Menu

Muudatustest töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

1. jaanuaril 2019 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused. Põhiliselt on muudetud kahte asja – õigusaktis ei loetleta enam juhendamiste liike (esmane, sissejuhatav ja täiendjuhendamine) ning tööandjale on antud juhendamiste registreerimisel suurem vabadus. Mõiste psühholoogilised ohutegurid on asendatud mõistega „psühhosotsiaalsed ohutegurid“.  

Juhendamine ja väljaõpe

Kui ettevõttes on juhendamine ja väljaõpe korraldatud lähtuvalt kehtivast korrast ning selline korraldus vastab ettevõtte vajadustele, ei ole kohustust midagi muuta.

Kuigi juhendamiste liike enam ei loetleta, on toodud teemad, mida töötajatele juhendamise käigus tutvustama peab. Nende osas muutusi ei ole ehk jätkuvalt peab töötaja teadma töötervishoiu ja tööohutuse seisukohast olulisi teemasid. Õigusaktis on toodud miinimumnõuded teemade kohta, mida tuleb uuele töötajale teatavaks teha, tulenevalt ettevõtte spetsiifikast võib neid olla rohkem.

Jätkuvalt on tööandjal kohustus koostada ohutusjuhendeid. Töötajaid juhendatakse kirjaliku juhendi abil. Kui kirjalikku juhendit ei ole, ei ole mingit kindlust, et juhendaja mõnda olulist asja juhendatavale rääkimata ei jäta.

Endiselt tuleb peale juhendamist töötaja välja õpetada. Väljaõpe tuleb korraldada ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust. Kui siiani oli tööandjal võimalik jätta väljaõpe korraldamata, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid, või kui tema töö laad seda ei nõua, siis uue regulatsiooni kohaselt tuleb väljaõpe korraldada kõikidele töötajatele.

Endiselt tohib seaduse kohaselt tööandja töötaja tööle lubada vaid siis, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada. Erinevus on selles, et kui eelnevalt oli sõnaselgelt kirjas, et töötaja iseseisvale tööle lubamine tuli registreerida, siis nüüd seda, kas ja kuidas töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse, kirjas ei ole.

Kui siiani oli selgelt reguleeritud, et täiendjuhendamine tuleb korraldada, kui töötaja töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg, siis nüüd on tööandjal suurem vabadus otsustada, kui pikk vaheaeg töös on piisavalt pikk, et oleks uut juhendamist vaja.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Psühhosotsiaalse ohuteguri hindamine töökeskkonnas eeldab küll teadlikku lähenemist, kuid üldiselt ei erine suurel määral muude töökeskkonna ohutegurite hindamisest. Paljud personalijuhid, -spetsialistid ning keskastme ja tippjuhid on tegelikult juba aastaid sellega tegelenud, kuid ei oska oma tegevust veel seostada seaduses nimetatud psühhosotsiaalse ohuteguriga.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja tööstress on omavahel tihedalt seotud, töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid ongi tööstressi põhjuseks. Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna esitatud katsumuste ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Tööstress ilmneb igas olukorras, kus tööalased nõudmised ületavad töötaja võime nendega toime tulla. Seega on üks terminitest põhjus, teine aga tagajärg.

Alati ei pruugi tööandja osata arvata, et ettevõtte psühhosotsiaalne kliima ei ole kiita. Töötajaid ju ikka lahkub ettevõttest ja ikka on mõni haige. Kõik käivad regulaarselt töötervishoiuarsti juures ja sealt ei tule tööandjale tagasisidet, mis sunniks senisest enam keskenduma konkreetselt psühhosotsiaalsele ohutegurile.

Kuid kas kõik on ikkagi hästi? Tasub pisut järele mõelda ja avatud pilguga ringi vaadata. Teatud määral saab tööandja kindlasti enda jaoks olulist tagasisidet, kui kehtestab näiteks probleemide lahendamiseks kindla korra, teeb koostööd töökeskkonnaspetsialisti ja -volinikuga, kuulab oma töötajaid ning viib regulaarselt läbi rahuolu-uuringuid.

Tervisekontrolli korraldamine

Kuigi seaduse muutmisega muudetakse mõningal määral ka tervisekontrolli korraldamise korda siis põhimõtted jäävad samaks. Tööandja viib läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus tuvastab kõik töös ja töökeskkonnas esinevad ohutegurid ja hindab võimalikke riske töötajate tervisele ja ohutusele. Riskianalüüsi tulemustest peab selguma milliste töötajate tervist võib töökeskkonna ohutegur või töö laad mõjutada. Tervisekontrolli tuleb saata töötajad kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad näiteks müra, ohtlikud kemikaalid,  raskuste käsitsi teisaldamine, töö pidevas sundasendis (nii istuvas kui seisvas), töötamine kuvariga üle poole tööajast.

Erinevus seisneb selles, et kui 2018 aasta lõpuni tuleb töötaja esmane tervisekontroll korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul, siis 2019. aastast on selleks aega neli kuud. Arvesse tuleb võtta, et üldisel tähtajal on ka erandid - teatud ohutegurite puhul tuleb töötajatele korraldada eelnev tervisekontroll (nt kokkupuude kantserogeenide, bioloogiliste ohuteguritega (nt töö mikorbioloogia- ja parasitoloogialaboris), pliiga, asbestiga, öötöö, kaevurid).

Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajale ning plii ja asbestiga kokku puutuvatele töötajale.


Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kehtestatud õigusaktid

  1. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord
  2. Töötajate tervisekontrolli kord
  3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord
  4. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord 
  5. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
  6. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  7. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
  8. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  9. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 
  10. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja -ohutuse nõuded
  11. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord
  12. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord 
  13. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 
  14. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
  15. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 
  16. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 
  17. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  18. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  19. Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  20. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas 
  21. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks
  22. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
  23. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord
  24. Kutsehaiguste loetelu
  25. Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses
  26. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord