Kampaaniad

Tööinspektsiooni teavituskampaania 2018 "Tunne oma õigusi - juhendamine ja väljaõpe" toimus perioodil 07.09 - 29.10.2018. Kampaania oli suunatud töötajatele ja tööandjatele.  Eestis juhtub päevas keskmiselt 14 tööõnnetust, neist viiendik on raskete tagajärgedega. Sageli on selle põhjuseks töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine, mis on töökeskkonnas tuvastatud rikkumistelt teisel kohal. Juhendamise olulisuse meelde tuletamiseks kutsus Tööinspektsiooni ettevõtteid ja organisatsioone 2018. aasta septembri viimasel nädalal osalema algatuses 

„Panusta ohutusse, kohe!“. Üleskutse eesmärk oli näidata, mil viisil on asutustes juhendamine korraldatud ning anda seeläbi ideid ka teistele. Tööinspektsiooni üleskutsega liitus septembri lõpus 48 ettevõtet ja asutust üle kogu Eesti. Algatusega „Panusta ohutusse, kohe!“ liitunud asutused viisid läbi tööohutuse alased juhendamised ning jäädvustasid tehtu fotode või videotena, mis on kõigile kättesaadavad 

Tööelu Facebooki lehel. Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond Toetuse andmise tingimused "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014–2020“

Kampaania “Tunne oma õigusi – märka ohtu” eesmärgiks oli teadvustada nii töötajale kui tööandjatele, et masinatega töötamisel tuleb olla tähelepanelik ning kontrollida alati töövahendite seisukorda. Kui märgatakse töövahendites vigu või puudusi, tuleks sellest alati teavitada oma tööandjat.

Statistika näitab, et paljud masinatega seotud tööõnnetused juhtuvad tegelikult hooletusest, hoolimatusest ning hajameelsusest. Kiputakse unustama, et töövahendi tootja pole kaitseseadised ilmaasjata ette näinud ning masinaid hakatakse omavoliliselt ümber seadistama või muutma. See loob sobiva pinnase tööõnnetuste juhtumiseks. Kontrolli kaotamisest masinate, tööriistade või transpordivahendite üle võivad tekkida väga tõsised ohuolukorrad, mille tulemuseks on tööõnnetus, halvimal juhul ka töösurm.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond Toetuse andmise tingimused "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014–2020“

2016. aastal korraldab Tööinspektsioon sotsiaalkampaania „Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe“.

Kampaania eesmärk on motiveerida töötajaid ja tööandjaid pöörama senisest rohkem tähelepanu tööohutuse ja töötervishoiu parendamisele ning astuma ettevõtetes reaalseid samme turvalisema ja produktiivsema töökeskkonna suunas. 

Kampaaniat finantseerib Euroopa Sotsiaalfond Toetuse andmise tingimused "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014–2020“

Tunne oma õigusi – lepingueelsed läbirääkimised 2016

2016. aastal korraldab Tööinspektsioon sotsiaalkampaania „Tunne oma õigusi – lepingueelsed läbirääkimised“.

Kampaania eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse suurendamine lepingueelsete läbirääkimiste vajalikkusest.

Kampaaniat finantseerib Euroopa Sotsiaalfond Toetuse andmise tingimused "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 2014–2020“

Kampaania „Tervislikud töökohad sõltumata east“ 2016-2017

2016.–2017. aastatel korraldab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) üle Euroopa kampaania „Tervislikud töökohad sõltumata east”. EU-OSHA kampaanias keskendutakse jätkusuutlikule töötamisele ja täisväärtusliku eluperioodi pikendamisele, rõhutatakse riskide ennetamise tähtsust kogu karjääri vältel ning selle eeliseid töötajatele, ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna. Kampaania eesmärgiks on edendada säästvat töötamist ja tervena vananemist alates tööelu algusest. Sellega kaitstakse töötajate tervist enne ja pärast pensioniiga ning ühtlasi ka organisatsioonide tootlikkust.

EU-OSHA kampaania Eestis avati pressikonverentsiga 28. aprillil, kui tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiupäeva.

2015. aastal korraldab Tööinspektsioon sotsiaalkampaania „Tunne oma õigusi – noor töötaja“.

Kampaania eesmärgiks on noorte teadlikkuse suurendamine töökeskkonnast ja töösuhetest, et anda esmaseid teadmisi tööellu astujale ning vähendada alla kahe aastase tööstaažiga töötajatega juhtunud tööõnnetuste arvu.

