Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kolmandate riikide töötaja lähetatud töötajana

Lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lõike 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega (direktiiv 96/71/EÜ). Direktiivi 96/71/EÜ mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ ja ELTTS mõistes võib olla ka kolmandatest riikidest ehk väljapoolt Euroopa Liitu pärit töötaja. Ettevõte, kes kolmandast riigist pärit töötajat lähetab, peab olema registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötajatel peab Eestisse saabumisel ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus.

Seaduslikud alused Eestis viibimiseks on reguleeritud välismaalaste seaduses. Lisainfot kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötajate Eestisse saabumise ja ajutise viibimise kohta leiab Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult veebilehelt.

Lähetatud töötajatest saame rääkida juhul, kui:

1) Ettevõtja lähetab töötaja liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja Eesti tegutseva tellija vahel. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks oskustöölisi, käsitöölisi ja muid spetsialiste.

Näide: Eesti ettevõte tellib Poola ettevõttelt ehitustööde teostamise Eesti Vabariigis. Teenuse osutamiseks saadab Poola ettevõtja oma töötajad Eestisse tellimust täitma. Tellimuse täitmise ja oma töötajate juhendamise eest vastutab Poola tööandja, samas töökeskkonna nõuete täitmise eest Eestis vastutab siinne ettevõte tellijana.

2) Ettevõtja lähetab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvasse, kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks valdkonnajuhte, spetsialiste ja oskustöölisi.

Näide: Eesti töötaja saadetakse Eestis tegutsevast emaettevõttest tööülesandeid täitma tütarettevõttesse Soome. Eesti töötaja tööd korraldab Soomes sealne ettevõte. Samuti vastutab Soome ettevõte töökeskkonna nõuete täitmise eest Eesti töötaja Soomes töötamise ajal.

3) Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Tegu on renditööga, kus tekib kolmepoolne töösuhe renditööandja, renditöötaja ja kasutajaettevõtja vahel. Selle lähetustüübi korral töötatakse eelkõige ehitus-, põllumajandus-, teenindus- või toitlustussektoris.

Näide: Leedu töötaja saadetakse Lätis tegutseva rendiagentuuri vahendusel Norra tööle sealsesse kasutajaettevõttesse. Läti ja Norra ettevõtete vahel on teenuse osutamise leping tööjõu vahendamiseks. Tööleping sõlmitakse Leedu töötaja ja Läti rendiagentuuri vahel Norra seaduste alusel, tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib Norra ettevõte, mis vastutab ka leedulase töökeskkonna ja -ohutuse eest. Sellistes olukordades võib töötasu väljamakse tegijaks olla nii Läti kui ka Norra ettevõte. Töötasuga viivitamise korral peab töötaja siiski pöörduma tööandja poole Lätti, sest töötasu nõude puhul on töötaja ees kohustatud isikuks ainult tema tegelik tööandja, mitte kolmas isik (Norra ettevõte), kelle heaks töötatakse.

4) Kasutajaettevõtja lähetab renditöötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Töötaja peab olema lähetatud kasutajaettevõtja ja Eestis teenust osutava tellija vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, kasutajaettevõtja filiaali või samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või peab kasutajaettevõtja ise olema näiteks rendiagentuur. Kasutajaettevõtja, kes töötaja teise liikmesriiki lähetab, on sellisel juhul kohustatud mõistliku aja jooksul tööandjale sellisest lähetusest ette teatama.

Näide: Poola rendiagentuur rendib töötaja Läti kasutajaettevõtjale, kes omakorda lähetab töötaja teenust osutama Eestisse. Töötaja töötingimuste eest vastutab tööandja ehk Poola rendiagentuur peab järgima ELTTS-s sätestatud nõudeid töötaja Eestis töötamise ajal.

