Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni  (ILO) ja maailma ametiühingute konföderatsiooni eestvõttel tähistati üle maailma  iga aasta 28. aprillil töötervishoiu ja tööohutuse ning tööülesannete täitmisel hukkunute meenutamise päeva. Praeguseks on see muutunud rahvusvaheliseks töötervishoiu ja tööohutuse päevaks.

Rahvusvaheline tööohutuse päev pärineb Kanada töötajate 1989. aasta otsusest tähistada iga aasta 28. aprillil töö läbi surma või trauma saanud töötajate mälestuspäeva.

Maailma 13 riigis – näiteks Belgias, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Hispaanias, Kanadas, Brasiilias jt - on see päev tänaseks kuulutatud ametlikuks üleriigiliseks mälestuspäevaks ja seda tähistatakse miitingute, meeleavalduste, seminaride ja konverentsidega, millest võtavad osa ka valitsuste ja parlamentide esindajad tipptasemel.

Tööohutuspäeva tähistatakse  ka täna  enam kui sajas riigis.

Tänavuse maailma töötervishoiu ja tööohutuse päeva deviisiks on

Minu elu, minu töö, minu ohutu töö – riskiohjamine töökeskkonnas.

Eestis tähistatakse seda päeva tänavu neljandat korda.

28. aprillil algab kell 12.30 Tallinnas Tammsaare pargis Eesti Ametiühingute Keskliidu korraldusel ja tööinspektsiooni osalusel mälestus- ja tööohutuspäeva kampaaniaüritus, millel süüdatakse 21 küünalt mullu Eestis tööõnnetustes surma saanute mälestuseks, on leinaseisak, levitatakse infomaterjali, näidatakse õppefilmi tööohutusest.

EAKL-i esimees Harri Taliga ja Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma kõnelevad töökeskkonna ohtlikkuse ja tervislikkuse probleemidest.

Kvartett esitab päevakohast muusikat.

Maailmas
juhtub aastas 270 miljonit tööõnnetust ja diagnoositakse 160 miljonit kutsehaigusjuhtumit.
Tööõnnetuste tõttu on aastas keskmiselt 355 000 surmajuhtumit.
Päevas sureb maailmas tööõnnetuste või kutsehaiguste läbi viis tuhat töötajat.

Euroopa Liidus
sureb iga kolme ja poole minuti järel üks töötaja tööst tingitud põhjuse tagajärjel.
Kokku sureb aastas kas õnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel üle 150 000 inimese.

Eestis
juhtub keskmiselt 10 tööõnnetust päevas.
Möödunud aastal registreeriti 3700 tööõnnetust.
Kolmandik tööõnnetustest kvalifitseeritakse raskeks.
Kutsehaigusi diagnoositi 74.
Surmajuhtumeid oli 21, mis on vähem kui tosinal varasemal aastal.
Tööõnnetusi juhtus mullu kõige rohkem ehituses ja metallitööstuses.
Surmajuhtumeid oli enim ehituses.

Tegevusalati oli Eestis mullu tööõnnetusi kõige rohkem ehituses ja metallitööstuses, mis on puidutööstuse kõrval olnud probleemsed ka varasematel aastatel.
Põhimureks olevaid raskeid õnnetusi enim jätkuvalt ehituses.
Võrreldes 2006. aastaga mullu suurenes raskete tööõnnetuste arv metsamajanduse, paberitööstuse ning maismaatranspordi ettevõtetes.
Väljaspool Eesti Vabariiki juhtunud tööõnnetusi registreeriti 104.
Enamus neist on toimunud Soome Vabariigis ning Rootsis.
Eesti töötajatega rohkem kui üks tööõnnetus on toimunud veel Hollandis, Norras, Lätis, Poolas ja Leedus.
Välismaal meie töötajatega juhtunud tööõnnetused on viimaste aastate tendents, mis kardetavasti süveneb, kuna järjest rohkem on töötajaid, kes lähevad mujale leiba teenima.

Tööõnnetuste tõttu väljastati eelmise aasta esimesel üheksal kuul ligi viis tuhat haiguslehte ja haiguspäevi oli ligi sada tuhat.
Kokku läksid kolmveerandaastal tööõnnetushüvitised maksma ligi 25 miljonit krooni. See summa on igal aastal märgatavalt kasvanud.

Tööinspektorite poolt uuritud raskete tööõnnetuste uurimiskokkuvõtete põhjal on tööõnnetuste peamisteks põhjusteks viiendikul juhtudel töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine, kuuendikul juhtudest töökoha mittevastavus tööohutusnõuetele või puudulik töökeskkonna sisekontroll ning igal seitsmendal juhul töövahendite mittevastavus tööohutusnõuetele.

Et tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi oleks vähem, tuleb tõsta töötajate ja tööandjate teadlikkust igapäevase töö riskidest, millega nad kokku puutuvad, ja sellest, kuidas neid riske vältida.
Eesmärk on muuta töötamine ja töökohad ohutumaks, tervislikumaks ja seeläbi tootlikumaks.
Ikka olulisemale kohale tõuseb ennetustöö. Seda nõuab meilt ka Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007-2012.

Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri teabekampaaniate hulka kuulub Euroopa iga-aastane tööohutuse ja -tervishoiu nädal, mis keskendub eri teemadele.
Tänavu on tähelepanu keskmes riskianalüüs.
Riskihindamine on Euroopa lähenemisviisi kohaselt tööohutuse ja töötervishoiu nurgakivi.. Riskihindamine on osa heast juhtimistavast; Riskihindamisel tuleks rakendada terviklähenemist, mis võtab arvesse riskihindamise eri etappe, tööandjate erinevaid vajadusi, töökeskkonna muutumist ning kõikide töötajate kaasamist töökohal.
Agentuur keskendub oma teavitustöös tervikliku riskihindamisprotsessi üldpõhimõtetele ennetustegevuses ning asjaolule, et riskihindamine on kohustuslik, vajalik ja teostatav.
Tööohutuspäevast loe lähemalt: 

http://www.ilo.org/public/english/protection/safework/accidis/globest_2005/index.htm

http://www.ilo.org/global/What_we_do/Events/Campaigns/lang--en/WCMS_091614/index.htm