Menu

Tööelu infosüsteem

2019. aasta veebruarist hakatakse arendama Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi (TEIS).

Tööinspektsiooni e-teenuste kasutajateks on Eestis tegutsevad ettevõtted ja nende töötajad.

Arendused toimuvad kahes etapis:

I etapis arendatakse välja tööelu infosüsteem ja selle juurde kuuluv järelevalvemoodul. Olemasolev tööelu portaal asendatakse kaasaegsemaga.

  • Raamlepingu maht: 1 miljon eurot
  • Planeeritav valmimise aeg: 2020 I kvartal
  • Lepingulised arenduspartnerid: TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ
  • Kaasatud partnerid: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon, töötervishoiuteenuse osutajad ning kümned ettevõtted.

I etapi arendust rahastatakse projektist  Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimused ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014-2020“.

II etapis arendatakse tööelu infosüsteemi juurde ettevõtja jaoks töövahendid, et neil oleks tõhusam tuvastada oma tegevusala levinumad töökeskkonna ohtusid. Tänu infosüsteemis pakutavatele lahendustele saab kavandada ohtude maandamiseks vajalikud tegevused. Samas etapis uuendatakse olemasolev tööstressi kaardistamise töövahend Stressikaardistaja.

  • Arendus algab 2020

2021. aastaks on projekti lõppedes Tööinspektsiooni teenused mugavalt kättesaadavad ühest infosüsteemist.

 

ESIMESE ETAPI TÖÖD

TÖÖELU INFOSÜSTEEM

Tööelu infosüsteem on tööandjale kasutatav iseteenindusena ning annab ettevõtjale selge ülevaate, mida riik tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ootab ning võimaldab ühtlasi ka selleks vajalikud tegevused senisest lihtsamalt ära teha.

Tööandja suhtlus Tööinspektsiooniga hakkab loodava infosüsteemi abil toimuma kasutajale mugavalt läbi iseteeninduse. Süsteem hoiab ettevõtte seisundil silma peal ja puuduse tuvastamisel annab sellest tööandjale teada koos edasiste juhistega.

Näiteks:

  • Kui ettevõttel on määramata töökeskkonnaspetsialist, siis süsteem teavitab sellest puudusest ettevõtjat.
  • Kui töökeskkonnaspetsialisti rolli täitev töötaja lahkub töölt, palub süsteem määrata tema asemele uue töötaja töökeskkonnaspetsialisti rolli täitma.

Automaatteavituse abil on ettevõtjal mugav oma töökeskkonna ja töötervishoiu teemadel silma peal hoida ja teha aegsasti kõik vajalikud tegevused, et töökeskkond oleks ohutu ning töötajate elu ja tervis oleks kaitstud.

TÖÖELU INFOSÜSTEEMI ÜLESEHITUS

Tööelu infosüsteemi ülesehitamine toimub üksikute osade (moodulite) kaupa, sellise lähenemisega on süsteemi uuendamine oluliselt lihtsam ja ühes teenuses tehtud muudatused avaldavad mõju teistele süsteemi osadele vaid minimaalselt. Infosüsteemi kasutajatele tähendab see stabiilsemat süsteemi, kus täiendava funktsionaalsuse lisandumine ei põhjusta tõrkeid teistes süsteemi osades. Samuti võtame tööelu infosüsteemi arhitektuuris kasutusele end juba maailmapraktikas tõestanud konteinertehnoloogia, mis teeb keskkondade seadistamise ja koormuse korral nende korrastamise oluliselt lihtsamaks. Tervikuna tähendab see suunda automatiseerimisele, mistõttu inimliku eksimise võimalus süsteemi haldamisel on viidud miinimumini. Automatiseerimise kaasmõju on infosüsteemi madalam halduskulu.

TÖÖELU INFOSÜSTEEMI JÄRELEVALVE MOODUL

Tööelu infosüsteemiga loomisega uuendatakse ka Tööinspektsiooni järelevalve protsesse.

Praegu baseerub järelevalve paljuski inspektorite külastuse käigus tehtaval kontrollil ja ettevõtjaga e-kirja teel toimuval suhtlusel. Selline tegevus on väga ressursimahukas nii majanduslikult kui inimtöötundide mõttes.

Infosüsteemi loomisega on Tööinspektsioonil võimalus järelevalvet läbi viia mitut uut moodi.

Esmalt hindab süsteem automaatselt ettevõtte töökeskkonna seisundit ettevõtte enda poolt esitatud andmete alusel ning kuvab tööandjale teavitused võimalikest puudustest ja annab juhised nende lahendamiseks.

Teiseks saab tööinspektor järelevalvet teostada kontaktivabalt ning seeläbi saab optimeerida järelevalve teostamise aega.

Võimalus teostada kontrolli ettevõttes koha peal jääb jätkuvalt alles, seda rakendatakse peamiselt just nendes olukordades, kus infosüsteemi andmetel on risk kõige suurem.  Kuna infosüsteem kuvab ettevõttele tema riskihinde ja pakub ettevõttele vajalikud tegevused, siis on tööandjal suurem teadlikkus ja ülevaade oma ettevõtte töökeskkonna olukorrast ja vajalikest tegevustest. Selle tulemusena muutub aja jooksul rohkemates ettevõtetes töökeskkond turvalisemaks.

TÖÖELU PORTAAL

2012. aastal loodud Tööelu portaal on Tööinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi ühine infoportaal, mis pakub olulist teavet töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu teemadel

  • töötajatele,
  • tööandjatele,
  • noortele tööturule sisenejatele,
  • alustavatele ettevõtjatele
  • erivajadustega inimestele

Kasutajate seas on tööelu portaal populaarne, kuid selle tehnilist lahendust ei ole kaasajastatud. Samuti vajab uuendamist kasutajavaade ja funktsionaalsus. Tööelu infosüsteemi loomisega teostatakse arendustegevused ka tööelu portaalis, ning sellest saab värav tööelu infosüsteemi.


