Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine, täitmine ja vaidlustamine

Töövaidluskomisjoni otsus on samasuguse juriidilise jõuga otsus nagu kohtuotsus. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Töövaidluskomisjoni otsus

Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidluskomisjoni arvates on töövaidlusasja arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Istungil arutatud töövaidlusasjas teeb kolmeliikmeline töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, mis lisatakse otsusele. Kolmeliikmelise töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsuse vormistab kirjalikult töövaidluskomisjoni juhataja. Kirjalikus menetluses teeb otsuse töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt.

Otsus põhineb seadusel ja peab olema põhjendatud. Otsust tehes tuginetakse üksnes asjas kogutud tõenditele.

Otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Täpne otsuse teatavaks tegemise aeg ja viis antakse teada tavamenetluse raames istungi lõpus või kirjaliku menetluse korral määrusega.

Otsuse kättetoimetamine

Töövaidluskomisjon annab pooltele teada töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise viisist. Töövaidluskomisjoni otsust on võimalik kätte toimetada elektroonselt e-posti teel, posti teel või avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Poolel tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist kinnitada (nt kui otsus saadetakse poolele e-posti teel, tuleb vastata otsuse saatnud töövaidluskomisjoni sekretär-referendile, et otsus on kätte saadud). Kui pool ei kinnita otsuse kättesaamist e-posti teel, saadetakse otsus poolele posti teel. Kui poolele ei õnnestu otsust kätte toimetada ka posti teel, avaldab töövaidluskomisjoni sekretär-referent otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes teadaannetes avaldamisel loetakse, et otsus on poolele teatavaks tehtud 15 kalendripäeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest.

Otsuse jõustumine

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast 30päevase tähtaja möödumist otsuse kättesaamisest arvates, kui kumbki pool ei ole otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. Tähtaja kulgemist hakatakse lugema kättesaamisele järgnevast päevast. Näiteks kui pool sai otsuse kätte 01.04.2022, siis tuleb 30-päevast tähtaega hakata lugema alates 02.04.2022. Kui pool pöördub otsuse saamisest 30 päeva jooksul sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse, siis töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu. Kui kohtus on vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsus osaliselt, jõustub töövaidluskomisjoni otsus vaidlustamata osas.

Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise kinnituseks lisab töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär-referent poole või puudutatud haldusorgani (näiteks Eesti Töötukassa või Maksu- ja Tolliameti) taotlusel otsusele jõustumismärke. Töövaidluskomisjon lisab otsusele jõustumismärke, kui on kontrollinud kohtute infosüsteemist üle, et samas asjas ei ole alustatud kohtumenetlust. Jõustumismärke lisamiseks peab mõlema osapoole otsuse kättesaamise hetkest olema möödunud vähemalt 31 kalendripäeva. Jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär-referent, kes varustab jõustumismärke oma digitaalallkirjaga. Jõustumismärke saamiseks tuleb pöörduda vastava taotlusega otsuse teinud töövaidluskomisjoni poole.

Otsuse täitmine ja viivitamatu täitmine

Kui otsus on jõustunud, on otsuse täitmine pooltele kohustuslik.

Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Taotluse võib esitada ka töövaidluskomisjoni istungil enne sisulist arutelu. Sellisel juhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus töötasu nõude osas kättesaamisel, mitte 30 kalendripäeva möödudes otsuse kättesaamisest.

Kohtutäituri poole pöördumine

Kui kohustatud isik töövaidluskomisjoni otsust või töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, on võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Selleks tuleb kohtutäiturile esitada jõustunud töövaidluskomisjoni otsus (st jõustumismärkega otsuse), viivitamata täitmisele kuuluva otsus või kompromissi kinnitamise määrus.

Kohtutäituri poole pöördumise kohta saate täpsemalt lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt. (https://kpkoda.ee/)

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine

Kui töötaja või tööandja (pool või pooled) ei ole nõus Töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsusega, siis peale otsuse kättesaamist 30 kalendripäeva jooksul on neil võimalus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks maakohtusse.

Kohtusse pöördumise korral töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsus ei jõustu. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud.

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse saamisele järgnevast päevast. Näiteks, kui töövaidluskomisjoni otsus saadi kätte täna, siis vaidlustamise tähtaega hakatakse lugema homsest. 

