Menu

Kohaldatav õigus

Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus. Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) tulenevalt kohandub soodsama riigi õigus: http://www.posting-workers.eu/.

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel, hõlmates kollektiivlepingute andmekogu kohaselt 25 000 töötajat.

Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Tervishoiutöötajate kollektiivleping

Transpordisektoris on sõlmitud kaks kollektiivlepingut Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese veoseveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu. Eelpoolviidatud tingimused laienevad ja on kohustuslikud ka veoseveoga tegelevate tööandjate poolt palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe

Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2018. aastal on töötasu alammääraks tunnis 2,97 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 500 eurot (bruto). Samuti on kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, milleks on 2018. aastal 1150 eurot (bruto) kuus.


Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavatele inimestele sotsiaalkindlustussüsteemi kohaldamise reeglid

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (edaspidi EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud ka õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes ühe riigi õigust rakendades ei ole alati võimalik rändtöötajale sotsiaalkaitset tagada. Seetõttu on ELis vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009. Reeglid, kuidas sotsiaalkindlustusasutused teevad kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib, on kirjas nimetatud määrusete II jaotises.

Üldreegel on, et Euroopa majanduspiirkonna riikides (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) liikuvatele töötajatele ja ka füüsilisest isikutest ettevõtjatele (FIE) kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi. Reeglina on selleks selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus töötaja töötab või FIE tegutseb ja seda olenemata sellest millises riigis töötaja või FIE elab või millise riigis asub tööandja.

Olukorras, kui inimene on töötamise tõttu või FIE oma tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on aga vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib. Sellised olukorrad on näiteks töötajate ajutine lähetamine ja mitmes riigis samaaegselt töötamine/tegutsemine. Otsuse selle kohta, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes sellises olukorras kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast. See riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte otsustati kohaldada, väljastab isikule tõendi A1.

Tõend A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“) on Euroopa Komisjoni poolt kehtestanud tõend ja sellega saab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav inimene vastuvõtva riigi ametkonnale tõendada, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu ei ole tõendi omanikul ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tema tööandjad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis, kust talle on väljastatud tõend A1 ja seeläbi on tagatud inimesele ka kõik sotsiaalõigused ning –hüved selle riigi seaduste kohaselt.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleb tõendit A1 alati taotleda sellest riigist, kus töötaja elab ja lähetuse puhul sellest riigist, kust soovitakse töötajat teise riiki tööle lähetada.

Loe edasi Sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/avaleht/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus


Välismaalaste seadus

Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.


Välismaalasena töötamine

Kui välismaalase (va Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike) Eestis viibimise eesmärk on siin töötamine, peab tal olema elamisluba töötamiseks. Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

Täpsemat ja rohkemat informatsiooni lühiajalise töötamise registreerimise kohta on leitav võimalik leida Eesti Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult kodulehelt 

Välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamise ja töötamise alused on reguleeritud välismaalaste seaduses.  

Politsei- ja Piirivalveametil on välismaalastele mõeldud nõustamisteenus. Nõustaja poole saab pöörduda telefoni teel numbril 612 3500, e-posti kaudu migrationadvice|ät|politsei.ee, Skype´i vahendusel või tulla vastuvõtule.

Veebis leiab teenuse kohta infot siit või eesti keeles siit 

Enne, kui välismaalane saab taotleda elamisluba töötamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt, peab tööandjal üldjuhul olema Töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks. 

Täiendava informatsiooni leiate Eesti Töötukassa ametlikult kodulehelt

Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda objektiivsetel põhjustel enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud sünniajaga. Sünniajaga registreeritud töötamisel ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised. Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Välismaalase töötamise registreerimisest.

 

Mitteresidendist tööandja registreerimine

Kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima mitteresidendist tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kui teda ei ole varem kantud maksukohustuslaste registrisse vm Eestis asutatud registrisse. Tutvu lähemalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel toodud juhendiga Mitteresidendi tööandja maksukohustustest.


