Korduma kippuvad küsimused

KKK alt leiate vastused enamlevinud küsimustele seoses töövaidluskomisjonis töövaidluste lahendamisega.

Kui avaldus on esitatud puudustega, mis takistab avalduse menetlusse võtmist, annab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kuni 15kalendripäevase tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Esmalt tuleb avaldajal kinnitada määruse kättesaamist. Määruses on kirjas, millise tähtaja on töövaidluskomisjoni juhataja avaldajale andnud ning millised puudused tuleb avaldajal kõrvaldada. Avaldaja peab puudused kõrvaldama hiljemalt tähtpäeva viimasel päeval. Tähtaeg hakkab kulgema määruse kättesaamise kinnitamisest järgmisel päeval. Nt kui töövaidluskomisjon saadab avaldajale puuduste kõrvaldamise määruse 01.05.2022 ning töötaja kinnitab määruse kättesaamist 02.05.2022, hakatakse määrusega antud tähtaega lugema alates 03.05.2022.

Kui avaldaja töövaidluskomisjoni poolt määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Avaldus koos lisadega tagastatakse avaldajale. Menetlusse võtmata jätmisel loetakse, et avaldust ei ole töövaidluskomisjonile esitatud. Avaldajal on õigus pöörduda uuesti avaldusega töövaidluskomisjoni poole, kui ta esitab nõuetele vastava ehk korrektse avalduse.

Kui avaldajal ei ole digitaalallkirjastamise võimalust, võib ta avalduse esitada paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult posti teel. Kui tõendid on arvutifailidena, võib need esitada e-posti teel aadressile avaldused.tvk@ti.ee ning märkida juurde, et antud dokumendid kuuluvad paberkandjal esitatud töövaidlusavalduse juurde (kirjeldada, kelle poolt ja millal avaldus esitati).

Töövaidluse lahendamise seaduse § 45 lg 1 kohaselt tuleb pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töövaidluskomisjon ei kogu töövaidlusasja lahendamiseks tõendeid, vaid saab asja arutamisel ja otsuse tegemisel lähtuda üksnes nendest tõenditest, mida pooled on töövaidluskomisjonile esitanud. Pool valib ise, kas ja milliseid tõendeid ta oma nõuete või väidete tõendamiseks esitab.

Avaldaja peab esitama töövaidlusavalduses konkreetse nõude ning rahalise nõude korral ka nõudesumma ja selle arvestuskäigu. Töövaidluskomisjon ei arvuta avaldaja töövaidlusavalduse jaoks nõudesummasid. Kui nõudesumma on avaldusest puudu, annab töövaidluskomisjoni juhataja avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ehk nõudesumma esitamiseks.

Viivise nõue tuleks esitada avalduse esitamise hetke seisuga nõudesummana ning sellele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni seaduses sätestatud määras. Näide: Mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis avalduse esitamise kuupäeva seisuga ehk 01.05.2022 seisuga summas X eurot ja alates 02.05.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni X% põhinõudest. 

Töövaidluskomisjon eeldab, et rahalised nõuded esitatakse brutosummas. Samas ei ole keelatud esitada ka nõuded netosummas, kuid sellisel juhul tuleb see avalduses konkreetselt välja tuua, et nõudesumma on esitatud netosummas.

Juba menetluses olevaid nõuded saab täpsustada (nt muuta rahalise nõudesumma suurust), kuid uusi nõudeid sama menetluse raames esitada ei saa. Uute nõuete korral tuleb avaldajal esitada uus avaldus. Kui töövaidluskomisjoni juhataja leiab, et mõistlik oleks avaldaja nõuded vaadata koos, liidab töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja esitatud avalduses ühte menetlusse.

Kui pool soovib, et istungil kuulatakse üle tunnistaja, peab pool, kes soovib tunnistaja kaasamist, ise tunnistaja istungile kutsuma. Töövaidluskomisjon ei kutsu tunnistajaid istungile.  

Töövaidluskomisjon saadab vastaspoolele töövaidlusasja menetlusse võtmisel töövaidlusavalduse koos tõenditega ning menetlusse võtmise määruse. Määrusega annab töövaidluskomisjon vastaspoolele tähtaja vastamiseks ja tõendite esitamiseks. Vastaspoole vastus peab töövaidluskomisjonile saabuma tähtaja viimasel päeval.

Töövaidluse lahendamise seaduse § 45 lg 1 kohaselt tuleb pooltel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastaspool peab samuti on väidete ja seisukohtade tõendamiseks esitama tõendeid. Vastaspool valib ise, kas ja millised tõendid ta töövaidluskomisjonile oma väidete tõendamiseks esitab.

Kui avaldaja on taotlenud vastaspoolelt tõendite esitamist ning vastaspoolel on kohustust teatud andmeid säilitada (nt tööandjal kirjalikult sõlmitud tööleping, palgalehed), annab töövaidluskomisjoni juhataja vastaspoolele tähtaja tõendite esitamiseks. Vastaspoolel on kohustus töövaidluskomisjoni määruses välja toodud tõendeid esitada. Kui vastaspool avaldaja poolt taotletud tõendit põhjuseta ei esita, kuid tal on seadusest tulenev kohustus seda tõendit säilitada, loeb töövaidluskomisjon väited tõendi või andme sisu kohta tõendatuks.

Loe rohkem tõendite kohta..

Töövaidluskomisjoni istungil saab osaleda virtuaalselt. Selleks tuleb esitada töövaidluskomisjonile taotlus, et pool soovib osaleda istungil virtuaalselt. Töövaidluskomisjon sekretär-referent edastab poolele enne istungit vajaliku informatsiooni istungil osalemiseks.

Töövaidluskomisjoni istungil saab osaleda ka esindaja kaudu. Kui pool ei saa istungil ise osaleda, võib ta volitada kolmanda isiku tema eest istungil osalema.

Kui poolel on mõjuv põhjus, mille tõttu ta ei saa istungil osaleda, on võimalik esitada töövaidluskomisjonile taotlus istungi edasilükkamiseks. Pool peab sellisel juhul mõjuvat põhjust tõendama (nt kui pool on haige, tuleb esitada haigust tõendav dokument, kui poolel on samal ajal teine istung, tuleb esitada tõend teise istungi aja kohta jne).

Kui avaldaja ei ilmu istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust istungi edasilükkamiseks, lõpetab töövaidluskomisjon asjas menetluse. Töövaidluskomisjon saab istungil asja läbi vaadata ilma vastaspoole kohalolekuta, kui vastaspool on andnud selleks kirjaliku nõusoleku või kui vastaspool ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta.

Menetlus töövaidluskomisjonis toimub eesti keeles. Seega toimub ka töövaidluskomisjon istung eesti keeles. Kui pool ei valda eesti keelt, tuleb poolel endal võtta istungile kaasa tõlk. Tõlk ei pea olema vannutatud, vaid peab valdama piisaval määral eesti keelt, et pool saaks aru istungil toimuvast ning töövaidluskomisjon ja teine pool saavad aru poole ütlustest.

Töövaidluskomisjon ei anna pooltele ise tõlki ega hüvita tõlkimisega seotud kulusid.

Viimati uuendatud 30.06.2022