Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kohaldatav õigus ja töötingimused

Eestis reguleerib töösuhteid töölepingu seadus (TLS), mis on kättesaadav elektroonilisest Riigi Teatajast.

Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.

 

Töötingimused töölepingu sõlmimisel kolmandast riigist pärit töötajaga

Kohalduvad töötingimused kui kolmandast riigist pärit töötaja on lähetatud töötaja:

 

 

NB! Töötasu alammäär tuleb tagada ka lähetatud autoveosektori töötajale.

 

 

Töötajale tuleb hüvitada töölähetusega seotud kulud (nt sõidukulud, majutuskulud). Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.

 

Lühiajaline lähetamine ja kohalduvate töötingimuste erisus

Erandina kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa ei kohaldata järgmisi tingimusi:

  • töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
  • põhipuhkuse kestus;

 

Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud:

  • kaevetööd;
  • pinnaeemaldustööd;
  • tegelikud ehitustööd;
  • valmiselementide koostamis- ja lammutustööd,
  • ühendamis- või paigaldustööd,
  • muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd;
  • parandustööd.

 

Kuni kaheksapäevase lähetusperioodi arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt lähetatud sama töö tegemiseks sama või erinevate Eestisse lähetatud töötajate töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul. See tähendab, et eelnimetatud juhtudel erinevate lähetatud töötajate lähetusperioodid liidetakse kokku.

Ka lühiajalise lähetamise puhul tuleb Eestisse lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerida.

 

Lähetuse kestus ja pikendamine

ELTTS § 5 lõikes 1 sätestatud kohalduvaid töötingimusi peab tööandja Eestisse lähetatud töötajale kohaldama kuni 12kuulise lähetuse korral. Kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui tööandja on asendanud lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestus (nt kui esimene lähetatud töötaja paigaldas objektil torusid ja lahkus objektilt pärast kaheksa kuu möödumist ning tema asemel asus samal objektil torusid paigaldama teine lähetatud töötaja, on põhjust nende kahe lähetatud töötaja Eestis viibimise ajad liita. Kui teine töötaja teeb tööd üle nelja kuu, loetakse ta pärast nelja kuu täitumist pikaajaliselt lähetatud töötajaks ja teisele töötajale hakkab tema töötamise viiendast kuust alates kehtima kogu Eesti tööõigus).

12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni. Pikendamiseks tuleb Tööinspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teade. Teade peab olema põhjendatud ehk välja peab olema toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab. Pikendamise taotlus tuleb saata Tööinspektsiooni e-posti aadressile posting@ti.ee.

Pikema kui 18kuulise lähetuse korral tuleb Eestisse lähetatud töötajale tagada kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõtja tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist kohaldatakse.

Oluline on tähele panna, et Eestisse lähetatud töötajate lähetuse kestust ei ole kuidagi piiratud. Töötaja võib lähetatud töötajana lähetuse sihtriigis viibida ka kauem, kuid sellisel juhul tuleb Eestisse lähetatud töötajale tagada kõik Eestis kehtivad töötingimused. Näiteks kui lähetatud töötajale peab olema tema lähetuse algusest tagatud põhipuhkuse kestus vastavalt Eesti õigusele (ELTTS § 5 lõige 1 punkt 4), siis pärast 12 või 18 kuu möödumist hakkab talle kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus.

Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis ELTTS uue redaktsiooni jõustumise hetkel (30. juulil 2020. aastal), hakatakse nimetatud perioodi arvestama ELTTS jõustumise järgnevast päevast.

 

Eestis kehtivad töötingimused

Töösuhted

Rohkem informatsiooni töötajatele rakenduvate töötingimuste kohta leiab töölepingu seadusesttöötervishoiu ja tööohutuse seadusestSotsiaalministeeriumi selgitustest töölepingu seaduse juurde ja Tööelu portaalist.

 

Töökeskkond

 

 

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiuvaldkonna kollektiivleping

 

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ning Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu vahel. Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Kollektiivlepingu sõlminud pooled:

Eesti Ametiühingute Keskliit

Tel +372 641 2800

eakl@eakl.ee 

 

Eesti Haiglate Liit  

Tel +372 677 7010
info@haiglateliit.ee

 

Eesti Arstide Liit  

Tel +372 742 0429

arstideliit@arstideliit.ee

 

Eesti Kiirabi Liit  

ekl@kiirabi.ee

 

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Tel +372 631 3123

kutseliit@kutseliit.ee

 

 

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit

Tel +372 5266454

ekpk.juhatus@gmail.com 

Sõitjateveo üldtöökokkulepe

 

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid. Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Kollektiivlepingu sõlminud pooled:

Eesti Ametiühingute Keskliit

Tel +372 641 2800

eakl@eakl.ee  

 