Kohaldatavad töötingimused

Eestis reguleerib töösuhteid Töölepingu seadus (TLS), mis on kättesaadav elektroonilisest Riigi Teatajast.

Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.


Tööandja peab tagama, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis järgmised töötingimused:

NB! Erand: Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

NB! Erand: Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.


Renditöö tingimused

Võrdse kohtlemise seaduse § 111 lõike 21 järgi peab olema renditöötajatele tagatud samad töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimused ning juurdepääs kasutajaettevõtja toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenusele. 

Teavitamiskohustus

Renditöötajate osas on tööandjale ette nähtud erinevad teavitamiskohustused:

  1. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh tööülesannetest ja –tasust, kuid lisaks töötajaga kirjalikult kokku leppima TLS §-is 6 nimetatud töötingimuste erijuhtudes. Üheks erijuhuks loetakse ka renditööd.
  2. TLSi § 6 lg 5 kohaselt peab tööandja töötajale teatama, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
  3. TLS § 28 lõige 2 punkt 9kohaselt on tööandja kohustatud renditöötajat teavitama tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on oma vabadest töökohtadest renditöötajat teavitanud, siis tööandjal teavitamiskohustus puudub. Näiteks on renditöötöötajaga sõlmitud tähtajaline töösuhe töötamiseks kasutajaettevõtjas veebilehe administraatorina ning kasutajaettevõtja loob samal ajal enda ettevõttes veebilehe administraatori töökoha, kus töötamiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tööandja on tulevikus kohustatud renditöötajat sellest ametikohast teavitama. Kui aga kasutajaettevõtja on juba teda eelnevalt sellest vabast töökohast informeerinud, puudub tööandjal eraldi teavitamiskohustus.
  4. Töötajate usaldusisiku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 järgi on tööandja kohustatud informeerima ettevõtte usaldusisikut renditöötöötajatest, kui muudatused ja kavandatavad otsused avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule. Näiteks peab tööandja andma infot selle kohta, millistel ametikohtadel ja kui palju renditöötöötajaid kasutajaettevõtjas töötab.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

Tähtajalise töölepingu sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse §-s 9. Tähtajalise töölepingu saavad tööandja ja töötaja sõlmida juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Renditöö puhul saab renditöötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ka juhul, kui see on seotud kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomuga. Seega saab tööandja sõlmida renditöötajaga tähtajalise töölepingu kahel juhul:

  1. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad tööandja töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks vajab tööandja asendajat või töömaht on ajutiselt suurenenud);
  2. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks on kasutajaettevõtjal vaja töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna teise töötaja asendamiseks või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu).

Tähtajalise töölepingu pikendamise ning järjestikku sõlmimise piirangud

Töötajate kaitseks näeb töölepingu seaduse § 10 tööandjale ette piirangud, mis tingimustel võib tööandja töötajaga tähtajalist töölepingut pikendada või järjestikku sõlmida. Renditöö puhul kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. Näiteks juhul, kui tööandja sõlmib renditöötajaga tähtajalise töölepingu töö tegemiseks ühe ja sama kasutajaettevõtja juures rohkem kui kaks korda, muutub tööleping algusest peale tähtajatuks. Kui renditöötaja teeb tööd tähtajaliste töölepingute alusel erinevate kasutajaettevõtjate juures, siis loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut kasutajaettevõtjate suhtes eraldi.

Tasu võtmise keeld renditöötaja vahendamise eest

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 391 järgi ei või renditöö vahendaja nõuda tasu renditöötajalt tema vahendamise eest kasutajaettevõtja juurde tööülesannete täitmiseks või kasutajaettevõtjaga töölepingu sõlmimise eest.

Tööandja peab tagama, et töötajale kohaldatakse järgmised töötingimused:

Tööleping

Töö- ja puhkeaeg

Puhkus

Töötasu

 

Laste ja noorukite töötingimused

Rasedate töötingimused

Võrdne kohtlemine

Erivajadustega töötajale kohaldatavad töötingimused