Tööõnnetuse raporti täitmise selgitus

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööandja antud ülesande täitmiseks loetakse töötaja töölepingus, ametijuhendis, töökirjelduses, käskkirjas vm dokumendis sätestatud töö- või ametikohal ettenähtud tööülesannete täitmist, samuti tööandja erikorralduseta tööülesande täitmist, mis tuleneb töö iseloomust või töö üldisest käigust.

Tööandja loal tehtavaks tööks loetakse töötaja igapäevaste tööülesannete hulka mittekuuluvat tööd. Selle töö tegemise vajadus ei tulene töötaja töö iseloomust või töö üldisest käigust ning töö tegemise algatus tuleb töötajalt ja tööandja lubab (sh ka vaikimisi) seda teha, kusjuures töö tulemus on suunatud tööandjale.

Tööandja huvides tegutsemise ajaks loetakse aega, mil töötaja:

1. teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks, sealhulgas:

• tegutsemine tootmisavarii ärahoidmiseks või loodusõnnetuse ja tootmisavarii tagajärje likvideerimiseks;

• tegutsemine õnnetusjuhtumi või tööandja vara hävimise ärahoidmiseks või muudel erakorralistel juhtudel.

2. osaleb tööandja korraldatud spordi- või vabaaja üritustel, kui õnnetus toimub spordiga tegelemise või sportliku ürituse ajal.

3. osaleb tööga seotud esindusüritusel või koolitusel, mis toimub tööandja poolt määratud päeval.

4. teeb muud eespoolnimetamata tööd või osaleb muudel üritustel, millest tööandja saab kasu või hüve.

Tööõnnetuse raporti koostamise kohustus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrusest nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord”.

Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega.

Tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel osas avalik teave - Teadete ja raportite vormid.

Tööandja koostab raporti kirjalikult kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Seega on tööandjal maksimaalselt 13 tööpäeva tööõnnetuse uurimiseks ja raporti koostamiseks ning Tööinspektsiooni kohalikule inspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamiseks. Saata tuleb originaalallkirjadega raport. Faksiga saadud dokumenti ei loeta originaaldokumendiks. Raporti võib saata ka elektrooniliselt digitaalallkirja(de)ga allkirjastatult.

Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.

Tööõnnetuse uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Akti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Raporti osa 1 - Tööandja andmed.

Tööandja nimi – juriidilise isiku (äriühingu või asutuse) nimi. Siia ei märgita juhataja või tegevjuhi nime. Kui tööandjaks on füüsiline isik (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja), märgitakse tema andmed.

Registrikood – äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev kood.

Eraldi asuv struktuuriüksus – struktuuriüksuse aadress ja nimi juhul, kui tööõnnetus toimus mujal kui tööandja aadressil.

Tööandja aadress – äriregistris või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris olev aadress.

Töötajate arv ettevõttes – tööandja töötajate arv tööõnnetuse toimumise päeval

Tegevusala nimetus – registris märgitud põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 2008 (EMTAK 2008) järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=2254259&siteLanguage=ee

Tegevusala kood – põhitegevusala kood Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 2008 (EMTAK 2008) järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=2254259&siteLanguage=ee

Telefon – tööandja üldtelefoni (näiteks sekretäri) number.

Faks - tööandja üldfaksi number.

E-post - tööandja üldmeiliaadress.

Raporti osa 2 - Töötaja andmed.

Töötaja - ees- ja perekonnanimi.

Elukoht – tegeliku elukoha aadress.

Telefon – kontakttelefoni number.

Isikukood – isikukoodi puudumisel ei täideta.

Sünnikuupäev – sünniaeg (päev, kuu, aasta) juhul kui isikukood puudub.

Sugu – mees(M) või naine(N) juhul kui isikukood puudub.

Kodakondsus (riik) – riik, mille kodanik töötaja on. Kodakondsuse puudumisel märgitakse - kodakondsuseta.

Ametinimetus - ametite klassifikaatori 1999, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja järgi

Ametikood - ametite klassifikaatori 1999 järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=162461&siteLanguage=ee

Töösuhte iseloomustus – tehakse märge vastavasse kasti.

Töölepingu tähtaja ja tööajanormi osas tuleb märkida nii töölepingu tähtaeg (tähtajatu või tähtajaline) kui ka töötaja tööajanorm (täistööajaga või osalise tööajaga).

Kaugtöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas. Kui töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja teeb tööd oma kodus (tema töö tegemise koht on kodu), siis ei ole kodustöötamise puhul tegemist kaugtööga ning õnnetuse puhul märget kaugtööle ei tule. Kui aga töötaja töötab peamiselt näiteks kontoris tööandja juures (tema töö tegemise koht on kontori aadressil) ning on ka kokku lepitud, et näiteks 1 päeva nädalas töötab töötaja kodus, siis on kodustöötamise päeva korral tegemist kaugtööga.

Renditöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile.

Õpilane/praktikant – märgitakse juhul, kui tööõnnetus toimus õpilase või üliõpilase tööl õppepraktikal.

Töösuhte kestus ametikohal selle ettevõttes – aastates või kuudes, kui sellel ametikohal on töötatud alla aasta.

Raporti osa 3 - Tööõnnetuse andmed.

Tööõnnetuse toimumise aeg - päev, kuu ja aasta.

Kellaaeg – näidatakse tööõnnetuse toimumise aeg 24-tunnise arvestuse järgi (näiteks kell 16:00, mitte kell 4.00 päeval).

Täistunde tööaja algusest – tööpäeva või -vahetuse algusest möödunud täistundide arv.

Tööõnnetuse raskusaste – märgitakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse raskusastmeks kerge.

Töövõimetus on määratud – märgitakse juhul, kui tervisekahjustuse tagajärjel määratakse arsti poolt töötajale töövõimetus. Kui tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustus ei põhjustanud töövõimetust, märget ei tehta.

Vigastuse liik ja vigastatud kehaosa - täidetakse arsti poolt esitatud tööõnnetuse teatise alusel. Kui töötajale ei määratud töövõimetust ja tööandjal puudub arsti teatis märgitakse töötajalt saadud teabe põhjal.

Nahka läbistav kokkupuude nakkusohtliku eseme, inimese või loomaga, saanud ennetavat ravi – märge tehakse juhul kui kokkupuute järgselt on töötaja saanud ennetavat ravi. Kui töötajal oli nahka läbistav kokkupuude, kuid ta ei ole ennetavat ravi saanud, märget ei tehta.

Raporti osa 4 - Tööõnnetuse asjaolude kirjeldus.

Siin kirjeldatakse töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.

Töötamiskohana kirjeldatakse nimisõnaga töötamiskohta, kus töötaja vahetult enne tööõnnetust ja tööõnnetuse hetkel viibis või töötas. Näiteks on töötamiskoht tehas, tootmishoone, töökoda, tsehh, laohoone, farm, kasvuhoone, laoplats, ehitusplats, põllumaa, mets, raielank, kontor, büroo, kool, kauplus, toitlustuskoht, haigla, sanatoorium, hooldekodu, spordisaal, maantee, tänav, parkla, ühistransport.

Kui tööõnnetus ei toimunud kummaski raporti 1. osas näidatud asukohas, siis näidatakse ka õnnetuskoha aadress.

Tööprotsessina kirjeldatakse tööülesannet, mida töötaja tööõnnetuse hetkel täitis.

Kasutatud töövahendi (masina, seadme, paigaldise, transpordivahendi, tööriista või muu tööks kasutatava vahendi) kirjelduses märgitakse töövahendi nimetus, tüüp, mudel, mark ja muu töövahendit iseloomustav.

Töötaja tegevusena tööõnnetuse hetkel kirjeldatakse, mida töötaja tegi õnnetusjuhtumi toimumisele vahetult eelnenud ajal ning konkreetset tegevust, mida töötaja tegi tööõnnetusse toimumise ajal. Näiteks on tegevus töö masinaga, töö käsitööriistadega, käsitsi teisaldamine, juhtimine, sõitmine, liikumine, juuresviibimine.

Vigastuse vahetu tekitajana kirjeldatakse sündmust, mis põhjustas vigastuse. Näiteks võib olla sündmuseks kokkupuude masina liikuvate osadega või liikuvate esemetega, liiklusavarii, kukkumine millelegi, komistamine.

Raporti osa 5 - Põhjused, mis viisid tööõnnetuseni.

