Veateade

  • Warning: mt_rand(): max(-1) is smaller than min(0) in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).
  • Notice: Undefined offset: 0 in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).

Kohaldatav õigus ja töötingimused

Lähetatud töötaja töölepingule kohalduva õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (ELTTS). Sõltumata töölepingule kohalduva õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada ELTTS alusel Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohalduva välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) tulenevalt kohaldub soodsama riigi õigus: http://www.posting-workers.eu/.

 

Kohalduvad töötingimused

Eestis reguleerib töösuhteid töölepingu seadus (TLS). Vastavalt ELTTS § 5 lõikele 1 on tööandja kohustatud lähetatud töötajale tagama järgmised Eestis kehtivad töötingimused:

 

 

NB! Töötasu alammäär tuleb tagada ka lähetatud autoveosektori töötajale.

 

NB! Erand: Nimetatud tingimust ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

NB! Erand: Nimetatud tingimust ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Töötajale tuleb hüvitada töölähetusega seotud kulud (nt sõidukulud, majutuskulud). Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.

Eestisse lähetatud töötajale tööaja, puhkeaja, töötasu ja ületunnitöö hüvitamise tingimuste kohaldamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule (tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud) kuni 3200 eurot ELTTS § 91 alusel. 

 

Lähetuse kestus ja pikendamine

ELTTS § 5 lõikes 1 sätestatud kohalduvaid töötingimusi peab tööandja Eestisse lähetatud töötajale kohaldama kuni 12kuulise lähetuse korral. Kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui tööandja on asendanud lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestus (nt kui esimene lähetatud töötaja paigaldas objektil torusid ja lahkus objektilt pärast kaheksa kuu möödumist ning tema asemel asus samal objektil torusid paigaldama teine lähetatud töötaja, on põhjust nende kahe lähetatud töötaja Eestis viibimise ajad liita. Kui teine töötaja teeb tööd üle nelja kuu, loetakse ta pärast nelja kuu täitumist pikaajaliselt lähetatud töötajaks ja teisele töötajale hakkab tema töötamise viiendast kuust alates kehtima kogu Eesti tööõigus).

12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni. Pikendamiseks tuleb Tööinspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teade. Teade peab olema põhjendatud ehk välja peab olema toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab. Pikendamise taotlus tuleb saata Tööinspektsiooni e-posti aadressile posting@ti.ee.

Pikema kui 18kuulise lähetuse korral tuleb Eestisse lähetatud töötajale kohaldada terves ulatuses Eesti siseriiklikku õigust (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõtja tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist kohaldatakse.

Oluline on tähele panna, et Eestisse lähetatud töötajate lähetuse kestust ei ole kuidagi piiratud. Töötaja võib lähetatud töötajana lähetuse sihtriigis viibida ka kauem, kuid sellisel juhul muutub lähetatud töötajale kohaldatav õigus.

Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis ELTTS uue redaktsiooni jõustumise hetkel (30. juulil 2020. aastal), hakatakse nimetatud perioodi arvestama ELTTS jõustumise järgnevast päevast.

 

Eestis kehtivad töötingimused

Töösuhted

 

Töökeskkond

Rohkem informatsiooni töötajatele rakenduvate töötingimuste kohta leiab töölepingu seadusest, töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, Sotsiaalministreeriumi selgitustest töölepingu seaduse juurde (PDF) ja Tööelu portaalist.

 

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping  (PDF)on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel, hõlmates kollektiivlepingute andmekogu kohaselt 25 000 töötajat. Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid. Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese veoseveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid. Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu. Eelpoolviidatud tingimused laienevad ja on kohustuslikud ka veoseveoga tegelevate tööandjate poolt palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.

Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2020. aastal on töötasu alammääraks tunnis 3,48 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 584 eurot (bruto). Samuti on kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, milleks on 2020. aastal 1315 eurot (bruto) kuus.

 

Renditöö tingimused

Võrdse kohtlemise seaduse § 111 lõike 21 järgi peab olema renditöötajatele tagatud samad töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimused ning juurdepääs kasutajaettevõtja toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenusele. 

Teavitamiskohustus

Renditöötajate osas on tööandjale ette nähtud erinevad teavitamiskohustused:

  1. Tööandja peab teavitama töötajat TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh tööülesannetest ja –tasust, kuid lisaks töötajaga kirjalikult kokku leppima TLS §-is 6 nimetatud töötingimuste erijuhtudes. Üheks erijuhuks loetakse ka renditööd. Seega tuleb töötajale teavitada, et tööd tehakse renditööna.
  2. TLSi § 6 lg 5 kohaselt peab tööandja töötajale teatama, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui kirjalik kokkulepe puudub, eeldatakse, et kokkulepet pole sõlmitud (TLS § 6 lg 9).
  3. TLS § 28 lõige 2 punkti 9kohaselt on tööandja kohustatud renditöötajat teavitama tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on oma vabadest töökohtadest renditöötajat teavitanud, siis tööandjal teavitamiskohustus puudub. Näiteks on renditöötöötajaga sõlmitud tähtajaline töösuhe töötamiseks kasutajaettevõtjas veebilehe administraatorina ning kasutajaettevõtja loob samal ajal enda ettevõttes veebilehe administraatori töökoha, kus töötamiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tööandja on tulevikus kohustatud renditöötajat sellest ametikohast teavitama. Kui aga kasutajaettevõtja on juba teda eelnevalt sellest vabast töökohast informeerinud, puudub tööandjal eraldi teavitamiskohustus.
  4. Töötajate usaldusisiku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 järgi on tööandja kohustatud informeerima ettevõtte usaldusisikut renditöötöötajatest, kui muudatused ja kavandatavad otsused avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule. Näiteks peab tööandja andma infot selle kohta, millistel ametikohtadel ja kui palju renditöötöötajaid kasutajaettevõtjas töötab.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