Kampaania sihtgrupiks on noored töötajad (18+ vanusegrupp), kes valdavalt lõpetavad 2015. aastal kutseõppeasutused ja sisenevad tööturule.

Kampaania raames viiakse läbi meediakampaania, koostatakse erinevaid teabematerjale ja korraldatakse teabepäevi kutseõppeasutustes. Ilmus kahepoolne brošüür

„Noore töötaja meelespea: Mida arvestada tööle minnes?“

„Tööandja meelespea: Mida arvestada noort töötajat tööle võttes?“.

Kampaaniat finantseerib Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

2014.–2015. aastatel korraldab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) üle Euroopa kampaania „Tervislikud töökohad – vähem stressi”, mille käigus kutsutakse erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone üle Euroopa aktiivselt võitlema psühhosotsiaalsete riskidega töökohtadel. Eestis koordineerib kampaaniat Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.

Kampaania on suunatud kõikidele tööandjatele ja töötajatele eesmärgiga teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd. Eestis keskendutakse peamiselt kahele fookusele: tööalased suhted ning töö- ja pereelu ühildamine.

Kampaania raames toimub pressikonverents, seminarid erinevates Eesti linnades, tööohutuse filmiõhtu, Töötervishoiupäev, levitatakse ja avaldatakse teabematerjale, Napo multikaid ja teisi praktilisi vahendeid. 2014. aastal viidi läbi Hea Tava auhinna konkurss, mille eesmärgiks oli tõsta esile ettevõtteid ja organisatsioone, kes aktiivselt vähendavad tööstressi ja psühhosotsiaalseid riske töötajate endi kaasabil. 

Libisemine ja komistamine samal tasapinnal 2014

2014. aastal korraldas Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) koos EL liikmesriikide esindajatega kampaania teemal "Libisemine ja komistamine samal tasapinnal". Kampaania ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks moodustati Eesti juhitav töörühm kuhu kuulusid veel Iirimaa, Poola, Taani ja Ühendkuningriigi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri esindajad. Eestis viis kampaania läbi Tööinspektsioon.

Kampaania eesmärgiks oli järelevalve ja teavitustegevuse kaudu pöörata töötajate ja tööandjate tähelepanu libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste ennetamisele. Kampaania sihtgrupiks olid toidu valmistamise, metallitööstuse, tervishoiu, HoReCa (hotell/restoran/toitlustamine) ja jaemüügi ning hulgimüügi (ladustamine) sektorite ettevõtted.

Kampaania raames toimus 5 teabepäeva Eesti erinevates linnades, pressibriifing, meediakampaania, ilmusid sisulised artiklid, koostati õpetlik interaktiivne tarkvara olukordadest kus libisemine ja komistamine on võimalik ja nende ennetamise võimalustest, kampaania kalender 2015. aastaks ja poster.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja 2014

2014. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania "Tunne oma õigusi – lähetatud töötaja".

Kampaania eesmärgiks oli lähetatud töötaja alase teadlikkuse tõstmine töötajate ja tööandjate seas. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad, kes puutuvad kokku välismaal töötamisega või ostavad sisse tööjõu teenust EL liikmesriikidest Eestisse. Töölähetuse ja lähetatud töötaja eristamine on keeruline nii tööandja kui töötaja jaoks. Tööinspektsiooni pöörduva inimese jaoks on raske aru saada, milline õigus kohaldub. Samuti tekitab segadust terminoloogia – kas tegu on töölähetuse või lähetatud töötajaga.

Kampaania raames toimus seminar laeval M/S Superstaar, 15 teabepäeva Eesti erinevates linnades, pressikonverents, meediakampaania, ilmusid sisulised artiklid ja brošüür „Töölähetus ja töötajate lähetamine“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

2013. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania "Tunne oma õigusi – eelista töölepingut".

Kampaania eesmärgiks oli selgitada töölepingu sõlmimise olulisust ja vajalikkust. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad. Töötajate puhul oli taotluseks selgitada probleeme, mis võivad tekkida töölepinguta töötamisel või töötamisega töösuhte tunnustega võlaõigusliku lepingu aluse. Teemad hõlmasid nii sotsiaalset kaitset, näiteks haigushüvitisi ja pensioni, kui ka töölepinguga ettenähtud puhkuse ja perepuhkuste kasutamise võimalust. Samuti tööohutuse aspekte ehk tööandja kohustust turvalise ja tervisthoidva töökeskkonna tagamisel.

