Menu

Kuni 2017.a lõpuni saabunud töövaidluste lahendamine, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel

Alates 01.01.2018 kehtib uus töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju töövaidluskomisjonis. Enne antud seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust.


Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile kuni 2017.a lõpuni

Töövaidlusi lahendab Tööinspektsiooni vastava piirkonna töövaidluskomisjon. Avaldus esitatakse töötaja töökoha piirkonna töövaidluskomisjonile. Kui töökoht oli välismaal või hõlmas mitut piirkonda, siis menetleb avaldust tööandja juriidilisele aadressile vastav töövaidluskomisjon. 

Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada paberil või elektrooniliselt

Paberil esitatud avaldusele kirjutab avaldaja alla isiklikult, omakäeliselt. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui avaldusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument (lihtkirjalik volikiri). Paberil avaldus koos lisadega allkirjastatakse ja esitatakse kahes eksemplaris ja saadetakse postiga vastavale töövaidluskomisjonile või tuuakse isiklikult kohale.

Elektroonilisel teel avalduse esitamisel allkirjastatakse avaldus digitaalselt. Kui avaldusele soovitakse lisada dokumente, esitatakse need samuti e-posti teel.

Vajadusel võib avalduses näidata, millised kuupäevad  ja mis põhjusel ei ole avaldajale istungile tulekuks sobivad lähima 1,5 kuu jooksul (eelkõige kolmandal kuni viiendal nädalal pärast avalduse esitamise eelduslikku aega).

Istungi aja määramisel võtab komisjon avaldaja eelnimetatud taotluse arvesse üksnes tõendatud mõjuva põhjuse olemasolul. 

Allkirjata avaldust menetlusse ei võeta.

Nõude esitamise tähtaeg

  1. Üldine nõude esitamise tähtaeg on neli kuud;  
  2. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest; 
  3. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele (ITVS) § 4 lg 11 töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot ja tagastab avaldajale avalduse.

Avalduses märgitakse järgmised andmed:

   1. avalduse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, töökoht, elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;

  2. isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood; elu- või asukoht ja sidevahendite numbrid;

  3. avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse nõudesumma (bruto) ja arvutuskäik;

  4. nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus; andmed töölepingu sõlmimise kohta;

  5. dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse;

  6. kuupäev ja avaldaja allkiri.

Kui avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, tuleb need lisadena avaldusse märkida. Rahalised nõuded näidatakse brutosummana.


Töövaidluse menetlus istungil kuni 2017.a lõpuni

Töövaidlusasja läbivaatamiseks kutsutakse töövaidluse pooled istungile kutsega. Reeglina vaadatakse töövaidlus läbi ning lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul. Erandina võib TVK: 

•    töövaidluse läbi vaadata poolte kohalolekuta, juhul kui isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses tunnustab ning pooled on andnud töövaidluse selliseks läbivaatamiseks oma kirjaliku nõusoleku;
•    vaidluse lahendamine edasi lükata, kui pooled ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile mõjuval põhjusel;
•    teha otsuse isiku, kelle vastu nõue oli esitatud, kohalolekuta, kui isik jätab istungile ilmumata mõjuva põhjuseta (ITLS § 18).

Istungil kuulatakse ära asjaosaliste ja tunnistajate selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada ja esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Täiendavad nõuded esitatakse kirjalikult. Samuti on avaldajal õigus avalduses esitatud nõuetest osaliselt või täielikult loobuda (ITLS § 20).


Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine kuni 2017.a lõpuni

Otsus tehakse asja arutamise päeval. Otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoniliikmed.  Kui pool, kelle vastu nõue on esitatud, on nõuet täies ulatuses tunnustanud, teeb otsuse komisjoni juhataja ainuisikuliselt (ITVS § 22). 

Töövaidluskomisjoni otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. Otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras (ITVS § 23).

Kui otsust ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda otsuse teatavakstegemise päeval või saaja elu- või äriruumis, loetakse otsus kätte toimetatuks otsuse panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada täies ulatuses või osaliselt. Vaidlevatel pooltel on õigus pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Otsus jõustub, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.

Jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik (ITVS § 25). Töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist, välja arvatud viivitamatu täitmine (ITVS § 26).

Töövaidluskomisjon võib otsusega kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui komisjon tuvastab töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse.

Töötasu väljamõistmise otsuse tunnistab töövaidluskomisjon viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses.

Viivitamata täidetava otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumisel on õigus hagi tagamise korras taotleda viivitamatu täitmise peatamist.

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui töötaja või tööandja ei ole otsuse vaidlustamiseks esitanud hagiavaldust maakohtusse ühe kuu jooksul pärast otsuse kättesaamist.

Selleks, et kohtutäitur saaks hakata nõudma otsuse täitmist, peab otsusel olema jõustumismärge. Jõustumismärke otsusele lisamiseks tuleb esitada taotlus otsuse teinud TVK-le. Taotluse võib saata kirjalikus vormis posti teel või elektrooniliselt, TVK-de kontaktid leiab kodulehelt siit.

