Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Tööandjad näevad uue rakendusega meeste ja naiste palgalõhet

24.04.2024 | 11:19

Statistikaameti värskete andmete järgi oli mullu sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti, aastal 2022 aga 17,7 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Uue rakenduse eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust.

Registriandmetel põhinev Palgapeegel on kättesaadav Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas. Rakendus annab ülevaate soolise võrdsuse olukorrast organisatsioonis, võimaldab jälgida soolist palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku, samuti töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate ametikohtade vahel.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on sooline palgalõhe üks ühiskonna ebavõrdsuse olulisemaid indikaatoreid. „Tööandjatel on suur roll palgalõhe ennetamisel ja töötajate võrdse kohtlemise tagamisel. Enamasti ei ole ebavõrdsus pahatahtlik, vaid on tekkinud pigem teadmatusest. Palgapeegli tööriist teeb palkade analüüsimise juhtidele lihtsaks ja toob võimalikud probleemikohad selgesti välja,“ selgitas minister.

Palgapeeglit saavad Tööinspektsiooni iseteeninduses kasutada kõik tööandjad, kellel on piisavalt töötajaid (vähemalt kolm naist ja kolm meest). See on tööandjale vabatahtlikuks kasutamiseks ning andmetele on ligipääs ainult tööandjal ja tema poolt volitatud isikul. Palgapeegli näitajad põhinevad juba riigile edastatud andmetel ning arvutatakse Statistikaametis. Palgalõhe analüüsiks oma ettevõttes tööandja ise midagi lisaks sisestama ega esitama ei pea. Andmeid töödeldakse vaid tööandja päringu peale, mis tähendab, et kui tööandja Palgapeeglit ei kasuta, siis näitajaid ei arvutata. Rakenduses nähtavat infot ei salvestata ega säilitata.

„Soolise palgalõhe arvutamisel võetakse arvesse meestele ja naistele välja makstud tasusid ning nende töökoormust. Andmed tulevad Maksu- ja Tolliametist, töötamise registrist, Tervisekassast ja Sotsiaalkindlustusameti andmekogust,“ selgitas Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimi juht Marre Karu.

Tööandjal on soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevalt kohustus koguda soopõhiseid statistilisi andmeid ja anda töötajatele ülevaade soolise võrdõiguslikkuse olukorrast ja edendamisest. Palgapeegel toetab tööandjat nende kohustuste täitmisel.

Swedbanki töösuhete juhi Piret Prangeli sõnul mõõdab ja analüüsib pank palkade erinevust regulaarselt. „Swedbanki aastatepikkune kogemus näitab, et ühekordne palgalõhega tegelemine ei aita seda püsivalt vähendada. Läbipaistev ja õiglane tasustamine peab olema palgasüsteemi lahutamatu osa, et soolise palgalõhe tekkimist vältida. Kindlasti tuleb sel teemal koolitada inimesi, kes ettevõttes tasustamise eest vastutavad. Kokkuvõttes võidavad kõik, kui tasusüsteemid on õiglased ja läbipaistvad ning palgalõhega organisatsioonis tegeletakse. Palgapeegli rakendus saab kindlasti heaks tööriistaks igale tööandjale,“ lisas Prangel.

Tartu Ülikooli personaliosakonna juhi Kristi Kuninga sõnul on töötajate soolist ja vanuselist koosseisu ning tasustamist ülikoolis pidevalt analüüsitud ning meeste ja naiste palgaülevaade on ülikooli statistika töölaual ka avalikult kättesaadav. Mullu tehti ka akadeemiliste töötajate palgalõhe uuring, mis andis olulist lisainfot. “Muutus nõuab aega, kuid soolise võrdsuse edendamine on pidev töö, kus väikeste, aga järjekindlate sammudega on võimalik suuremate tulemusteni jõuda. Palgapeegel on tööandjatele kindlasti abiks, et aru saada, kus on palgakäärid kõige suuremad. Oluline on esmalt mõista, millest organisatsiooni palgaerinevused tingitud on, ning leida oma ettevõtte jaoks sobiv lahendus,” sõnas ta. 

Rakendus valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Statistikaameti, Tööinspektsiooni ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös. Tööelu infosüsteemi (TEIS) arenduspartneriteks on Trinidad Wisman ja TripleDev. TEIS arendust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Sooliseks palgalõheks nimetatakse erinevust naiste ja meeste keskmises töötasus ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. Sooline palgalõhe kujuneb mitmete tegurite koosmõjul, sealhulgas sooliste stereotüüpide ja segregatsiooni tõttu tööturul. Palgalõhet organisatsioonis võib põhjustada see, kui naised ja mehed on jaotunud ebavõrdselt erinevatele ametikohtadele või karjääriastmetele, näiteks kui juhtivtöötajate hulgas on rohkem mehi. Teisalt võib palgalõhe viidata ka ebavõrdsele kohtlemisele. 

Riho Välk

Tööelu projektijuht