Kampaania viidi läbi koos sotsiaalpartneritega. Kampaania raames toimus ümarlaud ajakirjanikele, meediakampaania, ilmusid sisulised artiklid ja brošüür „Eelista töölepingut“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Uued töötajad 2013

2013. aastal korraldas Tööinspektsioon tööohutusalase ennetuskampaania teemal „Uued töötajad“.

Kampaania eesmärgiks oli tutvustada või meelde tuletada uutele töötajatele töölepinguga seotud õigusi ja kohustusi ning teadvustada tööandjatele, kui oluline on panustada ettevõttes töötajate juhendamisse ja väljaõppesse ning ohutute töövõtete omandamise kontrollimisse.

Ajavahemikul 2006-2010 registreeriti Eestis üle 3300 raske tööõnnetuse. Esimesel töötamise aastal juhtunud tööõnnetuste osakaal on ca 30% kõigist registreeritud tööõnnetustest, mis on üle kahe korra enam kui teisel töötamise aastal. Kõige sagedasemalt juhtub esimesel töötamise aastal tööõnnetusi kuni 25-aastaste noorte töötajatega. Kõigist 18-24 aasta vanustest raskesse tööõnnetusse sattunud töötajatest juhtus 60% tööõnnetus esimesel aastal.

Kampaania raames toimus 6 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür „Uus töötaja ettevõttes“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Vedaja vastutus sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise korraldamisel 2013

2013. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania „Vedaja vastutus sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise korraldamisel“.

Kampaania eesmärgiks oli teavitada transpordiga tegelevaid ettevõtteid erinevatest riigisisestest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mis sätestavad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid; samuti vedaja vastutusest nõuete täitmata jätmisel, Tööinspektsiooni järelevalve ja läbiviimise põhimõtetest.

Kampaania raames külastasid tööinspektorid transpordiga tegelevaid ettevõtteid, toimus 6 teabepäeva Eesti erinevates linnades ning ilmus käsiraamat „Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Ennetame riske üheskoos 2012–2013

2012.–2013. aastatel korraldas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) koos partneritega Euroopa Liidu 27 liikmesriigist ja mujalt tervislike töökohtade kampaania „Ennetame riske üheskoos”. Eestis oli agentuuri partneriks Tööinspektsioon.

Kampaania eesmärgiks oli aidata riigiasutustel, ettevõtjatel, organisatsioonidel, töötajatel ja nende esindajatel ning teistel sidusrühmadel teha tööohutuse ja töötervishoiu edendamise nimel koostööd. Kampaania keskendus järgmistele teemadele: riskide ennetamine; riskide juhtimine; tippjuhtide innustamine riskide vähendamisel aktiivselt osalema; töötajate, nende esindajate ja teiste sidusrühmade julgustamine juhtidega riskide vähendamiseks koostööd tegema.

Kampaania raames korraldati Eestis erinevaid seminare, ajakirjanike ümarlaudu, parimate praktikate workshop, kaks Töötervishoiupäeva. Jagati tuhandeid teavitusmaterjale, ilmusid erinevad pressiteated ning eesti keelde tõlgiti õppevahend õpetajatele, et tutvustada algkooli lastele tervise ja ohutuse teemasid harivate ning samas lõbusate ja kaasakiskuvate Napo videoklippide ja loovtegevuste abil. 

2012.–2013. aastatel korraldas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) koos partneritega Euroopa Liidu 27 liikmesriigist ja mujalt tervislike töökohtade kampaania „Ennetame riske üheskoos”. Eestis oli agentuuri partneriks Tööinspektsioon.

Kampaania eesmärgiks oli aidata riigiasutustel, ettevõtjatel, organisatsioonidel, töötajatel ja nende esindajatel ning teistel sidusrühmadel teha tööohutuse ja töötervishoiu edendamise nimel koostööd. Kampaania keskendus järgmistele teemadele: riskide ennetamine; riskide juhtimine; tippjuhtide innustamine riskide vähendamisel aktiivselt osalema; töötajate, nende esindajate ja teiste sidusrühmade julgustamine juhtidega riskide vähendamiseks koostööd tegema.

Kampaania raames korraldati Eestis erinevaid seminare, ajakirjanike ümarlaudu, parimate praktikate workshop, kaks Töötervishoiupäeva. Jagati tuhandeid teavitusmaterjale, ilmusid erinevad pressiteated ning eesti keelde tõlgiti õppevahend õpetajatele, et tutvustada algkooli lastele tervise ja ohutuse teemasid harivate ning samas lõbusate ja kaasakiskuvate Napo videoklippide ja loovtegevuste abil. 

Tunne oma õigusi – tervislikud ja ohutud töötingimused 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania "Tunne oma õigusi – tervislikud ja ohutud töötingimused".

Kampaania eesmärgiks oli muuta töökeskkond töötajasõbralikumaks ja ohutumaks ning vähendada oluliselt tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu, et sel viisil hoida kokku rehabilitatsioonile kulutatavaid summasid ja tööaega, kuna tööõnnetuste arv Eestis näitab viimastel aastatel kasvutendentsi. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad. Töötajate puhul oli taotluseks selgitada neile nende õigust ohutule töökeskkonnale ja tööohutuse tagamise vajadust, et ärgitada töötajaid oma õigusi nõudma ning nende eest seisma. Tööandjate puhul oli põhirõhk motol: „Kui tahad, et sinu töötajad hästi ja produktiivselt töötaksid, siis garanteeri neile inimsõbralikud ja ohutud töötingimused!“

Kampaania provokatiivses hüüdlauses peituva allegoorilise küsimusega “Töö tapab tegijat?” kutsuti kõiki tööturu osapooli teadvustama, mida saame teha selleks, et töö ei tapaks ega sandistaks, vaid tõesti kiidaks oma tegijat.

Kampaania raames toimus pressikonverents-ümarlaud, Tööelu konverents, meediakampaania, ilmusid sisulised artiklid ja infomaterjal "Töö tapab tegijat". 

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Sisekontroll – töökeskkonna juhtimine ettevõttes 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon tööohutusalase ennetuskampaania teemal „Sisekontroll“.

Kampaania eesmärgiks oli suunata tööandjaid enam mõtlema tegevustele, mida nad saaksid oma töö parema korraldamisega tehtud. Kampaania sihtgrupiks valiti eelkõige tootmis- ja ehitus- ning teenindussektori (kaubandus, toitlustus) ettevõtted, kuna Tööinspektsiooni hinnangul oli just nendes sektorites koostöö tööandja esindajate ja töötajate vahel nõrgem.

Tööandjate tegevuses on enim probleeme seoses ettevõtte töökeskkonnastruktuuride (töökeskkonna-spetsialist, töökeskkonnavolinik, töökeskkonna nõukogu) moodustamise ja töölerakendamisega ning sisekontrolli läbiviimisega. Halvem on teabe liikumine töökeskkonnaalastest probleemidest töötajatelt tööandjani ja vastupidi. Töötamiskohad on rohkem hajutatud ja ehituse puhul lisaks on veel tegemist ajutiste töökohtadega.

Kampaania raames külastasid tööinspektorid tootmis- ja ehitus- ning teenindussektori ettevõtteid, toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür "Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Tööstress – psühhosotsiaalsed ohutegurid 2012

2012. aastal korraldas Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) ühes Euroopa Liidu liikmesriikidega psühhosotsiaalsete ohutegurite kontrollkampaania. Kampaania ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks moodustati 12 liikmesriigi esindajatest koosnev Rootsi juhitav töögrupp.

Kampaania keskendus tervise-, teenindus- (nt. hotellid ja restoranid) ja transpordisektorile. Eestis oli kampaania suunatud tervishoiusektorile, sealhulgas sotsiaalhoolduse avaliku sektori asutustele, pidades eriti silmas õdesid ja hooldajaid.

Haiglatööd iseloomustab muuhulgas paljude nõudlike ülesannete kuhjumine, palju haldusülesandeid, palju segajaid keskendumist nõudvate ülesannete täitmisel (nt. telefonide helisemine, abi paluvad kolleegid jms). Võivad olla vastandlikud ootused ja tekkida vastuolud patsientidele pakutava ja patsiendi sugulastelt oodatava osas. Haiglates tehakse laialdast koostööd teiste osakondadega ja tegeletakse mitme erineva diagnoosiga patsientidega. Suur patsientide vool, kõrge voodikohtade hõivatus, pidev vajadus põetamise järele, palju kiireloomulisi ülesandeid, sagedad hõivatud perioodid ning tähelepanu ja keskendumise nõudmine muude toimingute ajal võivad esitada personalile kõrgendatud nõudmisi.

