Menu

Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile

Töötaja võib esitada avalduse oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Valiku teeb töötaja ise. Tööandja võib avalduse esitada omal valikul kas töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile. Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

Lisaks on võimalik pooltel eelnevalt kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel), millises piirkonnas töövaidlusasja lahendatakse. Seejuures ei saa osapooled valida vaidlust lahendama konkreetset töövaidluskomisjoni juhatajat. Töövaidlusasjade jaotamisel lähtutakse töövaidluskomisjonide teeninduspiirkondadest ja sisemisest töökorraldusest.

Avaldus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad

Brošüür Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis

 

Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada paberil või elektrooniliselt

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Avaldust koos lisadega on võimalik esitada omakäeliselt allkirjastatuna paberil või elektrooniliselt. Kui avaldus saadetakse töövaidluskomisjoni meiliaadressile elektrooniliselt, allkirjastatakse see digitaalselt ning lisatakse vajalikud dokumendid. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui sellele lisatakse esindusõigust tõendav dokument ehk volikiri.

Avalduses tuleb eelkõige märkida:

  • töövaidlusasja alluvus, st millises piirkonnas soovitakse töövaidlus lahendada;
  • avalduse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post); 
  • isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post);
  • avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse see brutosummana;
  • nõude aluseks olevad asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
  • tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
  • kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil;
  • kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlust soovitakse lahendada kokkulepitud töövaidluskomisjonis.

Rahalise nõude korral tuleb suurus põhjendada ja seejuures ei ole mingit piirmäära, pöördumaks töövaidluskomisjoni.

Allkirjata avaldust menetlusse ei võeta.

 

Nõuded elektroonselt esitatud töövaidluskomisjoni avaldusele:

  • Avaldus peab olema digitaalselt allkirjastatud
  • Avaldus ja selle lisad peavad olema pdf- formaadis
  • Esitatud lisadokumentidel peavad olema korrektsed failinimed. Näiteks Lisa1_Tööleping; Lisa2_Konto_väljavõte

Nõude esitamise tähtaeg

Avaldus tuleb töövaidlusorganisse esitada konkreetse tähtaja jooksul. Nõuete esitamise aegumistähtajad on sätestatud töölepingu seaduses:

  • Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
  • Erandina on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, mitte töölepingu lõppemisest. Tähtaeg kehtib nii töötajale kui ka tööandjale.
  • Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. 
  • Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, kui tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

Tähtaegade arvestamisel lähtutakse asjaolust, et tähtaeg hakkab kulgema sündmuse päevale järgnevast päevast alates, näiteks töötasu nõude puhul palgapäevale järgnevast päevast. Tähtaeg möödub tähtaja viimasel päeval.


Töövaidluse menetlus istungil

Töövaidlusasi vaadatakse läbi poolte või nende esindajate juuresolekul. Kui istungile kutsutud poolel ilmneb asjaolu, mis takistab tema osalemist istungil, peab ta sellest esimesel võimalusel enne istungi algust töövaidluskomisjoni teavitama. Kui asjaolust, mis takistab istungil osalemist, ei ole võimalik teavitada enne istungi algust, tuleb töövaidluskomisjoni teavitada esimesel võimalusel, kui takistav asjaolu on ära langenud.

Kui avaldaja ei ilmu istungile ja ei ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, lõpetab töövaidluskomisjon menetluse. Kui aga pool ei ilmu istungile mõjuval põhjusel, lükatakse asja arutamine edasi. Töövaidluse lahendamise seadus sätestab erandi, millal on võimalik töövaidlusasja läbivaatamine ilma osapoole kohalolekuta. Erand puudutab olukorda,  kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist välja saadetud või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise kestel. Sellisel juhul vaadatakse töövaidlusasi läbi ilma tema kohalolekuta.

Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja, kes teatab istungi avamisel, millist töövaidlusasja arutatakse, selgitab menetluses oleva töövaidlusasja olemust ja vaidlusele kohaldatavaid õigusnorme. Samuti tutvustatakse töövaidluskomisjoni koosseisu.

