Menu

Kohaldatav õigus

Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus. Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) tulenevalt kohandub soodsama riigi õigus: http://www.posting-workers.eu/.

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel, hõlmates kollektiivlepingute andmekogu kohaselt 25 000 töötajat.

Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Tervishoiutöötajate kollektiivleping

Transpordisektoris on sõlmitud kaks kollektiivlepingut Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese veoseveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu. Eelpoolviidatud tingimused laienevad ja on kohustuslikud ka veoseveoga tegelevate tööandjate poolt palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe

Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2018. aastal on töötasu alammääraks tunnis 2,97 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 500 eurot (bruto). Samuti on kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, milleks on 2018. aastal 1150 eurot (bruto) kuus.


Välismaalaste seadus

Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.


Välismaalasena töötamine

Kui välismaalase (va Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike) Eestis viibimise eesmärk on siin töötamine, peab tal olema elamisluba töötamiseks. Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

Täpsemat ja rohkemat informatsiooni lühiajalise töötamise registreerimise kohta on leitav võimalik leida Eesti Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult kodulehelt 

Välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamise ja töötamise alused on reguleeritud välismaalaste seaduses.  

Politsei- ja Piirivalveametil on välismaalastele mõeldud nõustamisteenus. Nõustaja poole saab pöörduda telefoni teel numbril 612 3500, e-posti kaudu migrationadvice|ät|politsei.ee, Skype´i vahendusel või tulla vastuvõtule.

Veebis leiab teenuse kohta infot siit või eesti keeles siit 

Enne, kui välismaalane saab taotleda elamisluba töötamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt, peab tööandjal üldjuhul olema Töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks. 

Täiendava informatsiooni leiate Eesti Töötukassa ametlikult kodulehelt