Pärast taotluse saamist teeb TVK sekretär järelpärimise maakohtule tuvastamaks, kas pooled on antud vaidluses pöördunud kohtu poole. Kohtult vastuse saamine võib võtta aega. Kui tuvastatakse, et otsus on kohtus vaidlustatud, jõustumismärget otsusele ei lisata ja taotlejale teatatakse sellest kirjalikult.

Alates 01.07.2014 jõustunud seaduse muudatuste kohaselt lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke ka puudutatud haldusorgani (eelkõige Eesti Töötukassa, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet) põhjendatud taotlusel.

Jõustumismärge lisatakse otsusele üksnes siis, kui on tuvastatud, et otsust ei ole kohtus vaidlustatud.


Töötamise registri seos töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis

Koos maksukorralduse seaduse muudatusega jõustusid 01.juulist 2014 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) muudatused, mis reguleerivad töötamise registri kandemuudatusi. Alates 1.juulist 2014 on töövaidluskomisjonil õigus teha töötamise registrisse seadusega määratletud kandemuudatusi.

Töövaidluskomisjonil on töövaidluse käigus esitatud taotluste ja selgunud andmete alusel õigus muuta töötamise aluseks olnud lepingu olemust (töövõtulepingust töölepingust), töösuhte alguskuupäeva, töösuhte lõpu kuupäeva ja töölepingu lõppemise õiguslikku alust.

Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus võib omada olulist tähendust nii töötuskindlustushüvitise, pensioni kui ka haigushüvitise maksmisel, ravikindlustuse õiguse tuvastamisel.

Lähtudes eeltoodust on oluline tähele panna alljärgnevat teavet ja soovitusi töövaidlusavalduse esitamisel:

Töövaidluskomisjoni poolt tehtavate kandemuudatuste õiguslik alus

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 märkega 1 annab Tööinspektsioonile õiguse lisada või muuta töötamise registri andmeid, kui töövaidluskomisjoni otsus tuvastab või muudab:

  • töötaja tööle asumise aega,
  • töötamise aluseks olnud õigussuhte liiki,
  • töölepingu lõppemise kuupäev või
  • töölepingu lõppemise õiguslikku alust.

Registrikande muutmise aluseks olevad asjaolud

1. Töötaja tööle asumise aeg on määratletav kuupäevana, millal töötaja asub reaalselt täitma tööülesandeid töölepingu alusel ehk millal algab faktiline suhe. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Samuti loetakse töötaja tööle asumise ajaks ka aeg, mil töötaja pidi tööle asuma, kuid põhjendatud juhtudel ei ole see eelkõige TLS §-st 35 tulenevalt võimalik (st tööandjast tuleneval põhjusel ei saanud töötaja reaalselt tööd teha, kuid tööandjal tekkis töötaja suhtes tasu maksmise ja sellega seonduvalt maksukohustus). 

Käesolev otsustus resolutiivosas on kajastatav eelkõige olukorras, kus avaldaja nõudeks on tuvastada   töösuhe, tööle asumise aeg, mis võib olla seotud töötasu jm rahaliste nõuetega.

2. Töötamise aluseks olnud õigussuhte liigiks võib olla võlaõigusliku lepingu muutmine või lisamine töösuhtena.

Avaldaja nõuab eelkõige töösuhte tuvastamist, mis võib olla muude töölepingu seadusest tulenevate nõuete (nt puhkusetasu) esitamise eelduseks.

3. Töölepingu lõppemise kuupäev on määratletav kuupäevana, millal on töösuhte viimane päev. Töölepingu lõppemise kuupäeva lisamine või muutuse kajastamise vajadus otsuse resolutiivosas on eelkõige järgmistes olukordades:

  • kui tuvastatakse töölepingu lõppemine ja selle aeg,
  • kui rahuldatakse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ja sellega seonduvalt lõpetab töövaidluskomisjon vastavalt taotlusele töölepingu TLS §107 lg 2 alusel.

4. Töölepingu lõppemise õiguslik alus määratletakse TVK otsuse resolutiivosas eraldi fikseerituna selliselt, et oleks viide täpsele sättele.

Mida peab silmas pidama töövaidlusavalduse esitamisel?

Avaldaja, kes soovib, et töövaidluskomisjon muudaks otsusega tema töösuhtega seotud andmeid töötamise registris, peab väljendama oma tahet selgelt ja üheselt mõistetavalt. Näiteks võib töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses kirjutada muuhulgas „Soovin pärast töösuhte tuvastamist vastavate andmete muutmist töötamise registris“ või „Palun ühtlasi muuta töösuhte alguskuupäeva töötamise registris“.

See tähendab, et enne asja sisulist arutamist või selle kestel tuleb esitada oma taotlus töötamise registri kandemuudatuste kohta kas koos põhiavaldusega või eraldi avaldusena.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et registrikande muutmine ei saa olla iseseisev nõue, vaid tegemist on kõrvalnõudega, näiteks juhtudel kui töötaja taotleb töösuhte tuvastamist, töösuhte algusaja tuvastamist, vaidlustab töölepingu ülesütlemist või nõuab töösuhte lõppemisega seotud hüvitist.

Töövaidluskomisjon saab muuta kandeid töötamise registris vaid jõustunud otsuse alusel, seega eeldab kandemuudatuse tegemine vaidlevalt poolelt, pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist, jõustumismärke taotluse esitamist. Vaata täpsemalt otsusele jõustumismärke lisamise kohta.