Tööga seotud haigestumine

Töökeskkonnas võib inimene kokku puutuda erinevate ohuteguritega, milleks on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Pikema aja vältel toimides võivad need ohutegurid töötaja tervist ebasoodsalt mõjutada ja esile kutsuda tööga seotud haigestumise, mis võib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt olla:

1. tööst põhjustatud haigestumine 
2. kutsehaigestumine

Eestis diagnoosivad tööga seotud haigusi töötervishoiuarstid. Kutsehaigestumise diagnoosimiseks tuleb pöörduda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse. Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse pöördumiseks peab olema kas perearsti või töötervishoiuarsti või muu eriarsti saatekiri. Kui saatekirja ei ole, siis võib pöörduda tasulisse vastuvõttu ka ilma saatekirjata. Töötajal kutsehaigestumise diagnoosinud töötervishoiuarst teavitab tööandjat ja Tööinspektsiooni kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist. 

Tööst põhjustatud haigestumine

Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Õigel ajal tuvastatud tööst põhjustatud haigestumist on võimalik ravida ning ennetada haiguse süvenemist ja kutsehaigestumist. Tööst põhjustatud haigestumise diagnoosimisest teavitab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni, kuid ei pea teavitama tööandjat. Siinkohal tekib töötajal kohustus teavitada tööandjat, kui tervisehäire takistab tööülesannete täitmist.

Kutsehaigestumine

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Samas võib haigus olla nii vähemärgatav, et inimene ei oska seda isegi kahtlustada. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ning iseloomulik on ka mitme kutsehaiguse esinemine ühel inimesel.

Kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.

Tööandjal on kohustus uurida kõiki kutsehaigestumise juhtumeid. Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja esitab raporti Tööinspektsioonile ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kutsehaigusjuhud ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule. Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kutsehaigestumise uurimise käigus saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

• Kutsehaigestumise raporti vorm
• Kutsehaigestumise raporti täitmise juhend
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord (määrus)

Kutsehaigestumise uurimine

Uurimise eesmärkideks on:

• Kutsehaigestumise erapooletu uurimine, selgitamaks välja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning põhjusliku seose töötaja töö laadi või töökeskkonna ohuteguri ja kutsehaigestumise vahel.
• Õigusaktidega kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kontrollimine, võimaliku rikkumise väljaselgitamine ning meetmete tarvitusele võtmine, tagamaks edasise rikkumise ärahoidmise töökeskkonnas.
• Tööandja nõustamine ohutu töö või töökeskkonna tagamisel kutsehaigestumise juhtumite ennetamiseks, tarvitusele võetud meetmete rakendamise kontrollimine ning abinõude määramine sarnaste kutsehaigestumise juhtumite kordumise vältimiseks.

Kui uurija on välja selgitanud juhtumi lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, koostab uurija uurimiskokkuvõtte, milles esitatakse juhtumi asjaolud, seotakse faktid tõenditega, tuuakse välja kutsehaigestumise põhjused ja põhjuslik seos töötaja töö või töökeskkonnaga ning Tööinspektsiooni seisukoht kutsehaige töökeskkonnale, töökorraldusele ja tööandja tegevusele ning abinõud, mida tööandja peab samalaadse kutsehaigestumise kordumise vältimiseks rakendama. Uurimiskokkuvõttes toob uurija välja uurimise käigus tuvastatud töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumised. Uurija esitab uurimiskokkuvõtte koopiad 3 tööpäeva jooksul pärast uurimiskokkuvõtte allkirjastamist tööandjale ja kutsehaigele või tema huvide kaitsjale.

Uurimise käigus tuvastatud töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumised võivad viia ettekirjutuse koostamiseni või väärteomenetluse alustamiseni.