Veateade

  • Warning: mt_rand(): max(-1) is smaller than min(0) in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).
  • Notice: Undefined offset: 0 in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).

Töölähetus

Töötaja peab tööülesandeid täitma kokkulepitud töö tegemise kohas või kokkuleppe puudumisel tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku. Oluline on rõhutada, et töö tegemise koha kokkulepe peab vastama tegelikkusele.

Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, sealhulgas nii Eesti-siseselt, so siseriiklikult kui ka välislähetusse.

Näiteks kui töölepingus on töötamise kohana märgitud, st kokku lepitud Tallinn ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Pärnusse, on tegemist siseriikliku töölähetusega. Kui töö tegemise koht on Tallinna ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Soome, siis on tegemist välislähetusega. Kui töölepingus on töötamise kohana märgitud välisriik (nt Soome, Norra), kus kogu aeg töötamine toimubki, siis seal viibimise aeg ei ole vaadeldav lähetusena.

Välislähetuse korral tuleb töötajale maksta välislähetuse päevaraha, mille alammäär on 22,37 eurot. Samuti on tööandjal kohustus tasuda kõik lähetusega seonduvad kulud (sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesandega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja).

Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse. Rasedat töötajat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealise töötaja lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui tema seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut.

Kui töökoht eeldab lähetustes käimist, tuleks tööle võtmisel töötajale seda selgitama. Samuti on juba siis mõistlik poolte vahel kokku leppida, kas ja kuidas toimub lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku aja tasustamine, sest töölepingu seadus (TLS) ei sätesta, et see aeg oleks tööaeg ja seega tasustatav. Kui sellisel eesmärgil sõitmine ent toimub kokkulepitud tööajal, siis võib eeldada, et tegemist on tööandja korralduse täitmisega ja kokkulepitud töötasu tuleb maksta.

Poolte kokkuleppel on võimalik töötaja saata töölähetusse ka kauemaks. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu teises riigis ja kohaldatakse Eesti riigi õigust, siis peab tööandja töötajale enne ärasõitu teatama ka (TLS § 6 lg 8):

  • välismaal töötamise aja;
  • töötasu maksmise vääringu;
  • välismaal viibimisega seotud hüved, mida tööandja töötajale võimaldab;
  • kodumaale tagasipöördumise tingimused.
 

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega (direktiiv 96/71/EÜ). Direktiivi 96/71/EÜ mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

Olenemata töölepingule kohalduvast õigusest tuleb lähetatud töötajale tagada sihtkohariigi töötingimused. Lähetatud töötaja tööandja peab tagama, et töötajale rakenduks sihtkohariigis järgmised tingimused:

  • maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg;
  • minimaalne tasuline põhipuhkuse pikkus;
  • töötasu, sealhulgas ületunnitöötasu (seda ei rakendata täiendavate tööandjapensionide skeemide suhtes);
  • töötajate vahendamise tingimused, eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate ettevõtjate vahendatavate töötajate puhul;
  • töötervishoiu, -ohutuse ja –hügieeni nõuded;
  • rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorte töötingimuste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed;
  • meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja muud diskrimineerimist keelavad sätted;
  • alalisest töö tegemise kohast eemal viibivatele töötajale tööandja poolt pakutavad majutustingimused;
  • toetused ja kuluhüvitised, mis on ette nähtud reisi-, söögi- ja majutuskulude katteks tööga setud põhjustel kodust eemal viibivatele töötajatele.
 

Töölähetus ja lähetatud töötaja

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

 

Töölähetuses viibiv töötaja

 

Töölähetuses viibiv töötaja on Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) alusel töötaja, kes saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, kas riigisiseselt või  hoopiski välisriiki, kuid mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, v.a juhul kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega (TLS § 21).

Lähetatud töötaja

 

Lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3  lõike 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

 

Töötaja võib olla samal ajal nii lähetatud töötaja kui viibida töölähetuses. Sellisel juhul tuleb järgida nii töölepingu seaduses sätestatud töölähetuse sätteid kui ka Euroopa Liidu direktiive lähetatud töötaja kohta (eelkõige 96/71/EÜ, 2014/67/EL, 2018/957/EL). See tähendab, et kui töötaja on välisriigis töötades lähetatud töötaja staatuses, tuleb talle tagada teatud tingimused, mis kehtivad sihtkohariigis ning samal ajal tuleb talle maksta ka välislähetuse päevaraha.

Näide 1 Töötaja (ehitaja) töötab tavapäraselt Eestis, mistõttu on töölepingus töö tegemise kohana märgitud Eesti. Töötajale kohaldub seega Eesti õigus. Ehitaja tööandja lepingupartner on Soome ettevõte, kellele osutatakse vahepeal teenust. See tähendab, et tööandja saadab aeg-ajalt oma töötajad Soome ettevõtte juurde tööd tegema (nt Eestis toodetud moodulmaja paigaldama).

Kuivõrd töötaja töö tegemise koht on Eestis, siis Soomes töötades on töötaja välislähetuses. Seega tuleb töötajale maksta Soomes viibimise ajal välislähetuse päevaraha. Lisaks sellele on töötaja ka lähetatud töötaja, kuna ta on saadetud ajutiselt tööandja poolt Soome ettevõttele teenust osutama. See tähendab, et töötajale tuleb tagada ka eelpool loetletud tingimused (sh Soomes kehtiv töötasu).

Näide 2 Ehitaja töötab tavapäraselt Soomes. Seega peab töötaja töölepingus olema töö tegemise kohana märgitud Soome ning töötajale kohaldub ka Soome õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadus § 35 lõige 2 punkt 1), kui just lõike 3 kohaselt ei tuvastata, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul ei ole tegu Eestist lähetatud töötajaga ning talle ei maksta ka välislähetuse päevaraha.

Näide 3 Ehitaja puhul, kes töötab mitmes riigis, kuid on tööle võetud Eestis, kuulub tõenäoliselt kohaldamisele Eesti õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadus § 35 lõige 2 punkt 2), kui just lõike 3 kohaselt ei tuvastata, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Näiteks on töötaja „baasiks“ Soome, kust käiakse Norra ja Rootsi objektidel. Sellisel juhul on töösuhtele kohaldatav õigus Soome oma. Sellisel juhul ei ole tegu Eestist lähetatud töötajaga ning talle ei maksta ka Eesti lähetuse päevaraha. Kui objektidele saatmise alguspunkt on aga Eesti, saab ka töö tegemise tavaline asukoht olla Eesti, mis omakorda tähendab, et töötaja on direktiivi tingimustele vastates lähetatud töötaja ning lisaks on tal on lähetuse puhul õigus välislähetuse päevarahale.