Kuna viimastel aastatel on kasvanud tööstressist põhjustatud haiguste esinemine, lubab tööinspektsioon stressiga tõsisemalt tegelema hakata.
Tööstressiga seostatakse läbipõlemist, unehäireid, südamehaigusi, depressiooni ja ärevushäireid. Öeldakse, et pikaajaline stress võib tervist kahjustada isegi sama palju kui suitsetamine või halb füüsiline vorm.
Mullu viis tööinspektsioon koos rakendusuuringute keskusega Centar ja Turu-uuringute ASiga läbi tööstressi uuringu. Selle andmetel kimbutab stress Eestis kolmandikku töötajatest, mis on oluliselt kehvem näitaja kui Euroopa jõukamate riikide keskmine.Nüüdseks on selge ka see, et suurim riskigrupp, keda tööstress mõjutab, on keskastme juhid.
Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni juhataja Virge Messer ütles, et keskastme juhtide elu teeb keeruliseks kahe tule vahel olemine. Ühelt poolt tuleb neil aru anda enda ülemustele ja teisalt korraldada oma alluvate tööd.
Tegemaks kindlaks, millistes ettevõtetes stressitase keskmisest kõrgem on, plaanib inspektsioon kevadel alustada kontrolli. Stressiküsimustele tuleb vastata suuremate ettevõtete keskastme juhtidel. Kui tulemuste analüüsist selgub, et ettevõtte töökeskkond on keskmise näitajaga võrreldes pingelisem, annab inspektsioon nõu, mil moel firma olukorda parandada saaks.
Messeri sõnul pole inspektsioonil veel konkreetset juhendit, kuidas töökeskkonda pingevabamaks muuta. Samas tuli uuringust välja mitmeid tegureid, mis töötajate stressitaset mõjutavad. Nendeks olid muu hulgas usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus ettevõttes, tugi ülemustelt ja tunnustus. Samuti mängib rolli see, kuivõrd töötaja teab oma ülesandeid, kohustusi ja kas tal on ruumi ise mõtlemiseks.
Stress kimbutab kolmandikku Eesti töölistest
läinud aasta lõpus tegi tööinspektsioon koos rakendusuuringute keskusega Centar ja Turu-uuringute ASiga tööstressi uuringu, millest selgus, et Eesti töölisi kimbutavad stress, unehäired ja läbipõlemine oluliselt rohkem kui töötegijaid rikkamates Euroopa riikides nagu Taani.
|
