Uuring: Eesti töökohtadel on levinumad psühhosotsiaalsed ning luu- ja lihaskonnaga seotud ohutegurid

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) uuring näitab, et nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna on töökohtadel kõige levinumad psühhosotsiaalsed ning luu- ja lihaskonnaga seotud ohutegurid. Kõige efektiivsemaks toimetulekuviisiks peetakse riskide õiget hindamist.

 

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhivad uuringu tulemused tähelepanu olulistele probleemidele Eesti töökohtadel. „Ohutu ning tervist säästev töötamine vajab senisest märksa suuremat tähelepanu. Usun, et ka Eesti ettevõtjad hakkavad üha enam nägema riskide analüüsis ja tööohutuses üht majandusedu alustala, mitte pelgalt bürokraatlikku nõuet,“ väljendas Maripuu lootust. „Tööinspektsioon pakub tööandjatele tasuta võimalust kutsuda oma ettevõttesse konsultant. Ühiselt on võimalik töökeskkonda paremaks ja ohutumaks muuta,“ lisas ta.
 
ESENER-2 on juba teistkordne tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ja nende juhtimist hindav uuring, mis seekord hõlmas ligi 50 000 töökohta 36 Euroopa riigis, sealhulgas Euroopa Liidu kõigis 28 liikmesriigis. Eestis küsitleti 750 töökohta. ESENER-2 uuris, kuidas töötervishoidu ja -ohutust – eriti uusi riske, näiteks psühhosotsiaalseid – erinevates organisatsioonides, sealhulgas 5–10 töötajaga mikroettevõtetes tegelikult juhitakse.
 
Uuringu tulemused näitavad, et kõige sagedamini nimetatud ohutegur töökohal on suhtlemine probleemsete klientide, patsientide, õpilaste ja teiste isikutega (70% organisatsioonidest Eestis, EL-i keskmine 58%), mis osaliselt kajastab teenustesektori jätkuvat kasvu. Kõikide tegevusvaldkondade puhul nimetatakse sageli luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavaid tegureid nagu väsitavad või valu tekitavad asendid (Eestis 64%, EL-is 56%). Eestis on ohuteguritest kolmandal kohal raskete esemete või inimeste tõstmine või liigutamine (60%), EL-is jääb see alles viiendale kohale (47%). Esile tõusevad ohuteguritest veel masinatega seotud tööõnnetused (Eestis 60%, EL-is 47%), sõidukitega seotud tööõnnetused (Eestis 51% ja EL-is 45%) ning ajasurve (Eestis 49% ja EL-is 43%). Pea kõiki ohutegureid hinnati Eestis keskmiselt kõrgemaks kui EL-is keskmiselt.
 
Regulaarselt tegeleb riskihindamisega 76% ettevõtetest ja organisatsioonidest Euroopa Liidus, Eestis veidi vähem, 68%. Euroopa Liidu ettevõtted toovad peamise põhjusena riskide hindamiseks välja juriidilised nõuded. Eestis märgiti juriidiliste nõuete kõrval põhjusteks töötajate ootused ja organisatsiooni maine hoidmine. Tööinspektsiooni trahvide vältimise tõi põhjusena välja 90% vastanutest, märksa vähem ehk 77% nimetati põhjusena tööproduktiivsuse hoidmist ja tõstmist.
 
Need asutused, kes regulaarselt riske ei hinda, nimetavad selle peamiste põhjustena asjaolu, et riskid ja ohud on juba teada (83%) ning et neil ei esine suuremaid probleeme (80%). Psühhosotsiaalsete riskide hindamist peetakse muudest riskidest keerulisemateks. Peamiste kitsaskohtadena riskide hindamisel nimetatakse rohket paberitööd või rahapuudust (mõlemad Eestis 22%) ning aja- või personalipuudust (21%). Kui Euroopa Liidus on ülekaalukalt esimene juriidiliste nõuete keerulisus (40%), siis Eestis seda nii valdavaks ei peeta (19%).
 
Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel peetakse peamiseks kitsaskohaks töötajate vastumeelsust neil teemadel rääkida, samuti töötajate madalat teadlikkust. Eestis kerkib esile veel ka vastavate teadmiste ja spetsialistide puudumine.

Allikas: EU-OSHA

ESENER-2 uuringu Eesti tulemuste teemal:

Kristel Plangi
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja
kristel.plangi|ät|ti.ee
626 9414 / 5342 7785
www.ti.ee
 
ESENER-2 uuringu Euroopa Liidu tasandi tulemuste teemal:
news|ät|osha.europa.eu