Töötervishoiu aastakonverentsil räägiti eesseisvatest muutustest

Rahvusraamatukogus kohtusid XXI töötervishoiupäeva konverentsil töökeskkonna spetsialistid, et arutada töötervishoiu olukorda ning tulevikku. Konverentsi avas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Konverentsil tehti ülevaade Eesti töökeskkonnast 2019. aastal. Ettekannetes arutleti selle üle, kas tänane töötervishoiusüsteem aitab tagada töötajate hea tervise või tuleb süsteemi muuta. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles konverentsi avades, et sotsiaalministeerium on tellinud töötervishoiuteenuse uuringu, mille tulemusel soovitakse saada kevadeks mitu alternatiivset stsenaariumi töötervishoiukontrolli tõhusamaks muutmiseks. „Uuringu tulemusena selgub, kas ja mida peaksime kehtivas töötervishoiusüsteemis muutma, et see täidaks paremini oma eesmärki töötajate tervise kaitsel. Sama oluline on parandada laiemalt ohutuskultuuri ettevõtetes, millesse panustavad nii töötajad kui tööandjad. Riigi poolt jätkame vajalike tegevustega kõigi tööturu osapoolte teadlikkuse tõstmisel kui ka riikliku järelevalve tõhustamisel.“ 

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu tegi ülevaate Eesti töökeskkonnast käesoleval aastal. Õnnetusterohkeim tegevusala on jätkuvalt metallitööstus, millele järgneb ehitus ja kaubandus. Eelmisel aastal jäi tööõnnetuste tõttu tegemata 1,3 miljonit töötundi. Maripuu nentis, et tööõnnetus hüüab tulles: „Enne raske tööõnnetuse toimumist võib ettevõttes juhtuda umbes viis kergemat õnnetust või olla analoogseid ohuolukordi. Suurem tähelepanelikkus ja ohutusreeglite järgmine aitaks hoida inimeste tervist ja ohutust.“

Arstikeskusese Qvalitas peaarst dr Toomas Põld sõnas, et iga aastaga on töötajatel arvutiga tööd üha rohkem, olgu siis kontoris või tööstuses. See seab ka uued ja kõrgendatud nõuded töötaja valmisolekule ja tähelepanule. „Üha suuremaks muutuvad vaimse tervise probleemid ning tööstress. Hea kontakt kolleegidega ja hea suhtlus organisatsiooni sees aitab vähendada tööstressi ning hoida töötajaid, et nad tuleksid hea meelega tööle ning läheksid sealt rõõmsa meelega koju,“ ütles dr Põld.

Konverentsil räägiti tööelu infosüsteemi ning iseteeninduse arengutest ning tehti kokkuvõte üle-euroopalisest kaheaastasest töökeskkonna ohtlike ainete kampaaniast. Konverentsil tutvustati esmakordselt viite vastvalminud tööstressi videot. Kaks videot räägivad tööstressist üldiselt ning võimalustest end hoida. Kolm järgnevat keskenduvad tööstressile juhil, kolleegil ning õpetajal ja annavad näpunäiteid, kuidas stressi vähendada. Värske pilguga vaatas töötervishoiu olukorrale töötervishoiu arst-resident dr Evelin Ilves. Konverentsi lõpetas arutelu töötervishoiu tuleviku üle.

Tööstressi videoid saab vaadata Tööelu portaalist https://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/31