Euroopa Liidu õigusaktid sätestavad raamdirektiivi 89/391/EMÜ ja selle üksikdirektiivi kaudu raamistiku kõrgetasemelise töötervishoiu ja tööohutuse jaoks Euroopas. Nende sätete rakendamine on igas riigis erinev ja nende praktiline kohaldamine erineb sõltuvalt sektorist, töötaja kategooriast ja
ettevõtte suurusest. Tekkivate riskide, nt stressi, vägivalla ja ahistamise suurenev tähtsus esitab poliitikakujundajatele väljakutse tõhusate ennetusmeetmete väljatöötamiseks.
Sellega seoses uurib EU-OSHA uute ja tekkivate riskide alane Euroopa ettevõtete uuring (ESENER)
juhtidelt ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse esindajatelt seda, kuidas nende töökohas tegeletakse
töötervishoiu ja tööohutuse riskidega, keskendudes eriti psühhosotsiaalsetele riskidele, s.t tööstressile, vägivallale ja ahistamisele.
2009. aasta kevadel intervjueeriti 28 649 juhti ja 7226 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse esindajat 31 riigist: 27 Euroopa Liidu riigist ning lisaks Horvaatiast, Türgist, Šveitsist ja Norrast. Valitsuste ja tööturu osapoolte toetusel Euroopa tasemel välja töötatud ESENERi eesmärk on aidata töökohtadel kogu Euroopas tegeleda tõhusamalt töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega ning anda poliitikakujundajatele riigiülest võrreldavat teavet uute poliitikate kavandamiseks ja rakendamiseks.
Juhtimistavade kõrval uurib ESENER põhjalikult ka töötajate kaasatust tööohutuse ja töötervishoiu
juhtimisse, mis on oluline tegur ennetavate meetmete edukal rakendamisel töökoha tasandil.
Olulisemad uuringutulemused
Kuna ühiskond areneb uue tehnoloogia ning muutuvate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste
mõju all, on ka meie töökohad, töövõtted ja tootmisprotsessid pidevas muutumises. Uued tööolukorrad
toovad endaga kaasa uusi ja tekkivaid riske ning ülesandeid, mis nõuavad omakorda tööohutuse ja töötervishoiu kõrget taset tagavaid poliitilisi, administratiivseid ja tehnilisi lähenemisi.
ESENERi1 tulemustest nähtub, et Euroopa ettevõtted kasutavad tööohutuse ja töötervishoiu küsimuste
ning psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel nii ametlikke (strateegia- või toimingupõhiseid) kui ka vähem ametlikke (ad hoc) meetmeid, eriti psühhosotsiaalsete riskide puhul.
* Ametlikud tööohutuse ja töötervishoiu strateegiad on sagedasemad suuremates käitistes ja riikidest
Iirimaal, Ühendkuningriigis, Madalmaades ja Skandinaavia maades, vähem aga lõunapoolsetes
Euroopa riikides, uuemates liikmesriikides ja kandidaatriikides. See võib olla põhjustatud tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemise teadlikkuse, teadmiste ja traditsioonide erinevustest neis riikides.
* Ettevõtted, kus ei ole tööohutuse ja töötervishoiu strateegiat või kus ei kasutata riskihindamisi või sarnaseid meetmeid2, toovad põhjenduseks peamiselt selle, et see ei ole vajalik või, et neil puuduvad eriteadmised (ekspertiis). See paistab olevat sagedasem väiksemates ettevõtetes ja teatud riikides. Huvitaval kombel ei mainita tööohutuse ja töötervishoiu strateegiate kasutusele võtmise peamise takistusena õiguslikku keerukust.
* Riskihindamisi või sarnaseid meetmeid kasutatakse suurema tõenäosusega ettevõtetes, kus on tervishoiu- ja ohutusesindaja, suuremates ettevõtetes ja ohtlikumates sektorites. Töötajate esindus tundub olevat tööohutuse ja töötervishoiu küsimustega tegelemisel liikumapanev jõud.
* Rohkem kui üks kolmandik käitistest – eriti väiksematest– tellivad riskihindamised allhankena teenusepakkujatelt. Eri riikides on aga olukord erinev, näiteks Taanis, Ühendkuningriigis, Rootsis ja Eestis kasutatakse allhanget väga vähe isegi väiksemates käitistes.
* Umbes 40% käitistes tõstatatakse tööohutuse ja töötervishoiu küsimusi regulaarselt tippjuhtkonna
koosolekutel, vahetute juhtide seotust töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega hinnatakse suuremas osas käitistes (75%) väga suureks või üsna suureks. See on paljutõotav fakt, kuna vahetute juhtide seotus töötervishoiu ja tööohutuse heade tavade rakendamisega on üks peamisi tegureid.
* Euroopa ettevõtete jaoks on tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas esiplaanil õnnetused, luu-lihaskonna vaevused ja tööstress. Vägivald, eriti kiusamine ja ahistamine, on oluline probleem küllaltki suures hulgas ettevõtetes.
* Psühhosotsiaalsete riskide ohjamine on sagedasem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris ning suuremates käitistes. Lõuna-Euroopa riikides – välja arvatud Hispaanias – on teadmatus suurem ja psühhosotsiaalsete riskiohjamismeetmete võtmine vähem tõenäoline.
* Psühhosotsiaalsete riskide ohjamise ametlikustatud toiminguid leidub ainult mõnes riigis, nt
Iirimaal, Ühendkuningriigis, Madalmaades ja Skandinaavia maades, ning suuremates käitistes, samuti avaliku halduse, finantsvahenduse ja haridussektoris ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris.
*Üldiselt tegelevad käitised psühhosotsiaalsete riskidega väljaõppe pakkumise ja töökorralduses muudatuste tegemise kaudu. Vaid umbes pooled vastanutest teavitavad töötajaid psühhosotsiaalsetest riskidest ning nende mõjust töötervishoiule ja tööohutusele.
*Õiguslike kohustuste ja töötajate nõudmiste täitmine tundub olevat üks peamisi liikumapanevaid
jõude nii tööohutuse ja töötervishoiu üldiste küsimustega kui ka psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks.
*Olulisemad takistused psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel käitistes on probleemi tajumine tundlikuna, teadmatus ning vahendite puudumine.
* Juhid mõistavad, et töötajate osalus nii tööohutuse ja töötervishoiu küsimustega tegelemisel kui ka psühhosotsiaalsete riskide ohjamisel on peamine edutegur, ning seepärast on sotsiaalpartnerite roll tõhusate meetmete rakendamisel ülioluline.
Täismahus kokkuvõtet eesti keeles saab lugeda siit.
Üksikasjalikumad tulemused on kättesaadavad veebisaidil http://www.esener.eu ning alates 2010. aasta juunist on ESENERi andmestik kättesaadav Essexi Ülikooli Ühendkuningriigi andmearhiivist (UK Data Archive ehk UKDA) veebisaidil http://www.data-archive.ac.uk. Täiendavaid analüüse tehakse kogu 2010. aasta jooksul
ja need avaldatakse 2011. aastal. |