Märgitakse raportil näidatuist üks või mitu põhjust, millised uurimistulemuste põhjal viisid tööõnnetuseni.

Puudulik väljaõpe või juhendamine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse uurimise käigus tuvastati, et töötaja või õnnetuse põhjustanud teis(t)e töötaja(te) juhendamist ja väljaõpet ei olnud läbi viidud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Sotsiaalministri 14. detsembri 2000.a määruse nr 80 “Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.

Puudulik töökeskkonna sisekontroll märgitakse juhul, kui töökohal, kus õnnetus toimus, ei olnud läbi viidud süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli.

Tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, oli korraldatud nõuetekohane tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõppe, kuid töötaja ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ohustas tema enda elu ja tervist.

Tööohutusnõuete rikkumine teise töötaja poolt märgitakse juhul, kui õnnetuse põhjustas teine töötaja, kellele oli korraldatud nõuetekohane tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõppe, kuid ta ei tegutsenud vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele ning tema töö ei ohustas teiste elu ja tervist.

Ohtlike kemikaalide kasutusnõuete rikkumine märgitakse juhul, kui tööõnnetuse põhjustas ohtliku kemikaali mittenõuetekohane käitlemine rikkudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001.a määruse nr 105 “Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu nõuded” või kemikaaliseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid rikkumine.

Ehitise, tööruumi või liikumistee mittevastavus nõuetele märgitakse juhul, kui ehitis, tööruum või liikumistee, kus õnnetus toimus, ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007.a määruse nr 176 “Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.

Töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele märgitakse juhul, kui töövahend (masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend) ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 “Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” nõuetele või muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuetele.

Isikukaitsevahendite puudumine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, ei olnud väljastatud isikukaitsevahendeid, millise kasutamisega oleks saanud vältida tööõnnetust ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid.

Isikukaitsevahendite mittekasutamine märgitakse juhul, kui töötajale, kellega toimus õnnetus, oli väljastatud isikukaitsevahend, mille kasutamisega oleks saanud vältida õnnetust, kuid ta ei kasutanud seda ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid.

Üleväsimus märgitakse juhul, kui töötajal toimus õnnetus üleväsimuse tagajärjel, mis oli tingitud töö- ja puhkeaja seaduse, Sotsiaalministri 27. veebruari 2001.a määruse nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuete või ettevõtte töösisekorraeeskirja mittetäitmisest.

Liikluseeskirja rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötaja põhjustas õnnetuse rikkudes Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või liiklusseaduse ja selle rakendusaktide nõudeid.

Liikluseeskirja rikkumine teise isiku poolt märgitakse juhul, kui õnnetuse põhjustas teise isiku poolt Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või liiklusseaduse ja selle rakendusaktide nõuete rikkumine.

Joobeseisund, põhjustatud alkoholi, narkootikumi või psühhotroopse aine tarvitamisest märgitakse juhul, kui tervisekahjustus on tingitud arsti poolt tuvastatud joobeseisundist.

Raporti osas 6 - Muu põhjus, mis viis tööõnnetuseni kirjeldatakse muud, 5. osas märkimata tööõnnetuseni viinud põhjust.

Raporti osas 7 - Andmed riskianalüüsi kohta tehakse märge vastavasse ringi. Esmalt märgitakse, kas töökeskkonna riskianalüüs on tehtud või tegemata. Kui riskianalüüs on tehtud, märgitakse kas tööõnnetusega seotud riskid olid selles arvestatud.

Raporti osas 8 - Samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks rakendatavad abinõud kirjeldatakse eraldi kõik abinõud sarnaste tööõnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Märgitakse nii need, mida on juba ette võetud kui ka need mida rakendatakse tulevikus. Märgitakse meetmed, mille rakendamine tuleneb toimunud õnnetuse põhjustest ning mis kõrvaldavad töös esinenud ohutegurid ja vähendavad edaspidi õnnetuse toimumise võimalikkust.

Tööõnnetuse raporti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik või töötajate usaldusisik. Tööandja esindajana võib raporti allkirjastada esindusõigust omav isik. Kui töökeskkonnavolinikku ega usaldusisikut ei ole valitud, tehakse raportile märge: “Ei ole valitud”.

Raportile märgitakse allkirjastaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkirjastamise kuupäev.