Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Veateade

  • Warning: mt_rand(): max(-1) is smaller than min(0) in Database::parseConnectionInfo() (line 1632 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).
  • Notice: Undefined offset: 0 in Database::parseConnectionInfo() (line 1632 of /var/virtual/ti.ee/includes/database/database.inc).

Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

2021. aasta on juba toonud ja toob ka edaspidi muudatusi Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) ning silmas tasub pidada kuupäevi 1. märts ja 1. september.

Põhilisteks märksõnadeks on aga kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saamegi uuenenud TTOS-i puhul välja tuua.

Olgu aga öeldud, et tööandjate jaoks, kes TTOS-iga kooskõlas oma töökeskkonnas toimetavad ning teavad, mida on vaja teha, et töötajate tervis oleks hoitud ja tööohutus-töötervishoid kontrolli all, ei muutu suurt midagi ja õigusaktidega pahuksisse ei minda.

Nüüd aga on paslik siiski üle korrata, millised on kaasajastamiseks ettevõetud sammud ja kuidas tööandjate halduskoormus väheneb.

  1. Esimene märksõna on TEIS (tööelu infosüsteem) ja selles toimetamine, millega on algust teinud tööinspektorid ning vähesel määral ka tööandjad. Nüüdsest avanevad tööandjatele veelgi suuremad võimalused TEIS-i keskkonnas tegutsemiseks.

Enne veidi tasutainfost: Tööinspektsioon kasutab oma töös juba aastaid infosüsteeme, mida on vajadusel uuendatud ja täiendatud. Selles infosüsteemis on andmestik, mis Eesti töökeskkonnas on toimunud, millist järelevalvet on tehtud, millist infot on jagatud tööandjatega, sotsiaalpartneritega jne. Üldine mõiste sellele infosüsteemile on töökeskkonna andmekogu, mida kasutab ka TTOS. Tänasel päeval on Tööinspektsioonis kasutusel uus infosüsteem (TEIS) ja vana infosüsteem (ITI). Iga sammuga astutakse lähemale uuele jättes kõrvale vana ning üleminek toimub järk-järgult vastavalt arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Millised on ettenähtud süsteemide andmekoosseisud, on kehtestatud töökeskkonna andmekogu põhimääruses. TTOS-i tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu ühisnimetajana ja ei eristata uut või vana infosüsteemi, kuivõrd kattuvust süsteemides ei tekitata. Küll aga kõik õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse juba TEIS-i arendamiseks.

Tulles aga tagasi TEIS-i enda juurde, siis uus infosüsteem tagab teabe kättesaadavuse, hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettevõtjatele, võimaldades igal osapoolel tagada tööohutus senisest tõhusamalt.

1. märtsist lisandub TTOS-i § 134, mis käsitleb töökeskkonna riskianalüüsiga seonduvat. Kehtima jääb nõue, et tööandja koostab töökeskkonna riskianalüüs, plaanib tegevused riskide vältimiseks, teavitab töötajaid riskianalüüsist ja vajadusel uuendab analüüsi. Lisandub aga nõue, et tööandja laeb juba olemasoleva riskianalüüsi TEISi üles, edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile või kasutab kevadel valmivat võimalust koostada riskianalüüs TEISis

Kevadel valmiv riskide hindamise töövahend aitab tööandjal hinnata töökeskkonna riske. Riskide hindamise töövahend suurendab ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta ja annab tööandjale vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel, et luua ohutuid ja tervislikke töötingimusi.

Tööandja saab iseteenindusse siseneda iseteenindus.ti.ee kaudu.

  1. Järgmisena lisandub TTOS-i muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud) või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad.

Kuni 1. märtsini kehtinud õiguses on tööohutusega seotud kohustused üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal. Uuendusena tekib teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Samamoodi peab ka tööandja teavitama tema töötajatega koos töötavat teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte samas töökeskkonnas töötavat? teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus teisi töötajaid ei ohusta.

Kes on teenuseosutaja? Teenuseosutajana mõistame siin ettevõttesse kutsutud korstnapühkijat, töökeskkonna mõõdistajat, remondimeest, elektrikut, riskianalüüsi tegijat, aknapesijat, seadme (töövahendi) paigaldajat, häälestajat, remontijat vmt. Ta on mistahes valdkonna iseseisev tegija, kes satub teise tööandja töökeskkonda.

  1. Tööandjal on suurem otsustusõigus ka ohutusjuhendi koostamise üle, sest ohutusjuhendi vajadus selgub riskianalüüsist.

Ohutusjuhendite kohustuslikkust/vajalikkust tuleb hinnata lähtuvalt töökeskkonnast, seadme ohtlikkusest/kasutamisest, kasutusjuhendist ning üldpõhimõtteks jääb terviseriski olemasolu. Kui töövahendi kasutamise või töö tegemisega kaasneb oht sattuda tööõnnetusse, või on oht haigestuda tööga seotud haigusesse, tuleb koostada ka ohutusjuhend töövahendile või tehtavale tööle. Kui aga riski tervisekahjustuseks ei ole, puudub ka vajadus ohutusjuhendi koostamiseks.

Nii ei ole vaja koostada ohutusjuhendit pajakindale pagaritöökojas, pastakale või sirklile projektbüroos, klammerdajale kontoris. Küll aga on igati vajalik koostada ohutusjuhend ketaslõikurile, formaatsaele, kuvariga töötamiseks jne.

  1. Muutub ka töötajate esindajate (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindaja) volituste kehtivusaeg ning selle üle otsustab vaid töötajate koosolek.

Selgituseks olgu öeldud, et kui varem oli eespool nimetatud esindajate volituste tähtaeg neli aastat, siis nüüd on see oluliselt paindlikum ja selle üle teeb otsuse vaid töötajate koosolek. Uuenenud seaduse mõttes võib otsustada ka nii, et volitused kehtivad tähtajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada näiteks siis, kui volinik töölt lahkub või kui volinik ise loobub oma ülesannete täitmisest. Samuti juhul, kui töötajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.