Füüsiline ülekoormus põhjustab enim kutsehaigusi

Tööinspektsioon külastas 15 tootmisettevõtet, et kontrollida füüsilise ülekoormuse vältimiseks tehtavat. Kontrolli käigus tuvastati 51 rikkumist.

Möödunud aasta sügisel kontrollis Tööinspektsioon ettevõtteid, kus füüsilise ülekoormuse tekkimise oht on suur. Viimase kolme aastaga on Eestis diagnoositud 635 tööst põhjustatud haigestumist ja 221 kutsehaigestumist, mille põhjuseks on füsioloogiline ohutegur. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul ajendas sihtkontrolli läbi viima kutsehaigestumiste arvukus. „Töö tegemine ei tohi kahjustada töö tegija tervist. Parimad tööandjad investeerivad töötajate tervisesse ja turvalise töökeskkonna loomisse. See aitab vältida haigestumisi ning töölt ära jäämisi, kuna tervis on saanud kannatada,“ selgitas Maripuu. „Kontrolli käigus uurisimegi, milliseid abinõusid on tööandjad kasutusele võtnud, et füüsilist ülekoormust ei tekiks ning töötajate tervis oleks hoitud. Samuti jälgisime, kas töötajad järgivad juhiseid ning peavad puhkepause,“ lisas ta.
Tootmisettevõtetes vaadeldi töökeskkonda, töökohti ja küsitleti töötajaid ning töötervishoiu ja tööohutust reguleerivaid dokumente. Kokku tuvastati 51 rikkumist. Ettekirjutus koostati 37 puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks jagati ka 37 suulist soovitust.

Füsioloogilise ohuteguriga tööd tegevatele inimestele paneb Tööinspektsioon südamele, et nad ei töötaks üle ettenähtud tööaja. Samuti tuleb kinni pidada puhkepausidest. Puhkepauside ajal tuleb teha võimlemisharjutusi, sest võimlemine aitab parandada verevarustust lihastes ning liigestes. Kontroll näitas, et töötajad peavad puhkepause, ent neid ei kasutata reeglina harjutuste tegemiseks.

Tööandja ülesanne on tagada ergonoomiline töökoht, mis arvestab töötaja eripäraga ning on kohandatud vastavalt inimese vajadusele. Niisuguse töökoha puhul väsib inimese tugi-liikumisaparaat vähem ning säilib töövõime. Töövõtteid ja tööprotsessi tuleb pidevalt jälgida ning vajadusel muuta töökoht selliseks, mis aitab vältida töötaja haigestumist. Juhendamise ajal peab tööandja tutvustama töötajale ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja töövõtteid. Ergonoomiliselt töötamine tähendab töötamist nii, et inimene teeb tööd piisava jõuga, ent ei koorma end liigselt ning luud ja lihased väsivad aeglasemalt. Sihtkontrollitud ettevõtetes olid küll olemas juhendmaterjalid tööasendite-töövõtete kohta. Paraku olid need üldsõnalised ning polnud kohandatud vastavalt ettevõttes tehtavale tööle ja ametite eripäradele.

Tööinspektsioon pakub ettevõtjatele tasuta töökeskkonna konsultandi teenust. Konsultant nõustab tööandjat töökeskkonna juhtimissüsteemi loomisel. Teda saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni kui ka kindla töökeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. Töökeskkonna konsultanti saab kutsuda oma ettevõttesse kirjutades Tööinspektsiooni üldaadressile ti|ät|ti.ee

Ergonoomilisest tööst saab täpsemalt lugeda siit http://bit.ly/1ROMvQx

Eesti tööandjate praktikatega töökeskkonna paremaks muutmisel saate tutvuda siin http://bit.ly/1PHgPfM