Töösuhte osapoolte läbirääkimiste asemel toimub kiire ülesütlemine

Foto: Virginia Kullasepp / Sotsiaalministeerium

43% tööandjate poolt töövaidluskomisjonile esitatavatest avaldustest on seotud töötajapoolse erakorralise ülesütlemise vaidlustamisega.

Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Seda eelkõige juhtudel, kui tööandja rikub töötaja hinnangul töölepingu tingimusi või seaduse nõudeid suhetes temaga. Kõige rohkem öeldakse leping üles seetõttu, et töötaja kurdab töövägivalla, palga väljamaksmise, oma elu ja tervise ohtuseadmise, töötamise mittevõimaldamise või töötingimuste olulise muutmise üle.

Kui tööandja pole talle esitatud süüdistustega nõus, saab ta töötaja avalduse vaidlustada, pöördudes töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluse tulemusena võidakse lugeda töölepingu ülesütlemine hoopis korraliseks ning nõutakse töötajalt kahjuhüvitise maksmist tööandjale.

Käesoleval aastal on tööandjad sellise nõude esitanud töövaidluskomisjonidele 123 korral, see on 43% kõigist tööandja poolt esitatud töövaidlusteemalistest avaldustest. Töövaidluste käigus on selgunud, et peamiselt süüdistavad töötajad tööandjaid enda ebaväärikas kohtlemises, mis seisneb solvamises, mittetäidetavate tööülesannete andmises, kuid ka alandamises ja muudes töövägivalla ilmingutes. Lisaks ollakse rahulolematud töötasu maksmise viitamise ja töötingimuste muutmise ühepoolse otsusega.

116 avaldusest, mis 2014. aastal on töövaidluskomisjoni menetluses olnud, rahuldati 31%, osaliselt rahuldati 28%  ning 21% jäeti rahuldamata. 19 juhul menetlus lõpetati ilma sisulise otsuseta, kuna avaldaja loobus oma nõudest või pooled sõlmisid enne töövaidlusasja sisulist arutamist kokkuleppe, mis viis avaldusest loobumiseni.

Kiire töölepingu ülesütlemise asemel, mis võib töötajale kalliks maksma minna, tasub töösuhte osapooltel pidada läbirääkimisi. Nii on võimalik lahendada probleeme ilma kõrvalise abita ilma töövaidlusorganisse pöördumata.