Autoettevõtete Liit

Tel +372 641 2511

al@autoettevoteteliit.ee

 

Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing

Tel +372 3429

etta@etta.ee

 

Autoveosektori töötaja töötasu ja kohalduvate tingimuste erisus

 

ELTTS sätestab autoveosektori töötajatele makstava töötasu ja kohalduvate tingimuste erisuse. Tööandja peab tagama, et Eestisse lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu alammäär. Autoveosektori lähetatud töötajale ei pea tagama ületunnitöö ning töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Erandid on sätestatud laiendatud kollektiivlepingus

Autoveosektoris ei ole tegemist lähetatud töötajaga, kui kasutajaettevõte lähetab renditöötaja tööülesannete täitmiseks Eestisse. Lisaks ei kohaldata autoveosektori suhtes lähetuse kestust ja pikendamist.

 

Töö- ja puhkeaeg

 

 

 

Renditöö tingimused

Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt peab olema renditöötajatele tagatud samad töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimused ning juurdepääs kasutajaettevõtja toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenusele. 

Teavitamiskohustus

Renditöötajate osas on tööandjale ette nähtud erinevad teavitamiskohustused:

  1. Tööandja peab teavitama töötajat TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh tööülesannetest ja –tasust, kuid lisaks töötajaga kirjalikult kokku leppima TLS §-is 6 nimetatud töötingimuste erijuhtudes. Üheks erijuhuks loetakse ka renditööd. Seega tuleb töötajale teavitada, et tööd tehakse renditööna.
  2. Tööandja peab töötajale teatama, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui kirjalik kokkulepe puudub, eeldatakse, et kokkulepet pole sõlmitud.
  3. Lisaks on tööandja kohustatud renditöötajat teavitama tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on oma vabadest töökohtadest renditöötajat teavitanud, siis tööandjal teavitamiskohustus puudub. Näiteks on renditöötöötajaga sõlmitud tähtajaline töösuhe töötamiseks kasutajaettevõtjas veebilehe administraatorina ning kasutajaettevõtja loob samal ajal enda ettevõttes veebilehe administraatori töökoha, kus töötamiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tööandja on tulevikus kohustatud renditöötajat sellest ametikohast teavitama. Kui aga kasutajaettevõtja on juba teda eelnevalt sellest vabast töökohast informeerinud, puudub tööandjal eraldi teavitamiskohustus.
  4. Töötajate usaldusisiku seaduse kohaselt on tööandja kohustatud informeerima ettevõtte usaldusisikut renditöötöötajatest, kui muudatused ja kavandatavad otsused avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule. Näiteks peab tööandja andma infot selle kohta, millistel ametikohtadel ja kui palju renditöötöötajaid kasutajaettevõtjas töötab.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

Tähtajalise töölepingu saavad tööandja ja töötaja sõlmida juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Renditöö puhul saab renditöötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ka juhul, kui see on seotud kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomuga.

Seega saab tööandja sõlmida renditöötajaga tähtajalise töölepingu kahel juhul:

  1. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad tööandja töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks vajab tööandja asendajat või töömaht on ajutiselt suurenenud);
  2. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks on kasutajaettevõtjal vaja töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna teise töötaja asendamiseks või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu).

Tähtajalise töölepingu pikendamise ning järjestikku sõlmimise piirangud

Töötajate kaitseks on ette nähtud piirangud, mis tingimustel võib tööandja töötajaga tähtajalist töölepingut pikendada või järjestikku sõlmida. Renditöö puhul kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. Näiteks juhul, kui tööandja sõlmib renditöötajaga tähtajalise töölepingu töö tegemiseks ühe ja sama kasutajaettevõtja juures rohkem kui kaks korda, muutub tööleping algusest peale tähtajatuks. Kui renditöötaja teeb tööd tähtajaliste töölepingute alusel erinevate kasutajaettevõtjate juures, siis loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut kasutajaettevõtjate suhtes eraldi.

Majandustegevusteate esitamine ja tasu võtmise keeld renditöötaja vahendamise eest

 

Tööturuteenuste ja toetuste seaduses (TTTS) on sätestatud kaks tähtsat aluspõhimõtet:

  1. Ettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade juhul, kui ta pakub töövahendusteenust ja/või tegutseb renditööjõu vahendajana. Seega peab töövahendusteenust või renditööjõudu pakkuva ettevõtja kohta olema vastav kanne majandustegevuse registris. Kui see puudub, tegutseb ettevõtja ebaseaduslikult.  
  2. Renditöö vahendaja ei või nõuda tasu renditöötajalt tema vahendamise eest kasutajaettevõtja juurde tööülesannete täitmiseks või kasutajaettevõtjaga töölepingu sõlmimise eest.

