalik riske kõrvaldada või piisavalt vähendada, võetakse kasutusele tehnilised ühiskaitsevahendid.
  3. Viimasel juhul kasutatakse muid ohutusmeetmeid, näiteks juhendid, koolitused, ohutusmärgid ja isikukaitsevahendid.

Näiteks kui tegemist on kõrge riskiga seadmega, mida kasutab vaid põhikooli tehnoloogiaõpetaja (nt lauasaag) või on tegemist liiga valju müra tekitava seadmega, siis võib olla vajalik paigaldada seade teise ruumi. Nii on võimalik vähendada riski, et mõni hakkaja õppur läheks seadet omavoliliselt kasutama või kõik ruumisviibijad peaksid olema ühe seadme müraväljas.

Ohutusjuhend ja märgistus

Seadme kasutusjuhend sisaldab väärtuslikku tööks vajalikku ohutusteavet, nt kaitsepiirete, -seadiste ning ohutute töövõtete kohta. See on ühtlasi põhjuseks, miks kasutusjuhendi alusel tuleb koostada seadme ohutusjuhend.

Juhul kui tegemist on vanema seadmega (toodetud enne 2000.a, mil kehtisid veel teistsugused ohutusnõuded), siis tuleb need viia vastavusse kaasaegsete ohutusnõuetega. Kui mõni kaitsepiire või -seadis on töövahendi juurest puudu (nt liikuvad/pöörlevad ning teravad osad on katmata) tuleb need juurde paigaldada või siis seade välja vahetada.

Riski aitab vähendada ka ohumärgistus. Märgistuse eesmärk on jagada vajalikku ohutusalast teavet ning aidata luua ühtset ohutuskeskkonda. Näiteks lauasaega töötades on vajalik kanda nii kuulmiskaitsevahendeid kui ka kaitseprille, mida aitavad meelde tuletada seadme ohualas (nt selle juures oleval seinal) olevad kohustusmärgid „Kanna kuulmiskaitsevahendeid!“ ja „Kanna kaitseprille!“.

Pikemalt töövahendite kasutamisest töökohal koos teavitava videoklipiga.


Oma töökeskkonna turvaliseks muutmiseks on tööandjatel võimalus tasuta kutsuda oma ettevõttesse töökeskkonna konsultant, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. 

Riho Välk

Tööelu projektijuht