SEOTUS ARENGUKAVADEGA

Tööinspektsiooni arengukava 2016-2020 peamised eesmärgid on:

1. Uue tsentraalse tööelu portaali loomine. Tööelu portaal peab arenema peamiseks tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhtealase teabe vahendamise kanaliks.

2. Automaatne ja kontaktivaba järelevalve. Tööinspektsiooni ressursside kasvu järelevalve teostamiseks ei ole ette näha. Tulemaks toime kasvanud järelevalve vajadusega on otstarbekas kasutada automaatseid kontrolle ja ohuhinnangul põhinevaid valimeid. Rakendades automaatseid kontrolle, on võimalik tõsta järelevalve mahtu ja tõhusust. Sealhulgas üks alternatiivne võimalus on rakendada kontaktivaba järelevalvet, mille kesksel kohal on idee, et kokkupuude seaduskuuleka ettevõtjaga oleks võimalikult väike. Automatiseeritusest hoolimata peab olema Tööinspektoril võimalik veenduda, et ettevõte, kes kontrolle läbib, tegeleb töökeskkonna ohutusega.

3. Halduskoormuse vähendamine ettevõtjatele. TI eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust ja rakendada riiklikus järelevalves laiapõhjaliselt e-lahendusi, mille raames on võimalik:

  • luua veebipõhiseid interaktiivseid lahendusi, mis aitavad vähendada halduskoormust ja ei suurenda töökeskkonna ohutegurite avaldumise riski;  
  • vähendada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormust madalate riskidega sektorites, kasutades e-teenuseid.

4. Tööohutuskultuuri parendamine ettevõtetes. Ettevõtete ja organisatsioonide ohutuskultuuri parandamiseks muudetakse riskianalüüsi põhimõtteid. Mitmed teised tegevused seostuvad teadlikkuse tõstmisega:

  • tööohutuse ja töötervishoiu strateegilised eesmärgid on kajastatud riiklikes arengukavades ja programmides;
  • edendada avalikku arutelu huvi- ja sidusrühmadega, kelle kaudu levivad mõjud Eestis kaugemale;
  • koguda ja levitada valdkondlikku parimat praktikat;
  • levitada töökohaga seotud psühhosotsiaalsete probleemide ennetamise häid tavasid;
  • jätkata teadlikkuse tõstmist nii jooksvalt kui ka kampaaniate kaudu;
  • tõsta inimeste teadlikkust vajadusest eelistada töölepingu põhist tööd;
  • tuvastada ja teavitustegevusega ennetada uutest tehnoloogiatest tulenevaid uusi riske töökeskkonnas.

5. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vähendamine. Selleks, et tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi reaalselt vähendada, peab tõhustama kommunikatsiooni ettevõtjate ja TI vahel. Kommunikatsioon peab olema kiire, vähese bürokraatiaga ja toimuma e-kanalis nt läbi uue tööelu infosüsteemi. Kui infosüsteem on asjakohane ja tõhus, siis avaldab see ettevõtetele positiivseid tulemusi. Kui süsteemid on kohmakad, killustatud ja ei suhtle omavahel, siis ettevõtja pigem loobub TI-ga suhtlemisest ja see peegeldub ka tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste statistikas negatiivselt. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vähendamise seisukohalt on oluline ka järelevalve tegevate inspektorite kompetentsi tõstmine, kui ka tööandjate pidev harimine.

6. Samuti pöörab TI 2016-2020 perioodil rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete nõustamisele, koolitamisele ja kaasamisele, et tõsta teadlikkust, tööohutusse ja töötervishoidu panustamist. Järelevalves lähtutakse ohuhinnangust ja eelkõige kontrollitakse ettevõtteid ja organisatsioone, mille riskiaste on kõrge.

Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2016-2023

Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2016-2023 toob välja, et tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist ja selle kvaliteedi tagamiseks on oluline tõhus riiklik järelevalve. Arengukava üks eesmärk on tööohutuskultuuri arendamine, mille üheks väljundiks on riskide juhtimine. Pööratakse suuremat tähelepanu, et ettevõtted on teadlikud riskidest ja võtavad ette samme nende maandamiseks. Järelevalve osas on soov tõhustada järelevalvet, ehk siis jõuda suurema hulga ettevõteteni, kuid järelevalve kõrval on üha olulisemat rolli omandamas nõustamine, mille läbi tõstetakse teadlikkust. Tehnilise poole pealt toob arengukava välja IT lahenduste vähese sidususe ja innovaatilisuse. Riiklikul tasemel eksisteerib mitmeid andmeid, mida saaks taaskasutada ja seeläbi vähendada halduskoormust ja tõhustada järelevalvet.

Eesti tööelu uuringu 20153 andmetel puutub 91% töötajatest töökohal olulisel määral kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. Eesti kaotab igal aastal tööõnnetuste tagajärjel umbes 118 000 tööpäeva. Aastatel 2009–2014 sai töökohal toimunud õnnetuste tõttu raskelt viga 4593 töötajat ning kaotas elu 105 inimest. 2015. aastal oli juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4% töötajatega. TI andmetel registreeriti 2016. aastal 5081 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1019 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 26. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 20% kõikidest registreeritud tööõnnetustest. Eesti Haigekassa andmetel oli 2016. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu haiguslehel ligi 600 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 27,5 haiguspäeva. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud nende terviseprobleeme. Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale, tööandjale ja riigile. Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osalemist.


Lisainfo:

Rauno Piirsalu

Tööelu infosüsteemi projektijuht

rauno.piirsalu|ät|ti.ee