Menu

Kohaldatav õigus

Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus. Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) tulenevalt kohandub soodsama riigi õigus: http://www.posting-workers.eu/.

 

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel, hõlmates kollektiivlepingute andmekogu kohaselt 25 000 töötajat.

Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Kollektiivleping

Transpordisektoris on sõlmitud kaks kollektiivlepingut Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Kollektiivleping

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese veoseveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu. Eelpoolviidatud tingimused laienevad ja on kohustuslikud ka veoseveoga tegelevate tööandjate poolt palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.

Kollektiivleping

Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 2017. aastal on töötasu alammääraks tunnis 2,78 eurot (bruto) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 470 eurot (bruto). Samuti on kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, milleks on 2017. aastal 1050 eurot kuus.


Välismaalaste seadus

Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.

Nimetatud seaduse viimaste muudatustega on võimalik tutvuda siin