Kampaania raames korraldas Tööinspektsioon 2012. aastal 4 teabepäeva Eesti suuremates haiglates, kus osalesid õed ja hooldustöötajad tervishoiu- ja hooldusasutustest. Teabepäevade eesmärgiks oli teavitada haiglatööga seonduvatest psühhosotsiaalsetest probleemidest, nende ennetavatest, leevendavatest ja parandavatest meetmetest, millega pingelise töö puhul arvestatakse.

Teabepäevade järgselt külastasid tööinspektorid tervishoiusektori asutusi (k.a. sotsiaalhooldus), kus sihtkontrolli käigus jälgiti ettevõtetes toimuvat psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemise ja nende ennetamise ning leevendamisega seoses.

Isikuandmed töösuhetes ja reeglid töökorraldusele 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon koostöös Andmekaitse Inspektsiooniga teavituskampaania teemal „Isikuandmed töösuhetes ja reeglid töökorraldusele“.

Kampaania eesmärgiks oli laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine isikuandmete töötlemisega seotud teemal.

Tööandja huvi on töödelda töötajate isikuandmeid suuremate piiranguteta, töötajate põhjendatud soov on omada töösuhetes privaatsust. Töötaja isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemine on tundlik teema, puudutades mõnigi kord selliste andmete töötlemist, milleks tööandjal puudub õigustatud huvi. Samal ajal lubab seadus õigustatud huvi korral töötaja andmeid töödelda. Kust jookseb piir? Kui isikuandmete töötlemine on teatud juhul lubatud töötaja nõusolekuta, kuid tema teadmisel, siis delikaatsete isikuandmete töötlemiseks on vajalik töötaja nõusolek. Kas ja kuidas peaks tööandja käituma, et mitte rikkuda töötaja privaatsusnõuet, kuid samas saada temalt töölepingu täitmiseks vajalikke andmeid?

Kampaania raames toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür „Isikuandmed töösuhetes ja reeglid töökorraldusele“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Rahalised nõuded töösuhtes 2012

2012. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Rahalised nõuded töösuhtes“.

Kampaania eesmärgiks oli töösuhte osapoolte teadlikkuse tõstmine rahaliste kohustuste sisu, kohustuse täitmata jätmise tagajärgede ning nõuete tekkimise ja realiseerimise võimaluste osas.

Rahalised nõuded võivad tekkida nii töösuhte alguses kui ka töösuhte kestel kuni töölepingu lõppemiseni. Tööandja üks põhikohustusi on maksta töötajale töö eest kokkulepitud tasu. Lisaks tasule on tööandjal töötaja ees veel mitmeid muid rahalisi kohustusi nagu puhkusetasu, hüvitised, haigushüvitis, lõpparve jm. Töötaja sagedasemad rahalised kohustused tööandja ees on seotud varalise kahju tekitamisega. Lihtsam on täita oma kohustusi, kui hiljem hakata teisele lepingupoolele nõudeid esitama.

Kampaania raames toimus koostöös töövaidluskomisjonide juhatajatega 8 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür „Rahalised nõuded töösuhtes“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

2011. aastal korraldas Tööinspektsioon ennetuskampaania teemal „Isikukaitsevahendid“.

Kampaania keskendus isikukaitsevahendite kasutamisele töökohal, eesmärgiga rõhutada nende kasutamise vajalikkust ning tutvustada mittekasutamise tagajärgi.

Isikukaitsevahendite mittekasutamine on üheks levinumaks rikkumiseks tootmis- ja ehitussektoris. Tööinspektsiooni 2009. aasta töökeskkonna ülevaade näitab, et isikukaitsevahendite mitte-kasutamisega seotud tööõnnetusi on ligikaudu pool kõikidest tööõnnetustest.

Kampaania raames kontrollisid tööinspektorid tootmis- ja ehitussektori ettevõtetes isikukaitse-vahendite kasutamist, toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades ja meediakampaania.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Töösuhte lõppemine 2011

2011. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Töösuhte lõppemine“.

Kampaania eesmärgiks oli teavitada tööandjaid ja töötajaid nende õigustest ja kohustustest töölepingu lõppemisel, eesmärgiga vältida lahkhelide tekkimist ning vähendada töövaidluste arvu.