Istungi alguses teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks:

  • kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse;
  • kas istungilt puuduvad isikud on seaduse kohaselt istungile kutsutud;
  • kas poolte esindajatel on olemas esindusõigus;
  • kas puuduvad alused töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.

Enne töövaidlusasja sisulist arutamist lahendab töövaidluskomisjon poolte taotlused. Selle raames on võimalik taotleda täiendavate tõendite esitamist, kui tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Selliseks taotluseks võib olla ka näiteks menetluse kinniseks kuulutamise taotlus, poolte taotlus kompromissiks. Avaldaja võib kirjalikus avalduses märgitud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Loobumisavaldust aga tagasi võtta ei saa.

Istungil kuulatakse ära vaidlevate poolte selgitused ja tunnistajate ütlused, uuritakse dokumente ja muid tõendeid ning antakse neile hinnang. Töövaidluse pooled saavad võimaluse esitada üksteisele küsimusi. Istungi lõpus kuulatakse ära poolte lõppseisukohad.

Põhjendatud taotluse korral võib asja arutamise edasi lükata. Edasilükkamisel määrab juhataja uue istungi aja ja pooltele antakse kätte kutsed.

Istung protokollitakse. Pooltel on õigus tutvuda protokolliga, kuid selleks tuleb esitada vastav taotlus töövaidluskomisjonile.


Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine

Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui komisjoni arvates on töövaidlusasja arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Istungil arutatud töövaidlusasjas teeb töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval, häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, mis lisatakse otsusele. Otsuse vormistab juhataja. Kirjalikus menetluses teeb otsuse töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt.

Otsus ise põhineb seadusel ja peab olema põhjendatud. Töövaidluskomisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Otsust tehes tuginetakse üksnes asjas kogutud tõenditele.

Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. Otsuse resolutsiooniga lahendab töövaidluskomisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, ning tõendid, millele on rajatud töövaidluskomisjoni järeldused. Otsuse põhistus peab tuginema seaduse sätetele, mida töövaidluskomisjon kohaldas. Töövaidluskomisjon analüüsib otsuses kõiki asjassepuutuvaid tõendeid.

Töövaidluskomisjoni otsuse tegemise juures ei viibi kedagi kõrvalisi isikuid komisjoni liikmete. Otsusest teatatakse pooltele kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Täpne otsuse teatavaks tegemise aeg antakse teada tavamenetluse raames istungi lõpus või kirjaliku menetluse korral, määruses sätestatud tähtajal.

Kui otsus on langetatud ja teatavaks tehtud, ei saa komisjon seda üldreeglina tühistada ega muuta. Tühistamine on võimalik enne otsuse jõustumist olukorras, kui samas asjas sõlmitakse kompromiss osapoolte vahel ja töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab seda määrusega. Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni.

Töövaidluskomisjoni otsuses on võimalik parandada üksnes kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui töötaja või tööandja ei ole otsuse vaidlustamiseks esitanud hagiavaldust maakohtusse ühe kuu jooksul pärast otsuse kättesaamist.

Selleks, et kohtutäitur saaks hakata nõudma otsuse täitmist, peab otsusel olema jõustumismärge. Jõustumismärke otsusele lisamiseks tuleb esitada taotlus otsuse teinud TVK-le. Taotluse võib saata kirjalikus vormis posti teel või elektrooniliselt, TVK-de kontaktid leiab kodulehelt siit.

Pärast taotluse saamist teeb TVK sekretär järelpärimise maakohtule tuvastamaks, kas pooled on antud vaidluses pöördunud kohtu poole. Kohtult vastuse saamine võib võtta aega. Kui tuvastatakse, et otsus on kohtus vaidlustatud, jõustumismärget otsusele ei lisata ja taotlejale teatatakse sellest kirjalikult.

Alates 01.07.2014 jõustunud seaduse muudatuste kohaselt lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke ka puudutatud haldusorgani (eelkõige Eesti Töötukassa, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet) põhjendatud taotlusel.

Jõustumismärge lisatakse otsusele üksnes siis, kui on tuvastatud, et otsust ei ole kohtus vaidlustatud.

Taotlus jõustumismärke lisamiseks