Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Kuna töökeskkonnas esineb oht õigushüvede (õigus elule, tervisele, omandile, vabadusele) riiveks või rikkumiseks, on Tööinspektsioonile antud õigus ellu viia riigi karistuspoliitikat ehk olla väärtegude kohtuväline menetleja.
Õigusaktid, mille alusel Tööinspektsioon kohtuvälise menetlejana üldreeglina ehk kõige sagedamini väärteomenetluse alustab:
- Töölepingu seaduse 7. peatükk
- Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse peatükk 71
- Liiklusseaduse 15. peatükk
- Töötajate usaldusisiku seaduse 7. peatükk
- Ametiühingute seaduse peatükk 61
Näide: Töötaja lõpetab töö õhtul kell 22.00 ning alustab järgmise päeva hommikul 5.00. TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötaja saama 24tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seega on tööandja on rikkunud igapäevase puhkeaja nõuet. Igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus alustada tööandja suhtes TLS § 126 alusel väärteomenetlust ning karistada rahatrahviga.
Menetlusosalise õigused ja kohustused
Väärteomenetluses on menetlusosaliseks menetlusalune isik ja tema kaitsja. Menetlusalune isik saab olla füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on Tööinspektsioon alustanud väärteomenetlust. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on sätestatud VTMS §-s 19.
Kiirmenetlus
- Väärteo toimepanemise asjaolud on selged.
- Isik on nõus kiirmenetluse kohaldamisega.
- Isikule on teatatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19.
- Väärteoprotokolli ei koostata.
- Isik annab sisulisi ütlusi teo toimepanemise kohta (NB! Kui isik keeldub ütluste andmisest, kohaldatakse üldmenetlust).
- Kohtuvälise menetleja lahend (karistav otsus).
- Võib määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi; juriidilisele isikule kuni 13 000 euro suuruse rahatrahvi. 1 trahviühik on 4 eurot (KarS § 47 lg 1).
Üldmenetlus
- Väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged.
- Isik ei ole nõus kiirmenetluse kohaldamisega.
- Isikule on teatatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19.
- Väärteoprotokoll koostatakse.
- Isikul on õigus esitada vastulause 15 päeva jooksul pärast väärteoprotokolli kätte saamist.
- Kohtuvälise menetleja lahend (karistav otsus või lõpetamise määrus).
- Füüsilisele või juriidilisele isikule määratav rahatrahvi suurus vastavalt eriseaduses sätestatud trahvimääradele. 1 trahviühik on 4 eurot (KarS § 47 lg 1).
Rahatrahvi tasumine
Väärteomenetluses Tööinspektsiooni otsusega määratud rahatrahv tuleb menetlusosalisel tasuda täies ulatuses 15 päeva jooksul kiirmenetluse otsuse kättesaamisest või üldmenetluse otsuse puhul alates päevast, mil otsus on menetlusosalisele Tööinspektsiooni juures kättesaadav.
Vaidlustamine
Üldmenetluse otsuse peale saab menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule 15 kalendripäeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Üldmenetluse otsus jõustub 16-ndal kalendripäeval otsuse kättesaamise kohta allkirja andmisest arvates, kui otsuse peale ei ole esitatud kaebust maakohtule.
Kiirmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg on 15 kalendripäeva kiirmenetluse otsuse kättesaamisest. Kiirmenetluse otsus jõustub 16-ndal päeval otsuse kättesaamise kohta allkirja andmisest arvates, kui otsuse peale ei ole esitatud kaebust maakohtule.
Viimati uuendatud 15.06.2022