Töösuhte lõppemine on üks keerukamaid töösuhte valdkondi. Kuigi töölepingu lõppemise võimalused on võrreldes varem kehtinud seadusega jäänud samaks, tuleb lepingu pooltel arvestada mitmete uute põhimõtetega, eriti töölepingu ülesütlemisel. Mitmeid muudatusi on töölepingu ülesütlemisega seotud vaidluste reeglistikus.

Kampaania raames toimus 13 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ja ilmus brošüür „Töölepingu lõppemine“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaeg 2011

2011. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Sõidukjuhtide töö- ja puhkeaeg“.

Kampaania fookuses oli töö- ja puhkeaja sätete tutvustamine uue, 01.01.2011 jõustunud liiklusseaduse raames. Teema oli eriti oluline, kuna 2011 aastal jõustunud liiklusseadus tõi sõidukijuhtidele kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Kampaania sihtgrupiks olid transpordiga tegelevaid ettevõtteid.

Kampaania raames toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Riskianalüüs ohtlike ainete kasutamisel 2010–2011

2010.–2011. aastatel korraldas Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) koos partneritega Euroopa Liidu 26 liikmesriigist ja Norrast kommunikatsiooni-, teavitus- ja kontrollikampaania "Riskianalüüs töökohal ohtlike ainete kasutamisel". Eestis viis kampaania läbi Tööinspektsioon.

Kampaania eesmärgiks oli teadlikkuse tõstmine erinevate kemikaalide riskide hindamisest. Kemikaale kasutatakse töökeskkonnas paljudes tegevusvaldkondades ja sagedased on probleemid tegevusaladel, kus neid kasutatakse teiste toodete valmistamisel või teenuste osutamisel.

Kampaania sihtgrupiks olid igapäevaselt erinevaid kemikaale kasutavad mikro- ja väikeettevõtted puidu tööstusliku töötlemise ja mööblitööstuses, sõidukiremondi valdkonnas, pagaritööstuses, keemilise puhastuse ja tööstusliku puhastuse valdkonnas.

Kampaania raames külastasid tööinspektorid pagari-, puidu- ja mööblitööstuse, sõidukiremondi ning keemilise ja tööstusliku puhastuse ettevõtteid, toimus 14 teabepäeva Eesti erinevates linnades ning ilmus brošüür „Ohtlikud kemikaalid töökeskkonnas“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

2011. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Sõidukjuhtide töö- ja puhkeaeg“.

Kampaania fookuses oli töö- ja puhkeaja sätete tutvustamine uue, 01.01.2011 jõustunud liiklusseaduse raames. Teema oli eriti oluline, kuna 2011 aastal jõustunud liiklusseadus tõi sõidukijuhtidele kaasa mitmeid olulisi muudatusi. Kampaania sihtgrupiks olid transpordiga tegelevaid ettevõtteid.

Kampaania raames toimus 4 teabepäeva Eesti erinevates linnades.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Tööstress 2010

2010. aastal korraldas Tööinspektsioon ennetuskampaania teemal „Tööstress“.

Kampaania eesmärgiks oli laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine ja tööstressi tervisemõju vähendamine. Töökeskkonna erinevate riskide käsitlemisel Eesti ettevõtetes pööratakse vähe tähelepanu psühhosotsiaalsetele riskidele, kuna neid on raske hinnata ja nende esinemisest ja tervisemõjust teatakse vähe.

Kampaania käigus jagati tööelu osapooltele üldist teavet tööstressi põhjustest ja tervisemõjust, töötati välja ettevõtte psühhosotsiaalsete faktorite taseme hindamiseks sobiv veebipõhine töövahend stressivastu.ee ning jagati teavet psühhosotsiaalsete faktorite juhtimiseks ettevõtetes.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

Töö- ja puhkeaeg 2010

2010. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Töö- ja puhkeaeg“.

Kampaania keskendus töö- ja puhkeajaga seotud küsimustele. Töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamine on oluline töötaja tervise seisukohast. Tööandjad ja töötajad ei pööra sageli töö- ja puhkeaja järgmisele vajalikku tähelepanu. Töötajad on sageli nõus suurema sissetuleku eesmärgil töötama pikemates vahetustes ja tegema ületunnitööd. Töötajate teadlikkus töö- ja puhkeaja õiguslikust regulatsioonist on vähene, mis võimaldab neid rakendada tööle pikemateks vahetusteks, saamata selle eest seaduses ettenähtud hüvitist. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad.

Kampaania raames toimus 13 teabepäeva Eesti erinevates linnades, meediakampaania ning ilmus brošüür „Töö- ja puhkeaeg“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014“ alusel.

