Sa oled siin

Veateade

  • Warning: mt_rand(): max(-1) is smaller than min(0) in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).
  • Notice: Undefined offset: 0 in Database::parseConnectionInfo() (line 1585 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).

Tööinspektsioon: metalltoodete tootmisel varitseb suurim oht tööl kaitseta töövahendiga

Tööinspektsioon viis läbi sihtkontrolli 75 metalltoodete tootmisega tegelevas ettevõttes. Sihtkontrolli tulemusena registreerisid inspektorid kokku 375 rikkumist ning 200 rikkumise kohta koostati ettekirjutus.

Sihtkontrolli käigus kontrollisid tööinspektorid töövahendite korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist ning töökeskkonna riskianalüüside vastavust tegelikule olukorrale. Seekord külastati  ettevõtteid Harju-, Ida-Viru-, Järva-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.

Esmalt kontrollisid inspektorid töövahendite kaitsekatete ja hädaseiskamise seadiste olemasolu. Pea pooltel kontrollitud ettevõtetel olid rikkumised seotud töövahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet vältida aitava kaitsepiirde või -seadise puudumisega. Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soone sõnul olid kaitsekatted kas teadlikult eemaldatud, purunenud või osadele vanematele töövahenditele ei olnud tootja kaitsekatteid ette näinud. „Kaitsepiirde või -seadise eemaldamise põhjenduseks toodi, et need segavad teatud tööoperatsioonide tegemist või neid ei ole üldse vaja,“ märkis ta. „Samas tööinspektorite kogemused näitavad, et tavaliselt segab kaitsekate nende tööde tegemist, mida selle seadmega üldse tegema ei pea või isegi teha ei tohi. Kaitsed on tootja paigaldanud eesmärgiga tagada töötegijate ohutus ning omavoliliselt neid eemaldada on kuritegelik,“ lisas Soon. Probleemseimad töövahendid olid puurpingid, käiad, treipingid, lintlihvijad, lintsaed ja ketaslõikurid. Puudusi esines ka tõsteseadmetega.

Kontrolliti ka liikumisteede vastavust ohutusnõuetele. Ligi pooltes kontrollitud ettevõtetes oli probleeme ohualade märgistamisega. Samuti olid liikumisteedel takistused, nagu ladustatud toormaterjal, valmistoodang või jäätmed.

Isikukaitsevahendite kasutamise kontrollimisel selgus, et pea kõigis ettevõtetes oli tööandja varustanud töötajad vajalike isikukaitsevahenditega. Samas tuli tõdeda, et mitmetes ettevõtetes töötajad neid ei kasutanud. Lisaks kontrolliti ka silmadušši olemasolu, sest metalltoodete toomisega tegelevates ettevõtetes võib silma sattuda nii võõrkeha (puurimine, teritamine, metalli lõikamine, lihvimine, treimine) kui kemikaal. 17% kontrollitud ettevõtetes silmaduššid puudusid.

Valdavalt olid kontrollitud ettevõtetes töökeskkonna riskianalüüsid olemas, ent tuletame meelde, et riskianalüüse tuleb täiendada vastavalt olukorrale (nt seoses uute töövahendite soetamisega, uute tööruumide valmimisega, hindamata on psühhosotsiaalsed ohutegurid ja raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud, riskianalüüsist ei selgu tervisekontrolli vajadus jms).

Metallitööstus on suurima tööõnnetuste arvuga valdkond Eestis. Eelmisel aastal juhtus metalltoodete tootmisel 490 tööõnnetust, millest 116 olid rasked, 373 kerged ja üks neist lõppes kahjuks töötaja surmaga. Statistika kohaselt juhtub enim tööõnnetusi kontrolli kaotamise tõttu masina või seadme üle. Teisel kohal on õnnetuste põhjusena libisemine, komistamine ja kukkumine.

Kristel Abel
Meedianõunik