Töövaidluskomisjoni otsust on võimalik kätte toimetada elektroonselt e-posti teel, posti teel või avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Olukorras kus pool ei kinnita otsuse kättesaamist e-posti teel, saadetakse otsus poolele posti teel. Kui poolele ei õnnestu otsust kätte toimetada ka posti teel, avaldab töövaidluskomisjoni sekretär-referent otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldamisel loetakse, et otsus on poolele teatavaks tehtud 15 kalendripäeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest.

Näide: töövaidluskomisjon edastab pooltele otsuse elektroonselt e-posti teel 01.02.2023. Otsuse kättesaamist e-posti teel kinnitab ainult töötaja saates 01.02.2023 töövaidluskomisjonile e-posti teel sellekohase kinnituse. Kuna töötaja kinnitas otsuse kättesaamist 01.02.2023, siis töötaja puhul tuleb 30-päevast vaidlustamise tähtaega hakata lugema alates 02.02.2023.
Tööandja otsuse kättesaamist e-posti teel ei kinnitanud ja talle edastati otsus posti teel. Kuna ka posti teel ei õnnestunud tööandjale otsust kätte toimetada, siis tehti tööandjale otsus teatavaks Ametlike Teadaannete kaudu. Sellisel juhul tuleb 30-päevast vaidlustamise tähtaega hakata lugema peale 15 kalendripäeva möödumist otsuse resolutsiooni avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Kohtusse pöördumise korral tuleb esitada hagiavaldus. Kohtusse ei saa esitada kaebust töövaidluskomisjoni otsuse peale. 

Hagiavaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse (st millisel õiguslikul alusel) ja millised tõendid seda nõudmist kinnitavad. Seega tuleb hagiavaldusse kirjutada hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Hagiavaldus tuleb allkirjastada. Kui hagiavalduse esitab hageja esindaja, kes ei ole advokaat, tuleb lisada volikiri.

Hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseaduse. Teatud hagid on riigilõivuvabad (näiteks hagid, mis on esitatud töötasu või palga nõudmiseks ja ka töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuete puhul). Tööandjal kohtus tööasjades riigilõivuvabastust ei ole.

Vajaduse korral annab kohus pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis ning oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja (st töövaidluskomisjonile avalduse esitanud isik) esitada hagi kohtusse töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Kui töövaidluskomisjon rahuldab avalduse täielikult või osaliselt, võib teine pool (st see isik, kelle vastu oli esitatud nõue töövaidluskomisjonile) esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on kohtumenetluses hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isik (st avaldaja). Kostjaks on kohtule taotluse esitanud pool (st see isik, kelle vastu oli esitatud nõue töövaidluskomisjonile).

Oluline on meeles pidada, et pool, kes on kohtumenetluses hageja rollis, peab esitama kohtule avalduse. Avaldus tuleb teha hagiavaldusele ettenähtud vormis ja esitada kohtule kohtu poolt määratud ajaks. Vastasel juhul jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

Näide: töövaidluskomisjonis oli avaldajaks töötaja, kelle nõue oli töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud täielikult. Tööandja ei nõustunud otsusega ja esitas kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Sellisel juhul on kohtus hageja rollis avaldaja (st töötaja) kes peab kohtu poolt määratud tähtajaks esitama kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse. Kui töötaja jätab kohtu poolt määratud tähtajaks nõuetekohase hagiavalduse esitamata, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata, mis omakorda tähendab, et varasemalt töötaja kasuks tehtud töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu (st sisuliselt muutub varasemalt tehtud otsus kehtetuks).

Lisaks peavad pooled kohtumenetluses arvestama ka sellega, et kuigi töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis kohtusse pöördumise korral võivad pooled nõuda nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses töövaidlusasja menetlusega tekkinud kulude hüvitamist. Riigikohus on seisukohal (otsus nr 3-2-1-80-15), et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulusid (näiteks õigusabi kulud, tõlkekulud jms) võib hiljem nõuda kohtus kahjunõude korras (kohtueelses menetluses tehtud kulutustena). Sellest tulenevalt töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on pooltel võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega.

Hagiavalduse vorm on leitav siin.

Hagimenetlusest ja hagiavalduse esitamisest loe täpsemalt Eesti Kohtute lehelt.

Viimati uuendatud 06.02.2023