2009. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Libisemine ja komistamine – kuidas ennetada õnnetusi?“.

Kampaania keskendus libisemise ja komistamise tagajärjel toimunud kukkumiste ennetamisele. Need on ühed kõige sagedasemad tööõnnetuste põhjused, moodustades ligi veerandi (24,6%) kõigist tööõnnetustest ja on tihti arstide poolt rasketeks tööõnnetusteks hinnatud. Taolised kukkumised toimuvad erinevate tegevusaladega ettevõtetes ja on sageliesinevad tööõnnetused ka muus osas madala riskiga tegevusaladel. Kampaania sihtgrupiks olid nende tegevusalade ettevõtted, kus olid sarnastel põhjustel tööõnnetused toimunud.

Kampaania raames toimus sihtkontroll 200 ettevõttes, 5 teabepäeva Eesti erinevates linnades, jagati infomaterjale ning ilmus brošüür „Libisemine ja komistamine. Kuidas ennetada õnnetusi?“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhte kvaliteedi parandamine 2009“ alusel.

Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal 2009

2009. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal“.

Kampaania keskendus töötajate juhendamise ja väljaõppe temaatikale. Järelevalve ja tööõnnetuste uurimise käigus puutuvad inspektorid tihti kokku olukorraga, kus töötajaid on formaalselt juhendatud ja sellekohane allkiri võetud, aga tegelikult pole töötajad oma tööga seotud riskidest teadlikud. Kampaania raames selgitati juhendamise ja väljaõppe olulisust töötajate ohutuse tagamisel ja selle korraldamist ettevõtetes. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad.

Kampaania raames külastasid tööinspektorid ettevõtteid, toimus 7 teabepäeva Eesti erinevates linnades, jagati infomaterjale ning ilmus brošüür „Töötajate juhendamine ja väljaõpe“.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhte kvaliteedi parandamine 2009“ alusel.

Töölepingu seadus 2009

2009. aastal korraldas Tööinspektsioon teavituskampaania teemal „Töölepingu seadus“.

Kampaania keskendus 1. juulist 2009 kehtima hakanud uuele töölepingu seadusele, seaduse rakendamisel esilekerkivate probleemide selgitamisele ning Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse muudatustele. Kampaania sihtgrupiks olid töötajad ja tööandjad.

Kampaania raames toimus 42 teabepäeva Eesti erinevates linnades ning jagati infomaterjale.

Kampaaniat finantseeris Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhte kvaliteedi parandamine 2009“ alusel.

2008. aastal korraldas Tööinspektsioon kontrollikampaania teemal „Raskuste käsitsi teisaldamine“.

Kampaania keskendus ehitus- ja kaubandusvaldkonna ettevõtetele. Kontrolli käigus hinnati raskuste käsitsi teisaldamist käsitleva osa olemasolu riskianalüüsis, selle vastavust tegelikule olukorrale, riskide vähendamise tegevuskava. Samuti hinnati töötajate juhendamist ja väljaõpet, tööd kergendavate abivahendite olemasolu ja kasutamist, tööolusid ja korraldust ning töötajate tervisekontrolli.

Kampaania käigus külastati 110 kaubandusettevõtet ja 110 ehitusplatsi.

Bioloogiline ohutegur 2008

2008. aastal korraldas Tööinspektsioon kontrollikampaania teemal „Bioloogiline ohutegur“.

Kampaania keskendus tervishoiuasutustele, põllumajandusettevõtetele, reovee- ja jäätmekäitlejatele, tapamajadele, veterinaar- ja diagnostikalaboritele ning puhastus- ja koristusteenustega tegelevatele ettevõtetele. Bioloogilise ohuteguri seisukohast on probleemseimad valdkonnad jäätmekäitlus ja põllumajandus, millest palju paremas olukorras pole ka tervishoiu valdkond, kus töötab kõige suurem osa bioloogilise ohuteguriga kokkupuutuvatest töötajatest. Küllaltki hea seis on veterinaar- ja diagnostikalaborites, kus bioloogilise ohuteguri teadvustamisega on probleeme vähem kui muudes valdkondades.

Kampaania käigus külastati 134 ettevõtet.

2007. aastal korraldas Tööinspektsioon Euroopa Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) egiidi all info- ja järelevalvekampaania töötajate alaseljavaevuste ennetamiseks transpordi- ja tervishoiusektorite töötajatel.

