Veateade

  • Warning: mt_rand(): max(-1) is smaller than min(0) in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).
  • Notice: Undefined offset: 0 in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).

Kohalduv õigus ja töötingimused

Eestis reguleerib töösuhteid töölepingu seadus (TLS), mis on kättesaadav elektroonilisest Riigi Teatajast.

Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.

 

Töötingimused

Tööandja peab tagama, et kolmandatest riikidest pärit töötajatele kohaldatakse järgmised töötingimused:

 

Tööleping

Töö- ja puhkeaeg

 

Puhkus

Töötasu

NB! Välismaalaste ehk kolmandatest riikidest pärit töötajate töötasu maksmist reguleerib välismaalaste seadus (VMS). Vastavalt VMS-le tuleb töötajale maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Andmeid Eesti aasta keskmise brutokuupalga kohta leiab Statistikaameti veebilehelt.

 

Tööandja peab tagama, et kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötajatele kohaldatakse järgmised töötingimused:

Vastavalt ELTTS § 5 lõikele 1 on tööandja kohustatud lähetatud töötajale tagama järgmised Eestis kehtivad töötingimused:

Tööaeg

 

Puhkeaeg

 

NB! Töötasu alammäär tuleb tagada ka lähetatud autoveosektori töötajale.

 

Põhipuhkuse kestvus

NB! Erand: Nimetatud tingimust ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

NB! Erand: Nimetatud tingimust ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Töötajale tuleb hüvitada töölähetusega seotud kulud (nt sõidukulud, majutuskulud). Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse, või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.

Eestisse lähetatud töötajale tööaja, puhkeaja, töötasu ja ületunnitöö hüvitamise tingimuste kohaldamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule (tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud) kuni 3200 eurot ELTTS § 91 alusel. 

 

 

Lähetuse kestus ja pikendamine

ELTTS § 5 lõikes 1 sätestatud ehk eespool välja toodud tingimusi peab tööandja Eestisse lähetatud töötajale kohaldama kuni 12kuulise lähetuse korral. Kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui tööandja on asendanud lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestus (nt kui esimene lähetatud töötaja paigaldas objektil torusid ja lahkus objektilt pärast kaheksa kuu möödumist ning tema asemel asus samal objektil torusid paigaldama teine lähetatud töötaja, on põhjust nende kahe lähetatud töötaja Eestis viibimise ajad liita. Kui teine töötaja teeb tööd üle nelja kuu, loetakse ta pärast nelja kuu täitumist pikaajaliselt lähetatud töötajaks ja teisele töötajale hakkab tema töötamise viiendast kuust alates kehtima kogu Eesti tööõigus).

12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni. Pikendamiseks tuleb Tööinspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud teade. Teade peab olema põhjendatud ehk välja peab olema toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab. Pikendamise taotlus tuleb saata Tööinspektsiooni e-posti aadressile posting@ti.ee.

Pikema kui 18kuulise lähetuse korral tuleb Eestisse lähetatud töötajale kohaldada terves ulatuses Eesti siseriiklikku õigust (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõtja tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist kohaldatakse.

Oluline on tähele panna, et Eestisse lähetatud töötajate lähetuse kestust ei ole kuidagi piiratud. Töötaja võib lähetatud töötajana lähetuse sihtriigis viibida ka kauem, kuid sellisel juhul muutub lähetatud töötajale kohaldatav õigus.

Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis ELTTS uue redaktsiooni jõustumise hetkel (30. juulil 2020. aastal), hakatakse nimetatud perioodi arvestama ELTTS jõustumise järgnevast päevast.

 

Eestis kehtivad töötingimused

Töösuhted

 

Töökeskkond

Rohkem informatsiooni töötajatele rakenduvate töötingimuste kohta leiab töölepingu seadusest, töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, Sotsiaalministreeriumi selgitustest töölepingu seaduse juurde (PDF) ja Tööelu portaalist.

 

Maksud

Töötaja

Kui Eestis tekib maksukohustus (pole koduriigi kehtivat sotsiaalkindlustuse tõendit või viibib Eestis vähemalt 183 päeval), on vaja taotleda Eesti isikukood töötamise registrisse kandmiseks.

Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Välismaalase töötamise registreerimisest.

 

Tööandja

Antud juhul eeldatakse, et püsivat tegevuskohta ei ole. 

 

Lühiajaline (kuni 183 päeva 12 kuu jooksul) töötamine Eestis

  • ei teki Eestis tulumaksukohustust ja seega tulumaksu kinnipidamise kohustust töötasult Eestis ei ole;
  • töötamine tuleb registreerida vaid juhul, kui tekib alljärgnev maksukohustus Eestis;
  • tasuda sotsiaalmaks ning töötuskindlustuse makse ja kinni pidada töötaja töötuskindlustuse makse, välja arvatud kui töötaja kohta on koduriigist väljastatud sotsiaalse kindlustatuse tõend A1, E101 (EMP liikmesriik, Šveits) või sarnane dokument  (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia), mille tõttu ei teki Eestis sotsiaalkindlustuse maksukohustust töötasult ega ka  kohustust registreeruda;
  • eelnimetatud tööandja maksukohustuse täitmiseks on vaja eelnev mitteresidendist tööandjana registreerimine Maksu- ja Tolliametis (lisaks töötamise registreerimisele).

Kui maksukohustust Eestis ei teki (on olemas eelnimetatud sotsiaalse kindlustatuse tõend koduriigist), siis Eestis registreerimise kohustust ei ole.

 

Pikaajaline (vähemalt 183 päeva 12 kuu jooksul) töötamine Eestis

 

  • tööandja maksukohustuse täitmiseks on vaja mitteresidendist tööandjana registreerimine Maksu- ja Tolliametis;
  • töötamine tuleb registreerida töötamise registris;
  • e-maksuameti lepingu sõlmimine;
  • tööandja deklareerib töötasu Eesti Maksu- ja Tolliametile;
  • töötajate töötasult tekib tulumaksukohustus, tööandja peab kinni tulumaksu;
  • tööandja tasub sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse makse ja peab kinni töötaja töötuskindlustuse makse, välja arvatud kui töötaja kohta on koduriigist väljastatud sotsiaalse kindlustatuse tõend A1, E101 (EMP liikmesriik, Šveits) või sarnane dokument  (riik, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping: Ukraina, Kanada, Austraalia).

Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Mitteresidendi tööandja maksukohustustest.

Maksude joonis (PNG)