|
Tööleping
Töötamine töölepingu alusel on reguleeritud töölepingu seadusega.
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga..
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui töölepingu seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Töötaja teavitamine töötingimustest
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel on reguleeritud töölepingu seaduse §-ga 6.
Töölepingu muutmine
Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel.
Alaealine töötaja
Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):
1) 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Samuti on tühine kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00.
Töö- ja puhkeaeg
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. kohta
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega , on üldjuhul tühine.
Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.
Ületunnitöö
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine.
Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (välja arvatud alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele).
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
Valveaeg
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.
Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks.
Juhi töö- ja puhkeaeg
Juhi töö- ja puhkeaja erinõuded on reguleeritud liiklusseaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2006.
Juhi keskmine iganädalane tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada 48 tundi. Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini selliselt, et kuue järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta, kui see on sätestatud laiendatud kollektiivlepingus või toimub Tööinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. Tööaja pikendamine peab olema seotud tööprotsessi iseärasustega ja selleks on vaja tööandja ja töötaja kirjalikku kokkulepet.
Kui juht töötab ka mõne teise tööandja juures, peab ta teise tööandja juures töötatud tundide kohta kirjalikku arvestust ja esitab sellise kirjaliku teabe oma tööandjale. Viimane peab seda teavet arvestama juhile tööülesannete andmisel, säilitama ja vajaduse korral esitama järelevalve teostajale.
Kui juht töötab kella 00.00 ja 07.00 vahelisel ajal üle nelja tunni, ei tohi igapäevane tööaeg ületada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.
Töötasu
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Puhkus
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Puhkusetasu
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. Puhkusetasu arvutamisel kohaldatakse määrust „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra.
Isapuhkus
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Kuni 2013. aastani isapuhkuse eest tasu ei maksta.
Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsehoolduspuhkus
Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Lapsepuhkus
Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
Tasustamata lapsepuhkus
Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
Õppepuhkus
Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
Töölähetus
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
Töölepingu ülesütlemine
Töölepingu ülesütlemise viisid ja kord on reguleeritud TLS §-dega 85-103. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Eestisse lähetatud töötaja töötingimused
Eestisse lähetatud töötaja töötingimused on reguleeritud Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste seadusega. Lähetatud töötaja on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja keda tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust.
Meretöö
Laevapereliikmete töösuhted erinevad teistest töösuhetest ning on reguleeritud mereteenistuse seadusega. Laevapere liige on isik, kes on tööle võetud töökohustuste täitmiseks laeval, et laeva käigus hoida või teenindada laeva ja/või reisijaid. Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping. Meretööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb reederile, teine laevapere liikmele.
Meretöölepingu kohustuslikud andmed
Meretöölepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) meretöölepingu pooled, sealhulgas laevapere liikme isikuandmed ja isikukood;
2) meretöölepingu sõlmimise aeg ja koht;
3) tööle asumise aeg ja koht;
4) määratud ajaks sõlmitud meretöölepingu lõppemise tähtaeg;
5) esimene laev, millel laevapere liige tööle asub;
6) amet ja töö kirjeldus või viide ametijuhendile;
7) palgamäär, makstavad lisatasud, palga arvutamise alused ning maksmise aeg ja viis;
8) tööaeg;
9) laevapere liikme iga-aastase puhkuse kestus ja puhkusetasu arvutamise alused;
10) meretöölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad;
11) poolte allkirjad.
Laevapereliikme töötasu
Töötasu makstakse laevapere liikmele iga kuu lõpus, kui töötasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega või muud tähtpäeva või kui muu tähtpäev ei ole määratud seaduse, meretöö- või kollektiivlepinguga. Töötasu maksmist sularahas võib laevapere liige nõuda üksnes laeva sadamas või reidil seismise ajal.
Kui laevapere liikmete arv ettenägematu sündmuse tõttu reisi kestel väheneb ja seetõttu suureneb laevapere liikmete töökoormus, makstakse neile lisatasu laevapere vähenemise tõttu reederi poolt väljamaksmata töötasude arvel säästetud summa ulatuses.
Laevapereliikme töö- ja puhkeaeg
Laevapere liikmele on lubatud kohaldada tööaja summeeritud arvestust kuni 6-kuulise ajavahemiku ulatuses mereteenistuse seadusest tulenevate erisustega. Tööaja summeeritud arvestuse kohaldamisel ei või laevapere liikme tööaeg ületada 12 tundi mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja 60 tundi mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tingimusel, et järgitakse mereteenistuse seaduse § 44 lõikes 3, § 45 lõikes 2 ja § 48 lõikes 1 sätestatud piiranguid.
Lähisõitu sooritaval laeval, mille laevapere liikmete töötsükli pikkus ei ületa kahte nädalat, ei või tööaeg ületada 14 tundi mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja 72 tundi mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ületunnitöö tegemine nimetatud piirnorme ületavalt on keelatud.
Laevapere liikme puhkeaega ei või jagada mis tahes 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune, ning kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.
Laevapereliikme puhkus
Laevapere liikme iga-aastane põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Iga-aastast tasustatud põhipuhkust ei või hüvitada rahas, välja arvatud töösuhte lõpetamisel. Puhkus tuleb laevapere liikmele anda Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Meretöölepingu lõpetamine
Meretöölepingu lõpetamise erisused on reguleeritud mereteenistuse seaduse §-dega 54-59.
Töövaidlus
Töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused sätestab individuaalse töövaidluse lahendamise seadus.
Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonides lahendatakse vaidlusi rahaliste nõuete üle summas kuni 150 000 krooni.
Nõude esitamise tähtaeg
Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on üldjuhul neli kuud.
Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile
Avaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maakonda hõlmavas piirkonnas, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.
Avalduses märgitavad andmed
1) töövaidluskomisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse;
2) avalduse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, töökoht, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
3) isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;
4) avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma;
5) nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus;
6) dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.
Avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, mis avalduses lisana on märgitud. Avaldajal on õigus taotleda, et töövaidluskomisjon kuulaks ära tunnistajad ning nõuaks teiselt poolelt dokumentaalsete tõendite esitamist.
Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast. Töövaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse üldjuhul töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul.
Otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras.
|
