Kontakt
 
Sisukaart
 
In English
 
Russian
TI
 
  Avaleht
  Üldinfo
  Töötervishoid ja tööohutus
  Töösuhted ja töövaidlus
  Teave ja meedia
  Statistika
 
Uudised
Pressiteated
Artiklid
Teated
Trükised
Teabenõue
Üritused
Kampaaniad
Uuringud
Sihtkontrollide kokkuvõtted
Töösurmade uurimiskokkuvõtted
eesti.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse seminar

27.01.2005

25. jaanuaril 2005 Tallinnas Tööandjate Majas (Kiriku 6) Mecklenburg-Vorpommerni Majandushariduskeskuse ja Eesti Tööandjate Keskliidu sotsiaaldialoogi projekti raames toimunud töötervishoiu ja tööohutuse seminar

kujunes igati edukaks. Seminaril osales 27 töökeskkonna küsimustega tegelevat spetsialisti erinevatest ettevõtetest.

Seminari käigus oli võimalus kuulda hr Thomas Schmidti vahendusel tööandjate sotsiaalsest vastutusest tööohutuse tagamisel Mecklenburg Vorpommerni Liidumaa metallisektoris. Thomas Schmidt töötab Nordmetallis, mis on Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa metallisektori tööandjate organisatsioon, millesse on organiseerunud 250 metallisektori ettevõtet.

Hr Detlef Rinke, Salzgitter AG rääkis ohutu töö organiseerimisest ettevõttes. Salzgitter AG, kus hr Rinke töötab, on suuruselt Saksamaa teine terasetootja ettevõtte, andes tööd 6000 töötajale.  Saksamaal pole töökaitse süsteemid rangelt määratletud, mis tähendab, et iga ettevõte võib valida endale sobivaima tööohutuse juhtimise süsteemi.

Ettevõtte tööohutuse juhtimine saab alguse vastava strateegia koostamisest. Samuti peab tööohutuse alaste eesmärkide saavutamist toetama ettevõtte struktuur ja ettevõttesisene infovahetus.

Saksamaal esineb puidu-, ehitus- ja toiduainetööstuses tööõnnetusi enam võrreldes teiste tööstusharudega.  Ettevõtted koostavad oma töö ohutu organiseerimise plaanid kuueks aastaks ning nende eesmärgiks on tööõnnetuste ärahoidmine. Iga tööõnnetus on välditav. Tuleb vaid pöörata tähelepanu tööõnnetuste põhjuste likvideerimisele.

Suurimaks probleemiks tänapäeval on vähene liikumine. Inimesed istuvad tööl, nõupidamistel, kodus telekat vaadates ning sellest saab alguse üldine loid olek ning aktiivsuse vähenemine  igas toimingus (k.a produktiivsuse vähenemine). Enim esineb tänapäeval lihaskoe ja luustiku kahjustumist. Parimaks ennetusviisiks kutsehaiguste vältimisel on liikumine ja sportlik elustiil.

Hr Rinke soovitus on: “Mitte maksta suuri haigusrahasid, vaid suunata finantse sportlike eluviiside arendamisse, mis on parimaks meetodiks stressi ja kutsehaiguste vähendamisel”.

Töötervishoiu ja tööohutuse hetkeolukorrast Eestis andis ülevaate tööinspektsiooni peadirektor hr Priit Siitan, kes rõhutas tööandjate ja ametiühingute olulist rolli nimetatud valdkonnas. Siitan rääkis, et tööandjate seaduskuulekkus töökeskkonna osas on tunduvalt paranenud, tegeletakse töökeskkonna riskianalüüsiga. vt. ettekannet ja lisamaterjali.

2004. aastal oli 3269  tööõnnetust Eestis. Võrdluseks 2003.a juhtus Eestis 3230 tööõnnetust. Enim oli tööõnnetusi Eestis metallitööstuses, ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses, puidutööstuses. Puidutööstus, mis varem paistis silma tööõnnetuste arvu rohkuse poolest on langenud tööõnnetuste edetabelis tahapoole. Puidutööstuses on viimastel aastatel pööratud  suuremat tähelepanu järelevalvele ning tõenäoliselt on see tänaseks andnud tulemusi.

Suurimaks lahendamist vajavaks probleemiks Eestis on  tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

Tööhügieeniku ja ergonoomi osast töötervishoiuteenuste osutamisel rääkis Alar Seiler Medicoverist. vt. ettekannet.

Aleksei Hõbemägi, masinatööstuse liidust tutvustas, mis on peamised probleemid tööohutuse valdkonnas nende liidus. Peamised probleemid masinatööstuses seonduvad riskianalüüsi ja siseauditi teostamisega. Hr Hõbemägi tõdes, et masinatööstuses on suur  vajadus korraliku masinatööstust kajastava ajakirja järele, milles oleks võimalik kajastada ka tööohutuse alaseid nõudeid ning ennetada sel moel raskeid tööõnnetusi masinatööstuses.   Vaatamata korduvatele pöördumistele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole, ei ole kahjuks siiani ajakirja idee teostunud.

Lõpetuseks tutvustas Ilmar Link Bilbao Agentuuri (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuur) ja Euroopa Komisjoni juurde moodustatud, tööohutusküsimustes  nõuandvat funktsiooni omava töörühma tegevust. Nimelt esindab Ilmar Link mõlemas nimetatud struktuuris Eesti tööandjate huve. Hr Link rõhutas infovahetuse olulisust tööohutuse valdkonnas Euroopa Liidus. Bilbao Agentuur lähtub oma töös kolmepoolsuse põhimõttest (tööandjad, töötajad, valitsuste poolsed esindajad). Agentuuri eesmärgiks on töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste koordineerimiseks Euroopa Liidus. Bilbao agentuuri halduskogu, millesse hr Link tööandjate poolt kuulub, kohtub aastas kolm korda. Bilbao Agentuuri teabekeskuseks Eestis on Sotsiaalministeerium. Eesmärgiks anda tagasisidet ja informatsiooni Bilbao Agentuuri algatuste ja teenuste osas. Hr Lingi arvates ei saa Eestis vastava info liikuvusega rahule jääda. vt. ettekannet.

Bilbao Agentuur pöörab 2005. a enim tähelepanu liigse müra vastu võitlemisele töökohal. Lisainfot Bilbao Agentuuri kohta on võimalik saada nende koduleheküljelt: http://agency.osha.eu.int/.

ETTK nädalakiri

 
Gonsiori 29, 10147 TALLINN registrikood: 70001969, telefon: 626 9400, faks: 626 9404, e-post: ti@ti.ee