Kõigkidel juhtudel peab lähetamise ajaks olema lähetava ettevõtja (tööandja) ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ning see töösuhe peab säilima kogu lähetuse kestel. Kui vastuvõtvas riigis viibimise ajal töötaja tööleping tööandjaga lõppeb ja ta sõlmib töölepingu asukohariigi ettevõtjaga, ei ole ta enam lähetatud töötaja.

Pea meeles, et lähetatud töötajaga on tegemist juhul, kui:

  • Töö tegemise kohaks on muu liikmesriigi territoorium, kui see, kus töötaja tavaliselt töötab.
  • Töötamine on ajutise iseloomuga, s.t et töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama.
  • Töötajal on teises riigis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.

Töölähetus ja lähetatud töötaja

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja - kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

Renditöö

Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja – siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all. Kasutajaettevõtja on töölepingu seaduse kohaselt kolmas isik, kelle juhtimisele ja kontrollile alldes töötaja ajutiselt tööd teeb.

Rendiagentuur ja kasutajaettevõtja sõlmivad omavahel võlaõigusliku kokkuleppe, mis nendevahelist koostööd reguleerib.

Töötaja jaoks tähendab kolmepoolses suhtes osalemine eelkõige mõistmist, kes ja mille eest seaduse kohaselt vastutab ning kumma ettevõtja poole probleemide ilmnemisel pöörduda. Töötaja ei saa unustada, et tema tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rendiettevõte ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda. Kui välisriigi kasutajaettevõtja lähetab töötaja Eesti territooriumil asuvassee või tegutsevassee ettevõttesse, siis ELTTS sätestatud nõuete täitmise eest vastutab tööandja ehk rendiagentuur.

Kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötaja registreerimiskohustus

Registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis

Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul.

Rohkem informatsiooni kolmandatest riikidest pärit lähetatud töötaja registreerimisest leiab Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult veebilehelt.

Registreerimine Tööinspektsioonis

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 5¹ kohaselt on kohustus Eestisse lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerida. Lähetatud töötaja tööandja peab Eestisse lähetatavad töötajad registreerima enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis. Registreerimiseks tuleb esitada lähetamise teade läbi Tööinspektsiooni infosüsteemi (TEIS) iseteeninduse: iseteenindus.ti.ee. Andmete muutumise korral saab eelnevalt esitatud lähetamise teadet muuta samas keskkonnas enne muudatuse jõustumist.

Tööinspektsioonile tuleb esitada järgmised andmed:

  1. lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  2. lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  3. lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;
  4. lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
  5. tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
  6. tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
  7. info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Eestisse lähetatud töötajast teavitamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. Tööinspektsioonil on õigus avaldada Tööinspektsioonile esitatud isikustatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks

Näide: Kui Poola tööandja juures töötab elamisloa või viisa alusel Ukrainast pärit töötaja ning Poola tööandja lähetab selle töötaja teenuse osutamiseks Eestisse, siis tuleb Poola tööandjal registreerida Ukrainast pärit töötaja lühiajaline töötamine Eestis Politsei- ja Piirivalveametis ning enne töötaja tööle asumist peab ta esitama Tööinspektsioonile andmed töötaja lähetuse kohta.

Riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamine

Lähetatud töötaja tööandja on kohustatud esitama Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile viivitamata dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks.

Nimetatud dokumendiks võib olla:

  • tööleping,
  • A1 tõend (sotsiaalse kindlustatuse tõend)
  • tööajakava,
  • väljavõte töötasu maksmise kohta või
  • muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist.

Dokumente aktsepteerimine eesti, inglise ja vene keeles. Kuid vastavalt keeleseadusele on Tööinspektsioonil vajadusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi eestikeelse tõlke esitamist.

Dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda kolm aastat pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist. Lähetatud töötaja tööandjal on kohustus esitada Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. Kui tööandja jätab Eestisse lähetatud töötajate kohta nõutud andmed  või dokumendid esitamata, on Tööinspektsioonil õigus koostada ettekirjutus ning selle täitmata jätmisel kohaldada tööandjale sunniraha. 

Viimati uuendatud 17.07.2023