Konverentsi modereeris Marilyn Jurman, kes on ise õppinud psühholoogiat ning ka isiklikult vaimse tervise muredega kokku puutunud. Auditooriumi ergutamiseks ja vaimse tervise turgutamiseks viis Jurman ettekannete vahepalana läbi hingamispause.
Erinevad uuringud on näidanud, et töölt eemal olemise põhjustest suurusjärgus 26% on seotud vaimse tervise muredega. OECD hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu igal aastal 2,8% SKTst ehk 572 miljonit eurot (OECD 2021).
Konverentsi avas Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kes tõi näiteid elust enesest. Tööinspektsioon puutub oma töös igapäevaselt kokku vaimse tervise teemadega. Paraku kuuleme järjest enam tööstressi, töökiusu, ebavõrdse kohtlemise või muudest juhtumistest, mis mõjutavad mõlemaid osapooli - nii töötajaid kui tööandjaid.
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise 2023-2026 tegevuskavas on välja toodud, et kuigi töökohtadel teadvustatakse vaimse tervise olulisust üha enam, on üldjuhul puudus arusaamadest, kuidas ehitada üles terviklik inimeste vaimset tervist toetav töökeskkond, millised on töötaja heaolu mõjutavad faktorid ning milliseid sekkumisi töökohal rakendada, et töötajate heaolu ja töövõime oleksid toetatud. Seega, ehkki on hea, et järjest enam tööandjaid on võtnud fookusesse ka töötajate vaimse heaolu, kipub puudu jääma terviklikust lähenemisest.
Töötukassa tööandjate nõustaja Veronika Tarkiainen rõhutas, et ennetusel on tähtis roll ning vaimse tervise muredele on targem saada jaole enne kui häda tuleb. Nii on ka tagajärjed kõikide osapoolte jaoks leebemad.
Tööõnneinsener Kaidi Nigulas rõhutas, et kõik algab ikkagi iseendast ning mida meie meel suudab ette kujutada, seda suudab aju ka teha. Inimese vaimne ja füüsiline tervis on seotud tihedamalt kui arvata oskame - kui inimesel on vaimselt kõik hästi, on ka tema füüsiline tervis parem ning immuunsüsteem tugevam.
Skeletoni projektijuhimise direktor Sebastien Migeotte jagas oma kogemusi sellest, kuidas juhtimisotsustega vältida töötajate läbipõlemist. Ta rõhutas, et inimene ei saa kontrollida kõiki asjaolusid, aga saab alati otsustada, kuidas käitub.
Töötervishoiuarst dr Anneli Einroos rääkis oma ettekandes, kui oluline on ohumärkide märkamine. Ta selgitas, et vaimse tervise mured käivad sageli käsikäes, näiteks on inimesel ärevushäire koos depressiooniga, mistõttu tuleb nendele teemadele läheneda terviklikult. Dr Einroos tõi näite, et tänapäeval on tavapärane, et inimene teeb vaimset trenni ehk tööd 8 tundi päevas, koju jõudes tihti veel mõned tunnid, paljud õpivad lisaks. Seega pole ime, me väsime järjest kiiremini.
Konverentsi võttis kokku Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo, kes andis ülevaate õnnest ja selle käsitlusest läbi ajaloo. Kui tänapäeval on levinud seisukoht, et õnn on meie enda teha, siis ajalooliselt on õnne mõjutanud kaks inimesest sõltumatut asja - saatus või jumal.
27. aprillil toimunud Tööinspektsiooni konverentsi „Tööandja roll töötaja vaimse tervise hoidmisel” videosalvestist saab järele vaadata SIIT.