Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Töövaidlusavalduse täitmine

Töövaidluskomisjonis töövaidluse alustamine toimub avalduse esitamisega töövaidluskomisjonile.

Avalduse võib töövaidluskomisjonile esitada nii töötaja kui tööandja. Avaldus peab olema allkirjastatud. Töövaidluskomisjonile saab esitada omakäeliselt allkirjastatud avalduse paberkandjal posti teel või digitaalselt allkirjastatud avalduse e-posti teel.

Töövaidluste lahendamine ja suhtlus töövaidluskomisjoniga toimuvad eesti keeles, see tähendab ühtlasi, et töövaidlusavaldus tuleb esitada eesti keeles. Võõrkeelsete tõendite puhul tuleb esitada eestikeelne tõlge.

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda igaüks ise või esindaja kaudu. Töövaidluskomisjonis esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda volitusega või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kui töötaja või tööandja pöördub töövaidluskomisjoni poole esindaja kaudu, tuleb töövaidlusavaldusele lisada volikiri. Volikirja ei ole vaja esitada, kui esindusõigus tuleneb seadusest (nt äriühingut esindavad juhatuse liikmed). Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning selle puudumisel ei luba isikul menetluses esindajana osaleda.

Töövaidluskomisjonile saab esitada avalduse:

Töövaidlusavalduse vajalikud andmed on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 26 lg-s 2. Töövaidlusavalduses tuleb märkida:

  1. töövaidlusasja alluvus;
  2. avaldaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite andmed;
  3. isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
  4. avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma;
  5. nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
  6. tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
  7. kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil;
  8. kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlusasja alluvusele kohaldatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 25 lõiget 3.



Avaldaja on isik, kes pöördub oma nõuetega töövaidluskomisjoni poole.




Vastaspool on isik, kelle vastu nõuded esitatakse. Kui avaldaja või vastaspool on töötaja, tuleb avalduses märkida nimi, isikukood, telefon, e-posti aadress, postiaadress, postiindeks, töötamiskoht ja amet töösuhte ajal. Kui avaldaja või vastaspool on tööandja, tuleb avalduses märkida ettevõtte nimi, registrikood, telefon, e-posti aadress, juriidilise isiku aadress ja postiindeks. Ettevõtte andmed on leitavad äriregistrist. 

Avaldajal tuleb valida töövaidluse lahendamise koht. Kui avaldaja on töötaja, võib ta avalduse esitada oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile (TVK). Kui avaldaja on tööandja, võib ta avalduse esitada töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile.

Kui pooled on eelnevalt leppinud kokku konkreetses töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise, võib töövaidlusavalduse esitada poolte kokkulepitud töövaidluskomisjoni. Sellisel juhul tuleb avaldusse märkida kokkulepitud töövaidluskomisjon ning avaldusele lisada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe.

Kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse avaldus tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

Valiku tegemisel tuleb vajutada kollasele kastile.

Avaldaja valib, kas töövaidlus lahendatakse tavamenetluses või lepitusmenetluses ning kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Avalduses lepitusmenetluse valimisel tuleb koos avaldusega esitada kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepe poolte vahel, et asi vaadatakse läbi lepitusmenetluses. Erinevate menetluste kohta saab lugeda täpsemalt SIIT

Valiku tegemisel tuleb vajutada kollasele kastile.

Avaldajal tuleb töövaidlusavaldusse märkida nõue või nõuded. Näidisnõuded ja nõuete esitamise tähtaegade kohta saab täpsemalt lugeda SIIT

Kui avaldajal on vastaspoole vastu mitu nõuet, tuleb need kõik eraldi välja tuua. Näiteks kui töötaja nõuab tööandjalt töötasu, puhkusehüvitise ja koondamishüvitise maksmist, tuleb need kõik koos nõudesummadega eraldi real välja tuua, kuivõrd tegemist on erinevatel alustel tekkinud nõuetega.

Avaldajal tuleb kirjeldada nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. See tähendab, et avaldaja selgitab vabas vormis üldiselt töösuhte ja töövaidluse kohta käivad asjaolusid ning põhjendab igat nõuet eraldi. Faktilise asjaolude all tuleb välja tuua tööandja ja töötaja vahelised kokkulepped, mis omavad nõuete lahendamisel tähtsust (nt töölepingu sõlmimise aeg, kas tegemist on tähtajatu või tähtajalise töölepinguga, töölepingu lõppemise aeg ja põhjus, töötasu suurus, palgapäev, töökoormus, töö tegemise koht, puhkuse kasutamine jne). Faktiliste asjaolude juures tuleb viidata ka avaldusele lisatud tõenditele.

Avaldaja peab kõiki oma nõudeid tõendama. Selleks tuleb avaldusele esitada tõendid, mis avaldaja nõuet tõendavad. Avaldaja valib ise, millised tõendid ta töövaidlusavalduse lisab. Tõendid ehk lisad tuleks esitada nummerdatult ning dokumendi pealkirjas ära näidata, millega on tegu (nt Lisa 1 – tööleping). Selliselt on töövaidluse pooltel ja töövaidluskomisjonil lihtsam tõendeid jälgida ning avaldajal võimalik veenduda, et kõik tõendid, mida ta on soovinud töövaidlusavaldusele lisada, on lisatud.

Tõendite kohta saab täpsemalt lugeda SIIT

Poolel on õigus taotleda, et töövaidluskomisjon nõuaks määrusega teiselt poolelt tõendite ja andmete esitamist. Pool saab töövaidlusavaldusse märkida, milliseid dokumente ta teiselt poolelt välja nõuab. Tõendite väljanõudmise kohta saab täpsemalt lugeda SIIT

Kui poolel on endal kõik töövaidluses vajalikud tõendid olemas, võib selle osa tühjaks jätta.

Kui avaldaja soovib töövaidluskomisjoni menetlusse kaasata tunnistaja, tuleb avaldusse märkida tunnistaja nimi ning asjaolud, mille kohta tunnistaja ütlusi annab. Tunnistajaks võib olla kolmas isik, kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud. Tunnistaja istungile ilmumise tagab pool, kelle taotlusel tunnistaja istungile kutsutakse.

Tunnistaja kohta töövaidluskomisjoni menetluses saab täpsemalt lugeda SIIT

Avaldus tuleb allkirjastada. Kui avaldus esitatakse töövaidluskomisjonile paberkandjal (nt avaldajal puudub digitaalselt allkirjastamise võimalus), tuleb avaldus allkirjastada omakäeliselt ning märkida allkirjastamise kuupäev. Kui avaldus esitatakse elektroonselt, tuleb töövaidlusavaldus allkirjastada digitaalselt. Avaldusele võib märkida eraldi kuupäeva või viidata digitaalselt allkirjastamise kuupäevale.

Viimati uuendatud 07.05.2024