Raskuste käsitsi teisaldamise kampaania "Kergenda koormat" oli mõeldud töötajate terviseprobleemide ja –vaevuste paremaks mõistmiseks ja alaselja ning teisi luu-lihaskonna vaevusi ennetavate meetmete rakendamiseks raskuste käsitsi teisaldamise vähendamise teel.

Kampaania leidis aset kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, kus tööinspektorid külastasid ettevõtteid, et kontrollida selga säästvate nõuete täitmist ning seda, kuidas töökohal raskuste käsitsemisega toime tullakse.

Kampaania raames tõlgiti SLIC-lt saadud infomaterjalid: kampaaniat tutvustav brošüür ning transpordi- ja meditsiinisektoris raskuste käsitsemist puudutavad brošüürid. 24. aprillil toimus kampaania avaüritus Sotsiaalministeeriumi 5. korruse saalis, kus osalesid tervishoiu ja transpordi sektori erinevatele sotsiaalpartneritele (ametiühingute ja tööandjate keskorganisatsioonid, tervisekaitse- ja töötervishoiuteenistused, meditsiiniasutused jne), tööandjate ja ametiühingute alaliitude, aga ka teiste asutuste esindajaid.

Kampaania raames teostas Tööinspektsioon järelevalvet transpordi- ja tervishoiusektori ettevõtetes.

Kergenda kandamit 2007

2007. aastal korraldas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur luu-lihaskonna vaevustele pühendatud üleeuroopalise kampaania „Kergenda kandamit”, kuhu olid kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja EFTA riigid.

Kampaania jätkas esimese, 2000. aastal toimunud Euroopa nädala „Keera selg luulihaskonna vaevustele” raames algatatud luu-lihaskonna vaevustele suunatud üritusi. 

Lihaseid, liigeseid, kõõluseid, sidemeid ja närve mõjutavad luu- ja lihaskonna vaevused on praktiliselt kõigis ELi liikmesriigis peamine töölt puudumise põhjus.

Kampaaniaga püüti edendada terviklikku lähenemisviisi sellele probleemile, rõhutades arusaama, et tööandjad, töötajad ja valitsus peaksid luu- ja lihaskonna vaevuste vastu võitlema ühiselt. Rõhutati nn kandami kergendamise põhimõtet, arvestades mitte üksnes töö raskust, vaid ka stressi, mida tekitavad keskkonnategurid ja töötempo. Rõhutati ka luu- ja lihaskonna vaevuste käes kannatajate ja kannatanute tööl hoidmise, taastusravi ja tööle naasmise tähtsust.

2005. aastal korraldati Eestis Euroopa Komisjoni juures asuva Vanemtööinspektorite Komitee (SLIC) ja Euroopa Komisjoni poolt algatatud ehitusohutuse kampaania.

Ehitus on olnud ja oma iseloomu tõttu ka jääb üheks ohtlikumaks tegevusalaks. Kuid õnnetusjuhtumite arvu ehitusel on võimalik ja peab vähendama. Eesti on oma õigusaktidesse üle võtnud kõik ehitusohutusega seonduvad Euroopa Liidu direktiivid, kuid kõik need ei ole veel jõudnud kõigi tööandjate ning töötajateni. SLIC ja Euroopa Komisjoni poolt algatatud kampaania viidi 2004. aastal läbi “vanades liikmesriikides“ ning 2005. aastal “uutes“ liikmesriikides.

Peatage müra! 2005

2005. aastal korraldati 25 EL liikmesriigis, EFTA riikides ja kandidaatriikides kampaania „Peatage müra!“.

Kampaania raames toimus 12. detsembril EL poliitikakujundajate, tööturu osapoolte ning juhtivate tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistide tippkohtumine Bilbaos. Kohtumisel juhiti tähelepanu EL uuele müradirektiivile ning anti üle autasud Euroopa parimate müraennetusmeetmete rakendamise eest.

Euroopa 2005. aasta hea tava auhinnad anti parimatele praktilistele lahendustele müraga kokkupuutumise vältimiseks. Võitjate hulgas olid Saksamaal ja Prantsusmaal rakendatavad uued vähe müra tekitavad betooni töötlemise meetodid, Rootsi ööklubi kujundusprojekt, Taani talupidajate kaitsevahendid, Hollandi näide kõige kuluefektiivsema müravastase lahenduse arvutamise kohta ja Ühendkuningriigi orkestrantide koolitusprojekt.