Tööinspektsioon teostab eelpool väljatoodud tingimuste täitmise üle järelevalvet. Kui tööandjal ei ole registreerimiskohustus täidetud või on tööandja nõudnud renditöötajalt tasu tema vahendamise eest, alustab Tööinspektsioon tööandja suhtes järelevalvemenetlust.

Tööandja peab tagama, et töötajale kohaldatakse järgmised töötingimused:

 

 

 

 

 

 

 

Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavatele inimestele sotsiaalkindlustussüsteemi kohaldamise reeglid

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud ka õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes ühe riigi õigust rakendades ei ole alati võimalik rändtöötajale sotsiaalkaitset tagada. Seetõttu on ELis vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009. Reeglid, kuidas sotsiaalkindlustusasutused teevad kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib, on kirjas nimetatud määrusete II jaotises.

Üldreegel on, et Euroopa majanduspiirkonna riikides (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) liikuvatele töötajatele ja ka füüsilisest isikutest ettevõtjatele (FIE) kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi. Reeglina on selleks selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus töötaja töötab või FIE tegutseb ja seda olenemata sellest millises riigis töötaja või FIE elab või millise riigis asub tööandja.

Olukorras, kui inimene on töötamise tõttu või FIE oma tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on aga vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib. Sellised olukorrad on näiteks töötajate ajutine lähetamine ja mitmes riigis samaaegselt töötamine/tegutsemine. Otsuse selle kohta, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes sellises olukorras kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast. See riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte otsustati kohaldada, väljastab isikule tõendi A1.

Tõend A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“) on Euroopa Komisjoni poolt kehtestanud tõend ja sellega saab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav inimene vastuvõtva riigi ametkonnale tõendada, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu ei ole tõendi omanikul ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tema tööandjad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis, kust talle on väljastatud tõend A1 ja seeläbi on tagatud inimesele ka kõik sotsiaalõigused ning –hüved selle riigi seaduste kohaselt.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleb tõendit A1 alati taotleda sellest riigist, kus töötaja elab ja lähetuse puhul sellest riigist, kust soovitakse töötajat teise riiki tööle lähetada.

Loe edasi Sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/avaleht/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus

 

Eestisse lähetatud töötajale tööaja, puhkeaja, töötasu ja ületunnitöö hüvitamise tingimuste kohaldamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule (tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud) kuni 3200 eurot.

 

Maksud

Töötaja

Kui Eestis tekib maksukohustus (pole koduriigi kehtivat sotsiaalkindlustuse tõendit või viibib Eestis vähemalt 183 päeval), on vaja taotleda Eesti isikukood töötamise registrisse kandmiseks.

Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Välismaalase töötamise registreerimisest.

 

Tööandja

Antud juhul eeldatakse, et püsivat tegevuskohta ei ole. 

 

Lühiajaline (kuni 183 päeva 12 kuu jooksul) töötamine Eestis

  • ei teki Eestis tulumaksukohustust ja seega tulumaksu kinnipidamise kohustust töötasult Eestis ei ole;
  • töötamine tuleb registreerida vaid juhul, kui tekib alljärgnev maksukohustus Eestis;
  • tasuda sotsiaalmaks ning töötuskindlustuse makse ja kinni pidada töötaja töötuskindlustuse makse, välja arvatud kui töötaja kohta on koduriigist väljastatud sotsiaalse kindlustatuse tõend A1, E101 (EMP liikmesriik, Šveits) või sarnane dokument  (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia), mille tõttu ei teki Eestis sotsiaalkindlustuse maksukohustust töötasult ega ka  kohustust registreeruda;
  • eelnimetatud tööandja maksukohustuse täitmiseks on vaja eelnev mitteresidendist tööandjana registreerimine Maksu- ja Tolliametis (lisaks töötamise registreerimisele).

Kui maksukohustust Eestis ei teki (on olemas eelnimetatud sotsiaalse kindlustatuse tõend koduriigist), siis Eestis registreerimise kohustust ei ole.

 

Pikaajaline (vähemalt 183 päeva 12 kuu jooksul) töötamine Eestis

 

  • tööandja maksukohustuse täitmiseks on vaja mitteresidendist tööandjana registreerimine Maksu- ja Tolliametis;
  • töötamine tuleb registreerida töötamise registris;
  • e-maksuameti lepingu sõlmimine;
  • tööandja deklareerib töötasu Eesti Maksu- ja Tolliametile;
  • töötajate töötasult tekib tulumaksukohustus, tööandja peab kinni tulumaksu;
  • tööandja tasub sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse makse ja peab kinni töötaja töötuskindlustuse makse, välja arvatud kui töötaja kohta on koduriigist väljastatud sotsiaalse kindlustatuse tõend A1, E101 (EMP liikmesriik, Šveits) või sarnane dokument  (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia).

Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Mitteresidendi tööandja maksukohustustest.

Maksude joonis (PNG)