Tähtajalise töölepingu sõlmimine on reguleeritud TLS §-s 9. Tähtajalise töölepingu saavad tööandja ja töötaja sõlmida juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Renditöö puhul saab renditöötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ka juhul, kui see on seotud kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomuga.

Seega saab tööandja sõlmida renditöötajaga tähtajalise töölepingu kahel juhul:

  1. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad tööandja töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks vajab tööandja asendajat või töömaht on ajutiselt suurenenud);
  2. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks on kasutajaettevõtjal vaja töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna teise töötaja asendamiseks või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu).

Tähtajalise töölepingu pikendamise ning järjestikku sõlmimise piirangud

Töötajate kaitseks näeb TLS § 10 tööandjale ette piirangud, mis tingimustel võib tööandja töötajaga tähtajalist töölepingut pikendada või järjestikku sõlmida. Renditöö puhul kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. Näiteks juhul, kui tööandja sõlmib renditöötajaga tähtajalise töölepingu töö tegemiseks ühe ja sama kasutajaettevõtja juures rohkem kui kaks korda, muutub tööleping algusest peale tähtajatuks. Kui renditöötaja teeb tööd tähtajaliste töölepingute alusel erinevate kasutajaettevõtjate juures, siis loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut kasutajaettevõtjate suhtes eraldi.

Majandustegevusteate esitamine ja tasu võtmise keeld renditöötaja vahendamise eest

Tööturuteenuste ja toetuste seaduses (TTTS) on sätestatud kaks tähtsat aluspõhimõtet:

  1. Ettevõtjal on TTTS § 38 alusel kohustus esitada majandustegevusteade juhul, kui ta pakub töövahendusteenust ja/või tegutseb renditööjõu vahendajana. Seega peab töövahendusteenust või renditööjõudu pakkuva ettevõtja kohta olema vastav kanne majandustegevuse registris. Kui see puudub, tegutseb ettevõtja ebaseaduslikult.  
  2. TTTS § 391 järgi ei või renditöö vahendaja nõuda tasu renditöötajalt tema vahendamise eest kasutajaettevõtja juurde tööülesannete täitmiseks või kasutajaettevõtjaga töölepingu sõlmimise eest.

Tööinspektsioon teostab TTTS § 424 eelpool sätestatud tingimuste täitmise üle järelevalvet. Kui tööandjal ei ole registreerimiskohustus täidetud või on tööandja nõudnud renditöötajalt tasu tema vahendamise eest, alustab Tööinspektsioon tööandja suhtes järelevalvemenetlust.

Tööandja peab tagama, et töötajale kohaldatakse järgmised töötingimused:

Tööleping

 

Töö- ja puhkeaeg

 

Puhkus

 

Töötasu

 

Lisaks:

 

 

Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavatele inimestele sotsiaalkindlustussüsteemi kohaldamise reeglid

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud ka õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes ühe riigi õigust rakendades ei ole alati võimalik rändtöötajale sotsiaalkaitset tagada. Seetõttu on ELis vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009. Reeglid, kuidas sotsiaalkindlustusasutused teevad kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib, on kirjas nimetatud määrusete II jaotises.

Üldreegel on, et Euroopa majanduspiirkonna riikides (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) liikuvatele töötajatele ja ka füüsilisest isikutest ettevõtjatele (FIE) kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi. Reeglina on selleks selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus töötaja töötab või FIE tegutseb ja seda olenemata sellest millises riigis töötaja või FIE elab või millise riigis asub tööandja.

Olukorras, kui inimene on töötamise tõttu või FIE oma tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on aga vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib. Sellised olukorrad on näiteks töötajate ajutine lähetamine ja mitmes riigis samaaegselt töötamine/tegutsemine. Otsuse selle kohta, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes sellises olukorras kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast. See riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte otsustati kohaldada, väljastab isikule tõendi A1.

Tõend A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“) on Euroopa Komisjoni poolt kehtestanud tõend ja sellega saab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav inimene vastuvõtva riigi ametkonnale tõendada, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu ei ole tõendi omanikul ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tema tööandjad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis, kust talle on väljastatud tõend A1 ja seeläbi on tagatud inimesele ka kõik sotsiaalõigused ning –hüved selle riigi seaduste kohaselt.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleb tõendit A1 alati taotleda sellest riigist, kus töötaja elab ja lähetuse puhul sellest riigist, kust soovitakse töötajat teise riiki tööle lähetada.

Loe edasi Sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/avaleht/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus